Nobeli Rahupreemia mees Gorbi 91

Keegi on öelnud, et Reagan, Gorbatšov ja Mandela mõjutasid kõige rohkem eelmise sajandi teise poole ajaloo sündmusi. Nad muutsid maailma. Reaganile veel Nobelit ei antud. Sotsialistlik Lääne-Euroopa ei mõistnud veel, mida tegi see USA titaan. Gorbatšov oma Nobeli sai. Ta tuli, et anda maailmale võimalus olla vaba. Eesti ja kogu Ida-Euroopa seda võimalust kasutamata ei jätnud. 

Noorena mäletan veel neid aegu, mil Miša Gorbatšov Tallinnas käis. Tehnikaülikooli lähedal toimus meie ajalooline kohtumine. Olin oma koeraga jalutamas Mustamäe metsas, kui suurte limusiinide korteež lendas läbi männimetsa ülikooli kuuenda korpuse poole. Oli kummaline situatsioon. Teed olid lumest puhtaks aetud. Mustamäe noor männimets, mina spanjeliga, talv ja lumi ning Kremli unistaja vaatab autoaknast välja! Gorbatšovi silmadest võis välja lugeda tumma mõistmist, et siin elatakse ilmselt juba teist elu kui NL avarustes...  

2. märtsil 2022.a. tähistab see suurmees oma 91. eluaastat. 80. juubelit tähistas ta Londonis, kuninglikus Albert Hallis, maailma tähtede seltsis. Sest ta on ammu juba globaalne mees. Täna istub Kremli unistaja isoleerituna Moskvas lähistel, sinises majas, männimetsa taga. Ja tema külalisteks on kogu vaba maailm, see maailm, kes kõrv kikkis kuulab viimaseid uudiseid Ukrainast.

Miljardärid vaesuvad, Buffett aga läheb järjest rikkamaks

Fluktueeruvad börsid, kus ühe ööpäevaga kaob firmal 300 miljardit turukapitalisatsioonist, on taas tähelepanu alla toonud legendaarse investori Warren Buffetti, kelle varandus on hoopis kasvanud sel aastal. Miljardär on saamas 92 aastaseks, mis aga ei takistada teda taas kokku kutsumast, oma kodulinnas Omahas, väikeinvestorite tsirkust, nende Woodstocki, konglomeraadi Berkshire Hathaway aastakoosoleku näol. Vahel on valesti mõistetud seda, kes on Warren Buffett. See ei ole lugu ajalehepoisist miljonäriks. Buffetti isa oli tähtis poliitik, kongresmen, Ühendriikide Esindajatekoja vabariiklastest liige. Pere oli jõukas, kuna isa oli börsimaakler. Oli ka probleeme, elulookirjutajad viitavad delikaatselt faktile, et emapoolsest suguvõsast oli vanavanema ja vanaema psüühiliste haigustega sattunud hullumaja. Seda rabavam on Warreni uskmatu edu investorina. Kuidas seda edu kirjeldada. Sageli näete Forbesis või Bloombergis miljardäride nimekirju, jälgige mis neist miljardäridest on saanud, kui nad just lahkunud meie seast pole, näiteks viimase poole sajandi  jooksul. Jah, eks paljud neist jäid jõukaks, kuid paljudel vara ei kasvanud või suisa vähenes. Buffett oli aga jõukas eelmise sajandi 50 - aastatel, oli miljonär 60 - aastatel, multimiljonär 70 - aastatel, miljardär 80 - aastatel, oli Ameerika rikkamate inimeste seas 90 - aastatel, maailma rikkaim inimene milleeniumile järgnenud kümnendil ning olles pool oma varandusest ära annetanud, on ta ikka maailma kõige rikkamate inimeste seas! Seda kõike ei suutnud isegi John Davidson Rockefeller! Buffetti on alati ilmestanud külmaverelisus äris ja distsipliin. "Ära kaota raha!", räägib oraakel Omahast. Muidu on ta aga piisavalt hasartne, seda bridžimängija, korvalli ja pesapalli fännina. Hullemaks läheb kui  vaadata tema ühiskondlike tegemisi. Isa Howard Buffett surivoodil teatas ta surevale vabariiklasele, et ta on demokraat. Uskumatu, kuid Buffett oli Pugwashi rahuliikumise toetaja, tänaseks on KGB arhiivid paljastanud, et seal tegutses aktiivselt nõukogude agentuur. Koos oma esimese naise Susaniga oli Buffett salaja naistele abordi võimaluse andmise liikumise finantseerijad Ameerikas, tänu nendele jäid miljonid ameerika lapsed sündimata. Tagatipuks on nüüd avastati, et Warren annab raha oma pojale Peterile, kes oma fondi kaudu on finantseerinud ameerika vasakradikaale, kes hävitavad väikeettevõtjate ärisid Californias. Buffett on saanud Obamalt Vabadusmedali, kui tundub et see medal on läinud tavalistele ameeriklastele palju maksma. Siiski on alati esiplaanil olnud Buffett kui investor, ettevõtja. Pole võimalik eitada tema ettenägelikust ja finantstarkust. Tundes lapsest saati ameerika keerulist ja kuriteguderohket ärielu ning ameerika poliitika räpaseid tagatubasid, on Buffett olnud pika elu jooksul piisavalt oportunistlik. "Ära kunagi panusta Ameerika vastu," kuulutab oraakel. Iseasi loomulikult kas ta seda alati järgib. Kuid loomulikult kui pakutakse arendada roheenergiat, siis miks ka mitte, kui keegi peale maksab. See ei tähenda, et Buffett millegisse sellisesse pimesi usub. Kõik see on oluline, sest paljud pole veel mõistnud , et tema konglomeraadi edu tulevikus pole enam kindlustus, pangad jms, Buffett on panustanud energeetikale. Tema konglomeraadi see osa toob tema firma aktsia omanikule priskelt sisse ka pärast Buffetti. 2020 aasta mais, kui nafta WTI hind oli negatiivne, ruttas Buffett ostma suurfirmalt Dominion selle maagaasi segmenti 10 miljardi dollari eest. Tänaseks võime hinnata 92 aastaseks saava legendaarse investori jätkuvat terasust. 

Maestro Tubin ja Estonia priimabaleriin Larissa

Estonia Teatri priimabaleriini Larissa Kauri ja maestro Eduard Tubini lugu on seni olnud varjus. Nad olid ka tihedas kirjavahetuses, kuid Tubini avaldatud kirjavahetuses neid kirju pole. Leidsin hiljuti pere arhiivis mittu imekombel säilinud maestroTubina kirja balletti piimale. Andsime need kirjad üle Eesti Ajaloomuuseumele ja Tubina muuseumile Alatskivi lossis. 

Miks nad olulised on? Nad näitavad, et Tubina kontaktid Nõukogude Eestis elanud inimestega olid tunduvalt laiemad kui me seni arvasime, need hõlmasid erinevatest rahvustest, erinevate elualade inimesi. Larissa oli 60ndate Eesti üks kaunitare, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka meie kohaliku moeajakirja «Siluett» kaanedaamina.Ta oli see, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud eesti maalikunstnikud. Näiteks nagu Olev Subbi, kes diivat maalis. 

Maestro Tubin saabus Nõukogude Eestisse turistina 1961 aastal. Loomulikult kutsus teda Leningradist Eestisse kurikuulus KGB variorganisatsioon VEKSA. Seal tegutsesid sellise tuntud KGB agendid nagu näiteks Ülo Koit või Moidela Tõnissoni abikaasa, KGB vanemohvitser Randar Hiir, kirjanik Erni Hiire poeg. KGBl olid tohutud huvi Rootsi vastu. Just sel ajal tegutses Rootsis nõukogude superspioon Arthur Haman, kes nõukogude Eestis kasutas nime Juhan Tuldava. Kindlasti tegutses ka VEKSA lähtudes Hamanilt saadud informatsioonile. Tubin tegutses Rootsis Drottningholmi Kuninglikus Lossiteatris, tema sidemed torkasid kindlasti KGB silma, seda enam et Tubina poeg töötas Rootsi kaitseministeeriumis, kus tegutses teine nõukogude superspioon Stig Berling. Ei kahtlegi, et just see oli, miks VEKSA teda nii massiivselt Eestisse tahtis.

Maestro Tubin kasutas aga võimalust ja lõi hoopis endale Eestis massiivse võrgustiku. Tema huvi inimeste vastu, kontaktide arv oli uskumatu. Loomulikult see võimaldas hoopis teistsugusel tasemel teadmist okupeeritud Eestist, kui Eestist kaugel olevatel inimestel. 

Miks valis ta üheks kontaktiks priimabaleriini Larissa Kauri?Esiteks Tubin kirjutas ballette. Ja baleriinid huvitasid teda. Teiseks oli Larissa mitte-eestlane, eksootilise päritoluga, see oli just see aeg, kui maailm tüdis Hollywoodi ideaalist, rinnakatest blondiinidest. Isegi Nõukogude Liidus kerkis esile Aleksandr Vertinski abikaasa Liidia Tsigvava, Mingreelia kaunitar. Larissa Kaur oli sündinud Bakuus, kuid tema esivanemad olid pärit gruusia kreeklaste seast. Larissal oli samuti selline salapärane, idamaine võlu, mis loomulikult köitiski Tubinat. Pole kahtlust, et nende vahel oli romantikat. Pärast üht etendust Estonias korraldati teatris pidu, kuhu oli kutsutud ka priima Larissa Kaur. Klaverit mängis seal Eri Klas ise. Peol tantsis Larissa Tubinaga, kes seletas, et on elus valsi tantsinud ainult korra oma teise abikaasa Aadriaga. Maestro mängis klaveril hiljem ette oma sümfooniat. Tubin saatis Larissat koju. Takso ja KGB must Volga agentidega ootasid kaks tundi maja ees, kui Tubin õpetas Larissale, kuidas türgi kohvi keeta.

Tubin tegi Larissa jaoks seda, mida lähedaste inimeste jaoks, kes elasid totalitaarses Nõukogude Liidus, ikka tehti. Larissa palus osta raja tagant seda ja teist, ja Tubin ka tegi seda. Isegi olles kauges Istanbulis, saadab ikka teateid Larissale, kandes põhjalikult aru, mida ostetud. Pole kahtlust, et nende kirjavahetus oli KGB valvsa jälgimise all. Kuidas see Tubina ja Larissa Kauri olukorda mõjutas, on meile teadmata, see peaksid vanad operatiivtöötajad meile teada andma. 

Palju Rootsi eestlased oli Tubina peale pahased seoses tema sidemetega Nõukogude Eestiga. Varsti paljastati ka nõukogude superspioon Arthur Haman, katkesid kirjanik Egon Ranneti, endise NLVD vanemoperatiiv voliniku, reisid väliseestlastesse villadesse Rootsi. Tubin aga jätkas, jätkas kuis jaksas, kuni surmani. Hämmastab tema järjekindlus, järeleandmatus. Välisees
tlastel ei olnud õigus. Vardo Rumessen, pianist ja Lagle Pareki kaasvõitleja ERSPs, kes oli Neeme Järvi kõrval teine Tubina suurim austaja, kasutas igat võimalust tema populariseerimiseks, kuigi see toimus kommunistide võimu ajal äärmiselt kentsakalt. Nii mängis Rumessen Tubinat Tallinnas, helilooja juuresviibisel, kuid helilooja mainimine oli keelatud. Rumessen mõistis Tubina missiooni paremini kui väliseestlased. Palju inimesed raudse eesriide taga olid maestro Tubinale südamest tänulikud, sest tema oli see valguskiir, mis vabast maailmast jõudis kodumaile.    

max kaur

Estonia Teatri priimabaleriin Larissa Kauri poeg

Meie akadeemik 99

Eesti akadeemik Mihhail Bronštein tähistab 23.jaanuaril oma 99. sünnipäeva Akadeemik Bronštein on üks nendest Peterburi intellektuaalidest, kes saabusid Eestisse õppejõududena ning tegid Eestis karjääri, mis ehk konservatiivsetes nõukogude keskustes oleks olnud võimatu. Tema panus meie eliidi kasvatamisel on olnud hindamatu. Seepärast on loogiline, et Bronštein andis palju kaasa ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessile, toetades oma endisi tudengeid.

Bronštein on see majandusmees, kes jõudis Gorbatšovi nõuniku staatusesse. Just temale kuulub agrotööstuskomplekside idee, millega tollal äsja Kremli Olümpose tippu jõudnud Mihhail Gorbašov välja käis. Pole kahtlust, et see tegevus toetas Gorbatšovi liikumist suurriigi liidri kohale ning see muutis maailma ajaloo käiku.

Akadeemik Bronšteini vitaalsus on olnud hämmastav. Ta suutis olla õpetaja sõna otseses mõttes president Lennart Merile, peaminister Andrus Ansipile ja paljudele teistele. Bronštein on ka minu teadustöö aujuhendaja. Palju õnne Eesti teaduse grand old man!

Ajakiri Tiiu: Primabaleriin Larissa Kaur võidab südameid

Ajakiri Tiiu: Primabaleriin Larissa Kaur võidab südameid

 Ajakiri Tiiu, jaanuar 2022

Estonia priimabaleriin Larissa Kaur 80

31.oktoobril 2021 a. saab 80. aastaseks minu ema, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegne priima Larissa Kaur. Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval üle 20 aasta. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris»  ja palju teisi tipprolle.  See oli õnnelik aeg eesti balletile, mis emale tähendas ka isiklikku lähedast tutvust balleti maailmatähtedega, nagu näiteks Rudolf Nurieviga St.Peterburgist.  Larissa Kaur oli 60ndate Eesti ilusaim naine, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka moeajakirja «Siluett» kaanedaamina.  Ta oli kaunitar, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud suured maalikunstnikud. Näiteks Olev Subbi maalis priimabaleriini. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut ning ka maestro Eduard Tubin on emale armukirju kirjutanud. Priimabaleriini lapselaps, minu tütar Viktoria (25) EKA magistrand, on uskumatu sarnane oma vanaemaga. Palju õnne, ema!

Max Kaur: Parvlaeva Estonia katastroof on alati aktuaalne. Katastroofis hukkunute lähedased pole saanud õiglast hüvitist.

Parvlaeva Estonia katastroof on alati aktuaalne ning jätkuvalt päevakorras, kuigi on möödunud märkimisväärselt palju aega. Mind, nagu kõiki teisi, kelle omaksed hukkusid tol pimedal sügisööl, külmas meres, kindlasti rahuldas see, et Eesti, koostöös Rootsi ja Soome riigiga, olid valmis avama katastroofi põhjuste uue uurimise, kuna loomulikult on tänapäevate vahendite olemasolul kergem uurida tragöödia tagamaid. Kiita tuleb ka erainitsiatiive uuteks uurimisteks, sest seda oodati ja loodeti. Siiski tahaks hoiatada neid, kes arvavad , et nende uute  uurimistega rahuldatakse kõik hukkunute omaste pretensioonid. Paljudel on justkui meelest läinud, et  laeva uppumise põhjustanud konstruktsiooni vigade tõttu kaebasid Estonia katastroofis lähedase kaotanud ja kannatanud kohtusse laeva klassifitseerija, Prantsusmaa firma Bureau Veritas ja laeva ehitanud ettevõtte Meyer Werft, nõudes hüvitiseks üle 40 miljoni euro. Prantsusmaa Nanterre'i esimese astme kohus tegi 19. juulil 2019 otsuse, millega jättis omaste kaebuse rahuldamata. On üheselt selge, et kompensatsioon, mille said enamik Estonia pardal lähedasi kaotanud inimesed, oli piinlikult sümboolne. Juba tol ajal oleks pidanud väljamaksed peredele ulatuma vähemalt üle 100 000 euro kanti, selle asemel said laeval hukkunute sugulased kümnekordselt vähem kui näiteks samalaadse lennuki või muu katastroofi puhul. Polnud mingit võimalust, et selle raha eest oli võimalik ema kaotanud väikelapsed üleskasvatada. Kuidas niisugune olukord sai juhtuda? Loomulikult tänu toonaste valitsejate ja ka hilisemate valitsuste süül. Selle asemel, et võidelda eesti inimeste kompensatsioonide eest, aidati hoopis kaasa kindlustusfirmadele, et nad saaksid maksta võimalikult vähe. Vaat seda peaks uurima, et süüdlasi valitsusest häbimärgistada! On selge, et selle küsimuse juurde tuleb tagasi pöörduda. Ning maksta lähedastele Eesti, Rootsi ja Soome riigi poolt välja summad hukkunute lähedastele, mis oleks õiglased. Täiendavalt tuleks omastele välja maksta kokku, minu hinnangul, ligikaudu 90 miljonit eurot, mis ei oleks Eesti, Rootsi ja Soome riigile ülejõukäiv summa, kuna need riigid on kaasvastutavad toimunu eest 28.09.1994 aastal, Läänemerel.

Max Kaur, parvlaeval Estonia hukkunute lähedane

Põhjarannik 28.09.2021.a.