Eesti priimabaleriin Larissa Kaur 75

31.oktoobril 2016 a.  saab 75. aastaseks minu ema, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegne priima Larissa Kaur. Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval üle 20 aasta. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris»  ja palju teisi tipprolle.  See oli õnnelik aeg eesti balletile, mis emale tähendas ka isiklikku lähedast tutvust balleti maailmatähtedega, nagu näiteks Rudolf Nurieviga St.Peterburgist.  

Kümme aastat tantsis Larissa Kaur ka Astorias ning Viru varietees. Larissa Kaur oli 60ndate Eesti ilusaim naine, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka meie kohaliku moeajakirja «Siluett» kaanedaamina.  Ta oli kaunitar, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud suured maalikunstnikud. Näiteks Olev Subbi. Ja tolleaegsed ajakirjanikud ristisid ema suisa Eesti Elizabeth Tayloriks. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut, Eduard Tubinat. See pole lihtsalt tunne, et eesti kultuuri tipphetked oli just 60 - 70 aastad, kus osaline oli ka Larissa Kaur.  

Priimabaleriini lapselaps, minu tütar Viktoria (20), on uskumatu sarnane  oma vanaemaga, ka Viktoria tegeleb tantsuga.

Tänagi konsulteerib pikaaegne Estonia Rahvusooperi priimabaleriin Larissa Kaur aeg ajalt koreograafia vallas, viimati sättis ta meie noorte iluuisutajate klassikalist koreograafiat. Palju õnne, ema!

Viis Peipsi piirkonna omavalitsust jõudsid ühinemislepingu osas üksmeelele

Avinurme, Kasepää, Lohusuu, Saare valla ning Mustvee linna ühinemisläbirääkimiste juhtkomisjon kiitis 29. septembri koosolekul heaks ühinemislepingu projekti ning suunas selle volikogudesse esimesele lugemisele.

Suve algusest on Peipsi piirkonna omavalitsused pidanud aktiivselt läbirääkimisi – toimunud on mitmeid juhtkomisjoni ning valdkondlike töörühmade koosolekuid. Läbi on arutatud kõik olulisemad ...küsimused ning saavutatud kokkulepped, kuidas ühinenud omavalitsuses koos toimima hakata. Neljapäeval toimunud juhtkomisjoni koosolekul kinnitati ühinemislepingu tekst, investeeringute kava ja üleminekuperioodi ajakava. Nüüd oodatakse oktoobrikuu volikogude esmast heakskiitu lepingule. Pärast seda suunatakse ühinemisleping avalikule väljapanekule kolmeks nädalaks, kus kõigil on võimalik teha ettepanekud lepingu sisu osas. Koosolekul lepiti kokku, et novembri alguses antakse välja viie omavalitsuse ühine ajaleht, kus avaldatakse ka ühinemislepingu tekst. Eriväljaanne läheb kõikidesse aktiivsetesse postkastidesse.

29. septembri koosolekul osalesid ka Torma vallavanem ja Torma valla külade esindajad, arutati külade üleandmisega seotud juriidilisi küsimusi. Juhtkomisjoni liikmed leppisid kokku, et kui Torma valla külade poolt tuleb ametlik algatus külade üleandmiseks, siis on Peipsi piirkonna omavalitsused valmis külasid vastu võtma.

Lõpliku otsuse ühinemise kohta teevad volikogud detsembrikuus. Selleks on plaanis korraldada ühine volikogude istung, kus otsus tehakse samaaegselt kõikide omavalitsuste poolt.

 

www.Mustvee.ee
foto: Anu Ots

Missugune isa ei sooviks viia oma tütart kirikus altari ette?

Ma alati toon ära oma biograafiates, et mul on tütar Viktoria, kes on sündinud 1996 aastal. Viktoria ema Annaga olime vabaabielus 90 - aastatel. Olen oma tütre üle uhke, kuna ta on andekas ja ilus nagu tema vanaemagi, priimabaleriin Larissa Kaur (74). Tütar on praegu 20 - aastane ja tõesti on äravahetamiseni sarnane oma priimabaleriinist vanaemaga. Viktoria lõpetas gümnaasiumi ja tuntud tantsukooli (fotol).   
Iga kohtumine tütrega on olnud minu jaoks õnnelik aeg. Olin Viktoriaga pidevalt koos kuni ta sai 4 aastaseks. Meenub 2005. aasta, kui olin juba transiidipealinna Maardu abilinnapea ning linnas oli suur sügislaat. Laadakeskuses jalutades tulid vastu tütar Viktoria oma emaga. Tütar oli siis 9 aastane, minu jaoks oli see imeline moment. 

Mulle on väga olulised ka minu õepojad Daniel (31) ja Roland (29). Minu õde Katrin Kaur hukkus kahjuks Estonia parvlaeval 1994 aastal.

Nüüd on aeg minna edasi ning mul on nüüd jälle võimalus suhelda oma tütrega. Nagu iga isa teeks seda kooli lõpetamise puhul - kingisin tütrele kooli lõpetamise puhul briljantsõrmuse, pidasin isegi Eve Kiviga nõu selles asjas. Vaatasin just hiljuti kultusfilmi "Mamma Mia", Pierce Brosnani ja Meryl Streepiga peaosades, kus on süžee, et isa läheb oma lahkukasvanud tütre pulmadesse. Arvan, et see on natuke ka minu looga sarnane. Missugune isa ei sooviks viia oma tütart kirikus altari ette?

Eestlane juhib Kremlit

Aastaid tagasi viitasin Anton Vaino sädelevale karjäärile Putini juures. Karl Vaino pojapoeg oli juba viis aastat tagasi Venemaa valitsuse aparaadi juht, minister. Nüüd siis kõrgeim saada olev koht Venemaal - presidendi administratsiooni juht. Mees on tuntud kui osav ametnik ja diplomaat, samas aga kui heatahtlik, abivalmis, organiseerimisvõimeline tegelane. Tal pole vaenlasi. Venemaal on see imede ime. Ta saab läbi nii peaminister Medvedeviga, kes teda isiklikult õnnitles, patriarh Kirilliga, kes teda isiklikult õnnitles, Venemaa sisepoliitikat juhtiva Volodiniga, kelle ülesandeid ta puhkuse ajal täitis. Isegi lahtilastud Ivanoviga. Haruldane juhus. Ilmselt siin mängivad rolli geenid. Karl Vaino, erinevalt väärarusaamadest, oli puhas eestlane. Isa Heinrich Vaino oli Järvamaalt, ema oli Liidia Savi.

Karl Vaino elukaaslane ei olnud küll eestlane, aga pärit oli Eestist. Ka Karl Vaino poja Eduardi naine oli pärit Eestist. Nii et Anton Vaino on tavaline Eesti inimene. Anton oli kogu oma noorusaja Eestiga seotud, valitsussuvilate rajoon Keila-Joas ning ladviku suvilaterajoon Lohusuust Laulasmaani oli tema pärusmaa kümneid aastaid. Eesti keel oli tal kehvake, aga ikkagi ta rääkis natuke. Fakt on, et ta käis läbi omaealiste eesti noorukitega. Arvan, et eesti keele tundmine tegi võimalikus, et omandas hea tasemel jaapani keele, mis pani aluse tema diplomaadikarjäärile Vene välisministeeriumis.

Presidendi administratsiooni protokolli juhtima pääses ta loomulikult protektsiooni abil ning fakt on, et FSB kiitis tema kandidatuuri heaks. Tema karjäär Putini juures on olnud erakordselt pikk. Ja isiklikult pööraselt edukas. Nüüd on Anton võimupüramiidi tipus. Nagu omaajal vanaisa Karl Vaino Eestis. Kes muide oli eraelus sõbralik papi, nagu Heinrich Vainogi, partei Tomski oblastikomitee töötaja, kes sai Stalini ajal  kuulsaks suu-ja sõrataudiga võideldes Turuhanski krais. Aga need sõbralikud papid jõudsid ometi, kuidagi moodi, raskel poliitikarajal võimupüramiidi tipu. Siin juhuse järele ei lõhna. Võimed. Jääb nüüd oodata ainult, kes vene rahval nendest Anton Eduardovitši võimetest ka midagi kasu on.

Sebastian Coe kihutab Moskva kulla järele

Draama Rio olümpiamängude ümber on toonud jälle olümpia maailmapoliitika keskmesse. See on kui tasuta PR-kampaania mängudele, mis justkui on allakäimas, meenutades Londoni mänge. Maailmapress kirjendab olümpiauudistest, justkui oleksime tagasi Moskva olümpiamängude boikotti ajas. Ja isegi tegelased on samad! Lord Sebastian Coe, Moskva olümpiamängude tšempion, on ka tänase draama põhikangelane, Rahvusvahelise Kergejõustiku Liidu presidendina. Paljud ei mäleta, et Margaret Thatcher nõudis Inglismaa sportlastelt Moskva olümpia boikotti. Enesekeskne Coe saatis aga poliitika pikalt, Afganistani rahva kannatused talle korda ei läinud. Ta lausa lendas Moskvasse oma kulla järele, kuna konkurendid olid ju jäänud koju! Vastuhakk Margaret Thatcherile, saavutatud Moskva kulla näol, tasus end ära. Küünilised konservatiivid tegid olümpiavõitjast parlamendiliikme, hiljem suisa lordi. Nüüd oli siis tasumise tund. Ja küüniline parun Coe ei kõhelenud, kui Obamalt tuli käsk dopingust puhtad Vene sportlased, nagu Issinbajeva, olümpiale mitte lubada. Loomulikult on kahetsusväärne, et käis dopinguproovide organiseeritud võltsimine. Aga kas Pekingis ei käinud? Käis. Kas Norra ei ole organiseerinud terve süsteemi, et nende suusatajad saaks dopingut tarvitada? Miks kõike seda ei uurita? Ning miks lubatakse olümpiale USA sprinter Gatlin, kes on neli korda dopingu tarvitamisega vahele jäänud! Kõige selle taga on loomulikult odav poliitika. Rahvusvaheline olümpiakomitee otsustas siiski Obamale vastu hakata ning kõigi Vene sportlaste kollektiivne karistamine lükati tagasi, sest see tõesti meenutas juba Hitlerit ja Stalinit. Tervete rahvaste deporteerimine õigustusega, et mingid isikud selle rahva hulgast olid sooritanud kuriteo, on ammu hukkamõistu leidnud. Paistab aga, et poliitikahullus pimestab. Panna ühte patta süüdlased ja süütud, see maailma paremaks küll ei tee. Rio mängud on aga algamas, loodame et näeme ka sporti.

Aeg riigistama kogu hasartmänguteenuse

18.juulil 2016.a. tähistame üheksandat sõltuvusvastast päeva lootuses, et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007.aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 

Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd otse ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton avamine.

Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012.aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“. Maailmas ainulaadne skulptuur (fotol) on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.  

Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ei ole hea, et Olympic Casino server asub Maltal. Olen ka täna seisukohal, et riik peaks Eesti Loto kaudu riigistama kogu hasartmänguteenuse Need on minu ettepanekud riigile "kasiinovastasel päeval".

Euroopa Liit jätkab ja ilmselt ka laieneb

Brexit on maailma poliitikas kindlasti fenomenaalne sündmus. Riigi olulisem ja komplekseim küsimus anti otsustada peast põrunud pensionäridele. Nüüd ei teata, mida tulemusega peale hakata.  Šotimaa ja Põhja-Iirimaa ei taha Euroopa Liidust lahkuda ning nende elanikkond tegi just sellise otsuse referendumil. Pole olemas sellist asja nagu Suurbritannia, on Ühendatud Kuningriik, kus  Šotimaal, Põhja-Iirimaal ja Walesil on ebanormaalselt suur autonoomia ning kuna seal ei ela mitte inglased, vaid teised rahvad, siis oleme olukorra ees, kus lagunemas on Ühendatud Kuningriik ise! Kuningaperekond võib olla endas kindel, selge see, et kui Wales, Põhja-Iirimaa ja Šotimaa eralduvad, siis ikkagi jääb nende maade kroon praeguse kuningaperekonna Oldenburg-Windsor-Mountbattenite kätte. Iseasi, et endine Londoni maaillma võimukeskus muutuks Moskoovia vürstiriigi sarnaseks tatari hegemoonia ajal, kus võim Londoni piiridest kaugemale ulatuma ei saa. Kreml on teinud tõhusat tööd, et seda eesmärki saavutada ning nüüd on jõutud selle väga lähedale, Ühendatud  Kuningriik on ise end hävitamas. Putini üks olulisemaid geopoliitilisi vastaseid on sammumas vastu oma loojangule. Keerulisem lugu on Euroopa Liiduga, nimelt ei ähvarda Euroopa Liitu miski, erinevalt ajakirjanduse fantaasiatest. Euroopa Liit jätkab ja ilmselt ka laieneb. Samas võib ennustada, et Euroopa Liidu kui liitriigi projekt peatub, Euroopa Liit jääb riikide liiduks. Föderatsiooni ei tule, kinnistub konföderatsioon.

Samas on olukorra absurdsus selles, et kui  Šotimaa, Põhja-Iirimaa ja Wales eralduvad, siis astuvad nad kohe Euroopa Liitu. Ning pane tähele, kuna Inglismaa elanike enamus on Euroopa Liidu poolt ning väljaastumine saavutati vaid pensionäride mobiliseerimisega valimisjaoskondadesse, samas kui noored olid väljaastumise vastu, siis võib ennustada, et niipea kui võimule saab leiboristide valitsus, tuleb uus referendum.  Ning noored hääletavad Inglismaa Euroopa Liitu tagasi. Londoni linn oma juhi Khani näol juba teatas, et on valmis  lausa Inglismaa koosseisust lahkuma, et Euroopa Liitu jääda. Nalja nabani! Kõige rohkem on kahju eestlastest, kes täna udusel Albionil. Kohe, kohe on nad muutumas õigusteta välismaalasteks, kes riigist välja kihutatakse. Talendid peavad saabuma tagasi kodumaale.