Sünnib presidendipartei

Vaevalt on tänaseks nüüd jäänud naiivikuid, kes ei mõistnud, miks Mihkel Raud peedistas prominentset abilinnapead? Kasiinovastased Kadriorus, Riigikogus ja Europarlamendis on mulle märku andnud sellest, mis toimub... Loomisel on presidendipartei.
Sotside toetusest niikuinii ei oleks enam piisanud. Seega jääb variant: presidendipartei. Partei presidendikandidaat on Ilves. Lähtutakse Ilvese ideoloogilisest paradigmast. Lepitus-võimupartei. Presidendipartei "Ühtne Venemaa" - "Ühtne Eesti". Ega asjata Ilves sinna Moskvasse torma, tahab õppida kuidas selliseid asju tehakse:)

Käib ju pikemat aega ka avaliku arvamuse ettevalmistamine. Mingid segased tüübid esinevad Ekspressis/Delfis sõimuga meie poliitikute aadressil. Välja arvatud loomulikult Ilvese aadressil. Tema on väljaspool kahtlust....

ERR, mis on Hans H.Luige täieliku kontrolli all, on ju viimasel ajal suisa hullunud, kuid vaadata seda, mida teevad Tomberg, Kaalep, Kook ja Kuusk.Samuti tiheneb libateemadega bluffimine, näiteks et nagu oleks kuskilt mingi oht ajakirjandusvabadusele ning millise ohu taga seisab tänane poliiteliit.

Sõbrad, see on ju näitemäng, mille eesmärk on tausta loomine uuele poliitilise jõule! Nad usuvad, et partei saaks kobeda. Valijatebaas oleks "soo", kes hääletas Tarandi poolt. Parteisse saaks meelitada kokkukukkunud väikeparteide seltskonna ja suurparteide funktsionääre, kes kardavad ellujäämise pärast 2011 aasta valimisi. Lihtaktiiv on kokku pandud juba "Minu Eesti" ajal. Asja taga võivad olla minu hinnagul Hans H.Luik, Indrek Tarand, Indrek Kannik, Evelin Lambot-Ilves. Sellega võiks lõpetada ja öelda, "tuult tiibadesse"

....Aga ... No99 tegelased kui poliitilised arvamusavaldajad on läbijooksnud teleekraanidelt juba mõnda aega, eks tegemist on Evelin Ilvese sõpradega, kes tilbendavad presidendi vastuvõttudel, neile topitakse ordeneid jne. Nemad on siis nüüd valitud tankisti rolli. Et kui ebaõnnestub, siis kirjutame nalja arvele. Mäletate "Minu Eesti" lugu, kuhu topiti miljonite eest riigi raha, see oli peaproov. Nüüd uus katse. Lõppeb parteikongressiga, ja pange tähele - tüüpiliselt tarandlikus-lambotlikus stiilis, kus kogu lõbu maksab kinni riik! Mäletate Welcome to Estoniat, mäletate Tarandi meeletut, metsikut meediakampaaniat europarlamendi valimiste ajal, mis vist kopkatki maksma ei läinud? Kas siis tõesti ei saanud seekord normaalselt teha? Väärikalt, ausalt? Selge, et aega enam palju pole. Isegi projektipartei jaoks. Kongress on ideaalne koht, et vajalik arv inimesi täis saada, et paberid sisse anda. Ei maksa ka unustada, et Kannikul on olemas veel ka paar surnud kehandit, kui juriidikaks läheb.

Ei mingit toetust Miki-Hiirele

Seoses Riigikogu valimistega järgmisel aastal on paratamatult aktiviseerunud ka arutelud, kelle valib Riigikogu või valijameeste kogu Eesti järgmiseks presidendiks. Mitmed poliitikud on juba jõudnud võtta sõna, et pole alternatiivi istuvale presidendile Toomas Hendrik Ilvesele. Võib olla tõesti igasuguste väikeparteide ja tühikargajate nagu Indrek Kanniku jaoks alternatiivid puuduvad. Kuid on olemas selline rahvapartei - Keskerakond.

Keskerakond on kaks aastakümmet lakkamatult töötanud eesti rahva hüvanguks, tegemist on nii suure üleriigilise, rahvuspiire ületava, rahvusvaheliste sidemetega erakonnaga, kellel alati on olnud oma presidendikandidaat. Meie erakonnal pole vaja oodata suitsetatud tagatubades, et ehk meilegi seal pudeneb laualt mingi kübeke. Juba ammu on aeg presidendiks valida vabadusvõitleja Edgar Savisaar. Ka Siiri Oviir on soliidne. Kokkuvõttes võib tagasi valida ka Arnold Rüütli.

Mis puudutab aga Ilvest, siis millest me üldse räägime? Kus on programm? Kuhu see Sussanin meid viia tahab? Senine tegelase "saavutuste" ahel paneb ahhetama. Küll püüdis see ameeriklane Eesti energeetikat mahaparseldada pankroti läinud ameerika energeetikakompaniile. Küll pidid uurimisorganid kriminaaluurimise käigus selgitama, kuhu kaotas mees välisministrina salajased paberid. Küll organiseeriti koos Padariga siin "Kreekat".
Pole tegelane ka põhjalikult aru andud oma suhetest KGB agendi Riho Mesilasega. Kui valitsus saatis mehe Venemaale uue Vene presidendi Medvedeviga suhteid parandama, korraldas ta seal kõigile ootamatult segasevõitu skandaali. Uus Moskva visiit pole paha, õige samm, aga... Kes teab, mis ta seal veel korraldada võib? Ning kus seda enne nähtud, et Eesti president jagab ordeneid mingisugustele sponsoritele ja näitab hiidlastele ordeni asemel kukishit.

Potentsiaalse valijamehena aastal 2011 ütleks küll, et Ilvese poolt hääletada ei tahaks!

Rahvaliitlased, avaldused ruttu Savisaare kätte, ärge passige!

See Rahvaliidu vindumise jant on saamas üldrahvalikuks naerualuseks. Justkui oodata pole midagi, surm on juba silme ees, aga ikka punnitatakse.

Näiteks Mai Treial räägib nagu meie Maarika Tuus. Mis sa passid, vii avaldus Savisaare kätte! Või Jaanus Marrandi. Sa olid juba Keskerakonnas ja minister Keskerakonna valitsuses. Astu siis tagasi! Soovitajat on vaja? Minu aadress on Vana-Viru 12. Alati panen sinu avaldusele käe alla, Jaanus! Karel Rüütli näiteks on just sellises vanuses ponks poiss, et lausa sobib meie Keskerakonna Noortekokku.

Samuti ka Tuiksoo. Oliver Kruudaga sobis sõber olla, aga Savisaarega mitte? Jah, meie sulle limusiini ei anna. Selleks on vaja teha tööd ja omada põhimõtteid. Pihli taoline teeb Tuiksoo su elu kohtus kergeks, aga päriselus........

Sotsialist Ilves tehku 8.märts 2011 vabaks päevaks!

Rahvusv ahelist naistepäeva tähistatakse iga aasta 8. märtsil. 1909.aastal tegi Rosa Luxemburg ettepaneku tähistada 8.märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana. Rahvusvahelise Naistesekretariaadi esinaine Clara Zetkin aga soovitas tähistada naistepäeva 1910.aastal Kopenhaagenis II rahvusvahelisel naissotsialistide konverentsil. Rosa kukkuski seda päeva siis kõvasti tähistama ja lõi Itaalias koos Odessa juudi Parvusega parteid rahad läbi.

1913.aastast tähistatakse seda päeva ka Venemaal. Naistepäev integreeriti pühana kohe Nõukogude Liidus tähistatavate pühade hulka. Passis ju Zetkina Lenini juures Kremlis. Lenin ei tahtnud vanale juudieidele loomulikult ära öelda. 8.mail 1965 kuulutas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rahvusvahelise naistepäeva puhkepäevaks. Naistepäev tähendas koosviibimisi töökohtades ja pidu pereringis. East ja staatusest sõltumata kingiti naistele ja tüdrukutele lilli. Nagu vanade kevadtalviste naistepühade puhul, oli ideaaliks, et naiste töö teevad sel päeval mehed. Osteti torti ja pakuti kooke. Üsna lahutamatult kuulus selle päeva juurde ka pidulik jook.

Eestis oli naistepäev viimati riigipüha 1990.aastal. Riigikogu lükkas 23.oktoobril 2001 napi häälteenamusega tagasi opositsiooniparteide ettepaneku kuulutada 8.märts riiklikuks tähtpäevaks. Nüüd on aga Eesti presidendiks sotsialist Ilves. Ning Tallinna abilinnapea on sotsialist ja kommunist Jüri Pihl. Kui praegu naistepäev taastada, siis saaks Pihl jälle lilli viia, kas või Heete Simmile. Nagu vanasti. Loodame, et kuuleme varsti ka seda kas kunsthammastega Evelin Ilves tellis endale lennuki, et viia lilli Rosa Luxemburgi hauale? On ju need kaks elegantset daami üksteisega nii äravahetamiseni sarnased!

Keskerakondlane Jüri Ratase põlvkonnast

Viimasel Keskerakonna kongressil, eelmise aasta 5.detsembril, Nokia Kontserdimajas spekuleerisid ajakirjanikud kuluaarides aktiivselt Riigikogu valimiste teemal, jõudude paigutuse üle Keskerakonna sees. Kui peaksin end kuidagi poliitiliste koordinaatide süsteemis määrama, siis ütleksin, et olen Jüri Ratase põlvkonna keskerakondlane.

Tunnen Jüri Ratast isiklikult aastaid, töötasin temaga koos linnavalitsuses koalitsiooni aegadel oravaparteiga. Ise endise Maardu abilinnapeana hindan teda omavalitsusjuhina kõrgelt. Ta sai hiilgavalt hakkama nii majandusnõunikuna kui abilinnapeana, Tallinna linnapeana on rahva sõnade järgi vaat et parim selles ametis viimaste linnapeade reas. Edgar Savisaar tiitel võib ju olla linnapea, kuid rahvas ise vaatleb teda alati suurusjärgu võrra suuremas poliitilises kategoorias.

Olen ka varem kirjutanud, et Jüri Ratas on meie uue põlvkonna poliitikute esinumber Keskerakonnas. Võiks öelda, et ta on iseseisvuse taas kättevõitnud kolmanda poliitilise põlvkonna esindaja. Jüri Ratas seisab ees veel pikk karjäär ning miks mitte Tallinna linnapeana peale Riigikogu valimisi 2011.aastal.

Filmiklassik Andrei Tarkovski Tallinna aukodanikuks.

Täna, Tallinna Linnavolikogu liikmena esitasin Tallinna aukodaniku kandidaadiks postuumselt filmiklassiku Andrei Tarkovski (1932 –1986).

Tallinna kodanikuna olen siiralt uhke, et meie pealinna ajalugu on seotud suure inimesega, kelle looming on maailmakunsti klassika. Arvan, et Tallinn on väärt omama, tõsi küll veel de-fakto, Rotermanni kvartalis Stalkeri käiku. Solarise kultuurikeskus meil juba on. Tallinn liigub kindlalt suunal, et siduda end maailma kultuuriväärtustega, nagu on kohane Euroopa kultuuripealinnale.

Sulev Teinemaa „Tarkovski ja Meie“ näitas, et Andrei Tarkovski suhe Eestiga oli tihe ja mitmekülgne. Aastatel 1975—1978 viibis ta pidevalt Tallinnas, siinsamas Viru hotelli lähedal praeguse Postimaja taga Rotermanni kvartalis,et teha enne lõplikult välismaale jäämist filmi “Stalker” välisvõtteid. Ühtlasi juhendas ta filmikasseti “Karikakramäng” (1977) esimese ja kolmanda novelli “Promenaad” ja “Tätoveering” tegemist. Neil aastatel külastas Tarkovski korduvalt Tallinna filmiklubisid. Samuti lavastas Tarkovski ka Vene Draamateatris. Andrei Tarkovski suri 29. detsembril 1986 Pariisis kopsuvähki ning ta on maetud Sainte-Geneviève-des-Bois’ vene kalmistule.

Euroopa Kultuuripealinna 2011. aastal raamides elustab Stalker Festival endistes võttepaikades filmist tuttava Tsooni, ideaalide ruumi, kus tõotavad täituda nüüdisaegsete stalkerite sügavaimad ulmad. Pealkirja “Lõpp-peatus” all otsivad heli-, visuaal- ja filmikunstnikud vormi 21. sajandi inimese püüdlustele ja hirmudele nii seoses Tarkovski filmiga kui ka väljaspool seda. Stalker Festivali sissejuhatav genius loci't pühitsev sündmus toimub juba 2010. aasta 3. detsembril.

Rotermann City OÜ soovis veel 2008. aastal anda ühele kvartalisisesele teelõigule nimeks "Stalkeri käik". Kvartali arendaja tahtis kobarkino sissekäigust mõnekümne meetri kaugusel algavale teelõigule, mis siiani pole eraldi tänav olnud, anda Stalkeri nime siin filmitud ja 1979. aastal valminud samanimelise Tarkovski kultusfilmi järgi. Praegu renoveeritava elevaatorihoone ja leivavabriku-galerii vahele jääva tänava äärde plaanib arendaja luua kultuurisõbraliku keskkonna. ”Tahame hoida alles ”Stalkeri” vaimu, sest see film on osaliselt siin filmitud,” ütles ettevõtte turundusjuht Marika Mäsak.

Seoses “Stalkeriga” ilmus “Sirbis ja Vasaras” ning “Edasis” tema mõtteavaldusi ja varasemaid kirjutisi. Räägiti, et Eestis minevat töösse tema stsenaarium “Hoffmanniana” E. T. A. Hoffmanni teoste ainetel, lavastajaks pakuti nii Kaljo Kiiska kui ka Tarkovskit ennast. Tarkovski “Solarises” tegi ühe oma parima filmirolli Jüri Järvet, “Stalkerist” vilksatab läbi meie modell Faime Jürno. Korduvalt usutles neil aastail Tarkovskit filmiteadlane Tatjana Elmanovitš. 1980. aastal ilmus “Eesti Raamatu” väljaandena Elmanovitši “Ajapeegel” Andrei Tarkovski filmidest, mis oli maailmas esimesi põhjalikke tema loomingu analüüse ning on tänaseni jäänud ainsaks eesti filmimonograafiaks. Tuntud filmikriitik Sven Vabar kirjutas, et Tarkovski ja Eesti suhteid puudutav osa on kokku võetav filmist «Stalker» pärit ja lõpmatuseni kasutatud parafraasiga «jumalad käisid Eestis».

Meie Siim!

Juba homme saame kindlust, kas liberaalide esindaja jätkab Eesti esindaja EL Komisjoni volinikuna. Majandusülikooli esindajana võin väita, et Siim Kallas on saanud Eesti edu sümboliks.

Pea kaks aastakümmet tagasi saime me Eesti valuuta, mis tegelikult on tugevan ja stabiilsem kui Inglise nael, USA dollar või Vene rubla. Selge see, et see viis Eesti majanduse tsiviliseeritud tasemele. Meie oma kroon oligi meie NOKIA, mida otsis taga president Meri! Kui Kallas suudab kaasa aidata üleminekul eurole praeguse kursiga, oleks see kõva sõna.

Mäletan Siimu koalitsoonist Keskerakonnaga, milles ta sai läbi aegade edukamaks valitsusjuhiks. Ja siiralt loodan, et homme Europarlamendis kõik Eesti liberaalsed eurosaadikud toetavad meie Siimu.