teisipäev, 22. veebruar 2022
Miljardärid vaesuvad, Buffett aga läheb järjest rikkamaks
laupäev, 19. veebruar 2022
Maestro Tubin ja Estonia priimabaleriin Larissa
Estonia Teatri priimabaleriini Larissa Kauri ja maestro Eduard Tubini lugu on seni olnud varjus. Nad olid ka tihedas kirjavahetuses, kuid Tubini avaldatud kirjavahetuses neid kirju pole. Leidsin hiljuti pere arhiivis mittu imekombel säilinud maestroTubina kirja balletti piimale. Andsime need kirjad üle Eesti Ajaloomuuseumele ja Tubina muuseumile Alatskivi lossis.
tlastel ei olnud õigus. Vardo Rumessen, pianist ja Lagle Pareki kaasvõitleja ERSPs, kes oli Neeme Järvi kõrval teine Tubina suurim austaja, kasutas igat võimalust tema populariseerimiseks, kuigi see toimus kommunistide võimu ajal äärmiselt kentsakalt. Nii mängis Rumessen Tubinat Tallinnas, helilooja juuresviibisel, kuid helilooja mainimine oli keelatud. Rumessen mõistis Tubina missiooni paremini kui väliseestlased. Palju inimesed raudse eesriide taga olid maestro Tubinale südamest tänulikud, sest tema oli see valguskiir, mis vabast maailmast jõudis kodumaile.
reede, 21. jaanuar 2022
Meie akadeemik 99
Eesti akadeemik Mihhail Bronštein tähistab 23.jaanuaril oma 99. sünnipäeva Akadeemik Bronštein on üks nendest Peterburi intellektuaalidest, kes saabusid Eestisse õppejõududena ning tegid Eestis karjääri, mis ehk konservatiivsetes nõukogude keskustes oleks olnud võimatu. Tema panus meie eliidi kasvatamisel on olnud hindamatu. Seepärast on loogiline, et Bronštein andis palju kaasa ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessile, toetades oma endisi tudengeid.
esmaspäev, 3. jaanuar 2022
reede, 29. oktoober 2021
Estonia priimabaleriin Larissa Kaur 80
31.oktoobril 2021 a. saab 80. aastaseks minu ema, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegne priima Larissa Kaur. Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval üle 20 aasta. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris» ja palju teisi tipprolle. See oli õnnelik aeg eesti balletile, mis emale tähendas ka isiklikku lähedast tutvust balleti maailmatähtedega, nagu näiteks Rudolf Nurieviga St.Peterburgist. Larissa Kaur oli 60ndate Eesti ilusaim naine, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka moeajakirja «Siluett» kaanedaamina. Ta oli kaunitar, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud suured maalikunstnikud. Näiteks Olev Subbi maalis priimabaleriini. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut ning ka maestro Eduard Tubin on emale armukirju kirjutanud. Priimabaleriini lapselaps, minu tütar Viktoria (25) EKA magistrand, on uskumatu sarnane oma vanaemaga. Palju õnne, ema!
teisipäev, 28. september 2021
Max Kaur: Parvlaeva Estonia katastroof on alati aktuaalne. Katastroofis hukkunute lähedased pole saanud õiglast hüvitist.
neljapäev, 8. juuli 2021
Kes kaitseb Eesti kaevurit?
Ida-Virumaa roheline tulevik täna ikka veel hirmutab. Endiselt pole selge, mida Ida-Virumaa arenguplaanides toetatakse. Seisukoht, et põlevkivitööstus tuleb tervikuna sulgeda, on saanud tugeva vastasseisu osaliseks.
Eksperdid, nagu näiteks Raivo Vare, viitavad, et Eesti energiajulgeolek pole tagatud. Ei ole ka näha, et midagi tehakse, et see oleks tagatud. See tekitab palju arusaamatust ka Virumaa rahvas.
Eesti ei saa teha mingeid liigutusi oma rahvuslike huvide osas ainuüksi sellepärast, et Brüssel tahab. Brüssel tahab igasuguseid asju, sageli on aga need asjad vildakad või suisa kahjulikud.
Lahing põlevkiviõlitehase ümber on eriti kummaline. Põlevkiviõlil on maailmas suurt turgu. Tegemist on suurte kasumimarginaalidega äriga. Turg on Eestile kindlustatud paarkümmend aastat ette. Milles siis probleem? Tartu halduskohus probleemi ei näinud ja keeldus õlitehase ehitusluba tühistamast.
Kui riigieelarves pole raha, et põlevkiviõlitehase ehitust riigi poolt toetada, siis tuleks poliitikutel avameelselt sellest ka rääkida. Mitte ajada mingit rohepöörde juttu, samas kui Eesti energiajulgeolek on tagamata.
Juba praegu ostame me kallist elektrienergiat sisse Soomest, kes ei tooda seda aga mitte täielikult ise, vaid toob hoopis Venemaalt sisse odava hinnaga ja siis müüb eestlastele mitu korda kallimalt edasi. Ometi on see palju "mustem", keskkonnakahjulikum energia kui kõik see, mida tehakse Eestis! Sellist äraspidi Brüsseli loogikat mõista ei ole võimalik.
Eesti riigile ja eesti rahvale ei ole vaja, et Eesti Energia lõpetab põlevkivielektri tootmise aastaks 2030. Eesti riigile ja eesti rahvale on vaja, et Eesti Energia tagaks Eesti riigi energiajulgeoleku. Meid ei huvita, et Eesti Energia eesmärk on aastaks 2045 süsinikuneutraalsus, sest rahvast huvitab energia hind ja see, et leib oleks laual.
Ei saa nõustuda, et Ida-Virumaal likvideeritakse tuhandeid töökohti, samas jätkatakse sonimist, et tuleb tagada nii energiajulgeolek kui ka uued töökohad ja sotsiaalsed tagatised neile, keda see otseselt puudutab. Enne uued töökohad ja sotsiaalsed tagatised, alles seejärel võib kaaluda, mis põlevkivitööstusest jääb.
On väga hästi teada, et Brüsselil on kombeks muuta poliitikaid üleöö. Näiteks teatada, et raha on jälle vaja Kreekale või Itaalia finantsolukorra toetamiseks ning Ida-Virumaale lihtsalt ei jätku. Eesti peaks võtma äärmiselt ettevaatliku hoiaku, kolmandik Saksamaa toodetavast elektrist tuleb söest, väidab filosoofiadoktor Kalev Kallemets.
Sakslastele läheb korda energia hind. Ja just nende, sakslaste esindaja, eurokomissar Günter Verheugen oli see mees, kes läbirääkimistel Eesti astumise üle Euroopa Liitu nõudis kategooriliselt põlevkivitööstuse sulgemist Eestis. Mina soovitaksin Eesti valitsusel võtta positsiooni, et seni kuni Angela Merkel ei ole Ruhri söel töötavaid elektrijaamu kinni pannud, peab alles jääma ka Eesti põlevkivitööstus. Energiajulgeolek eelkõige! Ning kes teine veel kaitseb meie kaevureid, kui mitte Eesti riik?
Põhjarannik 8.juuli 2021.a.




