laupäev, 22. august 2015

Kas Roosevelt poleks Eesti presidendiks sobinud?

Küünilised arutelud selle ümber, kas jala kaotanud inimene võib - olla linnapea, sest tema ametiülesannete täitmine läheks kallimaks maksma kui kahel jalal käival inimesel, toob meelde paralleelid ajaloost. Huvitav, kas ameeriklased ka arutlesid selle üle, et ratastoolis tiirutav Franklin Roosevelt läheb presidendina ameerika maksumaksjatele liialt kalliks maksma? 
Kui aga nii madalale juba laskutakse, siis esitaks mina ka omalt poolt küsimuse. Äkki oleks üldse odavam olnud Edgar Savisaart kaitsa Kaitsepolitsei poolt? Siis poleks äkki üldse sellist küsimust tekkinud? Eriti pärast seda, kui täpselt samasugused sümptoomid olid ka mürgitatud ajakirjanikul Vladimir Kara-Murzal, siis on küsimus sellest, millega meil üldse tegu oli,  vägagi asjakohane. Ainult Kaitsepolitseilt kuidagi kommentaari ei saa. 
Edgar Savisaar tuleb toime nii erakonna esimehena, nii Tallinna linnapea kui vajadusel peaministrina. Muide Peipsi regiooni keskerakondlased esitavad ekspeaminister Edgar Savisaare kindlasti Vabariigi Presidendi kandidaadiks. Sai ju legendaarne Franklin Roosevelt presidendina 12 aastat USA juhtimisega hakkama, saab ka Edgar Eesti juhtimisega presidendina hakkama kahe ametiaja ehk 10 aasta jooksul.

neljapäev, 20. august 2015

Edgar Savisaar on meie vabaduse põlvkonna president

Eesti iseseisvuse taastamise päeval tõuseb Vabaduse väljakul lavale inimene, kes tõi Eestile vabaduse. Peaminister Edgar Savisaarele oleme tänuvõlgu, et täna võime elada Eestis vabalt. Edgar Savisaar on meie vabaduse põlvkonna president.

teisipäev, 18. august 2015

Vabadusel ja selle hoidmisel on vägagi konkreetne hind

20.august 2015 Eesti iseseisvuse taastamise järjekordse tähistamise aeg on käes. Lähiajaloo iseseisvuse taastamise periood oli täis dramaatilisi hetki, mis liitsid kogu rahva ühtseks. 24. aastat tagasi sündinud noored on kujunenud omanäoliseks Vabaduse põlvkonnaks. Juba täna on nende noorte mõtteavaldused ja arusaamad ümbritseva maailma kohta teistsugused: julgemad, liberaalsemad, globaalsemad, avatud maailma hindavad. Neil on sisemine vabadus võrdselt oluline riigi vabadusega, iseseisvus on mõiste, millele nad oskavad toetuda juba enne täisealiseks saamist.Eesti riigi taasiseseisva tähistamise ajal tunnen ka mina, Peipsi pealinna linnapeana ja muukeelse eestlasena, siin riigis sündinuna ja üles kasvanuna, muret meie vabariigi edukuse ja vabaduse hinna pärast. Võib-olla on see paljudele, tuhandetele minu sarnastele muukeelsetele eestlastele, järjekordne võimalus mõelda selle üle, mida tähendavad tegelikult sõnad vabadus, vaba riik, iseseisvus. Eesti on 100.aasta iseseisvuse tähistamise teel. Jälgides, millised sündmused toimuvad hetkel maailmas, mõistame, et vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind. Palju õnne iseseisvuse taastanud Eesti!

reede, 14. august 2015

Torma ja Mustvee omavalitsused nõuavad ministreid Peipsi äärde seoses seakorjuste matmisega

Mustvee linna ja Torma vallavalitsus korraldavad teisipäeval, 18.08.2015, kell 12.00, nõupidamise Mustvee sadamahoones, Vabariigi Valitsuse liikmete Marko Pomerantsi ja Urmas Kruusega, seoses kahetsusväärse olukorra tekkimisega sigade aafrika katku surnud loomade matmisel Torma prügila kinnistul.
Tänaseks on probleemiga seotud kohalikele omavalitsustele – Mustvee linnale ja Torma vallale – laekunud ametkondadelt väga vastakat informatsiooni bioohutuse, turvalisuse, keskkonnaohutuse ja keskkonnanõuete täitmise osas. Torma prügila kinnistule loodi ohtlike jäätmete ladestusala, mille ohutus tuleb garanteerida Keskkonnaministeeriumil.
"Torma Prügila ladestusalade ehitamisel oli peamine väljakutse leida lahendused liigse pinnavee ärajuhtimiseks, kogumiseks ning puhastamiseks. Kuidas tagatakse loodud loomsete jäätmete matmispaiga nõrgvee puhastamine, " küsib Torma vallavanem Triinu Pärsin. Kui esmaseid keskkonnanõudeid ei täideta siis on reaalne oht nii loodus - kui elukeskkonnale. Geotehnikainsener Ago Vilo on tähelepanu juhtinud, et kui korjuste matmiskohas seda vett ei koguta ja puhastata, siis on reovee sattumine põhjavette vältimatu. Seakatku nakatanud sigade matmine võib reostada põhjavee ja see reostus jääb sinna püsima väga pikaks ajaks. "Torma prügila on liiga ligidal Peipsi järvele ning veed võivad valguda ka sinna. Meie hinnangul on tegemist tõsise keskkonnareostuse ohuga," leiab Mustvee linnapea Max Kaur.
Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor ja ministeeriumid on suhtunud Jõgevamaa probleemi üleolevalt ning andnud avalikkusele väärinformatsiooni jäätmete käitlemise ja bioohutuse osas. Meie hinnangul on kogu protsessi näol olnud tegemist tahtliku viiruse levitamisega katkuvabasse piirkonda.
Ministrid  peaksid rahvale, omavalitsustele ja laiemale avalikkusele selgitada põhjuseid, mis on viinud sellise olukorra kujunemisele, milliseid reaalseid meetmeid ja millal võetakse kasutusele keskkonnaohu vältimiseks ja bioohutuse tagamiseks Torma prügila kinnistule loodud ohtlike loomsete jäätmete matmispaigas ning millised on perventiivsed tegevused, et sama stsenaarium ei korduks.

teisipäev, 11. august 2015

Linnapea Kaur: Seakorjuste matmine on võimalik oht Peipsi järvele

Peipsi pealinna, Mustvee linnapea Max Kaur on mures seakorjuste matmise pärast Torma prügilale, mis asub 1700 meetrit Mustvee linnast ja 3000 meetrit kaugusel Peipsi järvest. Linnapea saatis pöördumise peaministrile, sotsiaalministrile, keskkonnaministrile, maaeluministrile ja siseministrile.
Jõgevamaal Puurmani vallas Altnurga külas asuvas seafarmis diagnoositud sigade Aafrika katku tõttu hukati kõik farmi olnud 6426 siga. Samas utiliseeriti hukatud sigadest loomsete jäätmete käitlemise tehases vaid 100 tonni, samas kui ülejäänud 200 tonni seakorjuseid otsustati maha matta Torma prügimäe territooriumiga piirnevale alale.
"Arvestades sigade Aafrika katku nakatumise senist dünaamikat on selge, et taud Jõgevamaal jätkub ning nõuab uusi sigade hukkamisi. Samas on ilmne ka see, et loomsete jäätmete käitlemise tehase võimsust suurendada ei ole nii kiiresti võimalik ning seega osutub ka tulevikus vajalikuks seakorjuste matmine, mida tõenäoliselt soovitakse teha taas Torma prügila lähistele.
Samas puuduvad andmed, kuidas on seakorjuste matmine korraldatud ning kas on välistatud joogivee saaste.  Puudub ka avalik teave korjuste matmise mõju kohta ümbruskonna põhjaveele. Samuti ei ole teada see, kas on välistatud võimalus, et metsloomad saavad matmiskohast korjuste jäänuseid kätte ja veavad neid laiali.  
Torma prügila asub Peipsi järvest 3000 meetri kaugusel. Saastatud veed valguvad Peipsi järve. Seetõttu on 200 tonni hukatud sigade matmine Torma prügilale probleem ning väga tõenäoline on ka uute seakorjuste massilise matmise perspektiiv, " leiab Mustvee linnapea Max Kaur.
Max Kaur juhib Vabariigi Valitsuse tähelepanu, et Terviseameti pädevuses on muuhulgas keskkonnaobjektide uuringute korraldamine epidemioloogilistel näidustustel, samuti järelevalve joogi- ja suplusvee kvaliteedi üle. Samuti on neil õigus osaleda joogiveega seotud ohuolukordade lahendamisel.
Eelneva põhjal palub Mustvee linnapea Vabariigi Valitsusel teavitada järgmistest asjaoludest:
  • Kas Te olete kursis Torma prügila lähistele seakorjuste matmise asjaolude ja tehnoloogiaga.
  • Kas Te olete hinnanud seakorjuste matmispaiga võimalikku mõju ümbruskonna epidemioloogilisele olukorrale ning joogi- ja suplusvee seisundile.
  • Kas Teil on edaspidi kavas teostada kõnealuse seakorjuste matmispaiga ning selle võimalike mõjude üle oma pädevuse piires regulaarset järelevalvet. 
  • Kas Teil on plaan, kuidas takistada võimaliku saastunud vee sattumine Peipsi järve

Max Kaur loodab, et Vabariigi Valitsus mõistab ümbruskonna elanike ja kohalike omavalitsuste kõrgendatud tähelepanu seakorjuste massilise matmise küsimuses ning võtab kogu temaatika oma teravdatud tähelepanu alla.

reede, 17. juuli 2015

Kogu hasartmängukultuuri eest võiks vastutada riik

18.juulil 2015.a. tähistame kaheksandat sõltuvusvastast päeva lootuses,  et oleme õigusriik. 2006. aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima euroopaliku kultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18.juulil 2007.aastal tegime koos mõttekaaslastega esimese meeleavalduse. Mitmes meeleavaldustes, mis toimusid kesklinnas, Tammsaare pargis, teistes Tallinna linnaosades, Tartus ja Pärnus osalesid ka tuntud arvamusliidrid, ajalooprofessor Jüri Kuuskemaa, Prantsuse Lütseumi direktor Lauri Leesi, kunstnik Neema Lall, poliitikud erinevatest erakondadest, mitmete usukonfessioonide esindajad jt. See oli märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas, mida oli tabanud kümnete tuhandete sõltlaste epideemia. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saanud olla normaalne asi Eesti Vabariigis. 
Sõltuvusvastane liikumine Eestis liigub oma kümnendi poole. See on olnud unikaalne eksperiment kogu Euroopas. Kasiinovastase liikumise survel on vastu võetud 2009. aastal uus hasartmänguseadus, sisse viidud olulised uued regulatsioonid ning oleme saavutanud, et hasartmängukohta arv on vähenenud riigis poole võrra. Mänguautomaadid on nüüd ühendatud Maksuametiga ning isikukontroll kasiinodes toimib. Kehtestatud on ka kord, mis takistab nimekirja kantud sõltlastel kasiinodesse pääseda ning tõstetud on vanust, millest alates on kasiinode külastamine võimalik. Oluline võit on kogu hasartmängukultuuri muutumine, mida demonstreerib Tallinnas kõrgklassi hotelli Hilton ehitus.
Sõltuvusvastast liikumist on toetanud nii meie ühiskonna kultuuri koorekiht kui ka ajakirjandus. Kultuur suudab alati julgelt kurjuse vastu astuda. 2012.aastal initsieeriti kultuuritegelaste ning Tallinna võimude poolt huvitav skulptuuriprojekt „Märka sõltuvust“.  Skulptuuri ideekonkursi žürii, kus olid esindatud Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kujurite Ühendus, Eesti Arhitektide Liit, valis 44 väärika kandidaadi seast välja Salto Arhitektuuribüroo tiimi (Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask) esitatud töö, teise koha sai maestro Tauno Kangro. Kõikide võitjate kui ülejäänud osaliste tööd olid eksponeeritud Tallinna Linnavalitsuse infosaali galeriis. Eesti Arhitektide Liitu esindas konkursi žüriis tuntud eesti arhitekt, maestro Vilen Künnapu. Maailmas ainulaadne skulptuur (fotol) on plaanis püstitada Tallinn City piirkonda.  
Sõltuvusvastase liikumisel on veel palju plaane. Seoses IT arenemisega on hasartmängud kolinud elektroonilisse keskkonda, kus häirivad meie internetikogukonda ning on ohuks meie alaealistele, aga ka sõltlastele, psühhiliselt haigetele inimestele. See on loomulikult ohtlik tendents. Tähelepanu peab olema suunatud ka tarbija/kliendi kaitsele tervikuna. Ning ka sellele, et kasiinondus jagaks oma tulusid läbi maksude rahvaga. Täna pole meil sellist korda veel majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma tugevamalt oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi. Ning ka täna olen seisukohal, et kogu meie hasartmängukultuuri eest võiks vastutada riik, näiteks Eesti Loto kaasabil. 
Need on minu ettepanekud riigile kasiinovastasel päeval.

laupäev, 4. juuli 2015

Tallinna juhid osalesid Mustvee uue silla avamisel

Tallinna Linnavolikogu esimees Kalev Kallo ja Tallinna abilinnapea Taavi Aas osalesid neljapäeval, 2. juulil toimunud Mustvee uue silla pidulikul avamisel. Tervitusega esinenud Kalev Kallo rõhutas, et uus ild mitte ainult ei kaunista Mustvee linna, vaid omab ka strateegilist tähtsust.
“Mul on väga hea meel, et Mustvee on saanud seesuguse kauni silla ja kindlasti tuleb sealjuures tunnustada Maanteeametit, kõiki projekteerijaid, ehitajaid ning ehitusjärelevalvet tänu kellele see projekt ellu kutsuti ja täide viidi,” rääkis Kallo, “siinne varasem sild oli ehitatud juba üle 80 aasta tagasi ning seega paratamatult ajale ja linna arengule jalgu jäänud.” “Soovin kõigile mustveelastele kaunist pidupäeva, püsigu see uus sild kindlatel sammastel ning aidaku teie linna arengule kaasa!” lõpetas Tallinna Linnavolikogu esimees Kalev Kallo.