esmaspäev, 15. september 2008

Riigikogu on valmis arutada kasiinovastaste ettepanekuid

Riigikogu majanduskomisjon oma vastuses Eesti kasiinovastastele avaldas valmisolekut arutada kasiinovastaste ettepanekuid uude Hasartmänguseaduse eelnõusse.

„…võtame need kindlasti arutluse alla,“ kinnitas oma kirjas kasiinovastastele Riigikogu majanduskomisjoni esindaja Piia Schults.

Eesti kasiinovastased on valmis tegema kaalukaid ettepanekuid uude Hasartmänguseadusesse sh. näiteks kasiinoäri reklaamikeeld ning lubada kasiino tegevust ainult hotellides ja laevadel. Arvan, et Riigikogu eelseisva hooaja üheks prioriteediks peaks olema uue Hasartmänguseaduse vastuvõtmine.

10.septembril 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased Riigikogu Majanduskomisjoni poole palvega võimaldada osalemist komisjoni istungitel külalistena uue Hasartmänguseaduse eelnõu arutamise ajal ning teha ettepanekuid uue Hasartmänguseadusesse. Uus hasartmänguseadus sünnib ühiskonna ja kasiinovastaste ühise tugeva surve all, mis peaks jõustuma 2009.aastal.

18.juuli 2008.a. Tallinnas toimus esimese kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis oli pühendatud hasartmängu ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Mälestusüritusel võtsid osa ning esinesid, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad. Kõikide Eestis usukonfessioonide esindajad lasksid taevase valge tuvi, mis peaks sümboliseerima lootust kasiinovastases võitluses.

Kasiinovastane liikumine Eestis tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Eestis on täna ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

pühapäev, 14. september 2008

Justiitsminister Rein Lang pole midagi kuulnud.

Selle nädala Riigikogu infotunnis juhtunu oli justkui peatükk raamatust „Jah, härra minister“ kus riigiametnik Lang püüdis kõigiti jätta muljet, et ta midagi ei tea või ei pea probleemiga tegelema, sest see kuulub teiste valdkonda.

Aadressilt http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1221041100 leitavas stenogrammis oli väga kurbi näited reformierakondlase ükskõiksusest eakate inimeste vastu. See on mõistetav, et vähemalt 3 kordse Eesti keskmise palga saaja jätavad ükskõikseks Eesti Posti kavad hakata pensionide väljastamise eest teenustasu võtma. Seda alternatiivina olukorrale, kus maal tuleb lähima sularaha automaadini jõudmiseks sõita kümneid kilomeetreid ja trotsida aktsiisi-Ansipi kägistatud ühistransporti. Näiteks Saaremaal on valdu, kus buss sõidab vaid kahel päeval nädalas ehk siis teisipäeval ja reedel.

Mida me võime nendest vastustest järeldada? Ennekõike seda, et valitsus ei kaitse inimesi monopoolses seisundis firma omavoli eest. Teiseks ei kavatseta tagada võrdsetel alustel pensionide väljamaksmist.


Väljavõtteid justiitsministrile esitatud küsimustest ja antud vastustest:

Vilja Savisaar
Nimelt on meile teatavaks saanud see, et Sotsiaalministeerium kavatseb 1. veebruarist maksustada pensionide kojukande. Ehk teisisõnu: kui pensionärile tuuakse pension koju, siis ta peab selle eest maksma umbes 70 krooni — see võib olla väiksem või suurem summa. Kuidas te oskate selle võrdse kohtlemise seaduse raames seletada seda, et maapiirkonnas, kuhu sageli ei käi bussiliinid, kus ei ole ka sularahaautomaati, elav pensionär saaks võrdselt linnaelanikuga oma pensioni kätte ega peaks selle eest maksma lisatasu?

Justiitsminister Rein Lang
Suur tänu! Minul puuduvad andmed pensioni kojukandmise maksu kehtestamisest, eriti veel Sotsiaalministeeriumi poolt. Ma ei ole sellist eelnõu näinud, millega kehtestatakse pensionide kojukandmise maks, nii et ma ei oska seda teie küsimust rohkem kuidagimoodi kommenteerida. Ja kas neid kulusid peaks Sotsiaalministeeriumi kaudu kuidagimoodi kompenseerima ja kellele kompenseerima, see on samuti hoopis teine teema.

Vilja Savisaar
Te saate suurepäraselt aru, et ma ei räägigi mingist maksu kehtestamisest, vaid sisuliselt on see pensionide maksustamine. Rääkige sellest, mis teie tahate. Aga ma küsin edasi nii, et kui tõepoolest riik otsustab Eesti Postile enam mitte kompenseerida pensionide kojukannet, kas siis riik kavatseb hakata maksma pankadele peale, et need paneksid igasse külasse oma sularahaautomaadi, või milline oleks sellesama võrdse kohtlemise seaduse või põhimõtte raames Justiitsministeeriumi seisukoht küsimuse lahendamiseks?

Justiitsminister Rein Lang
Suur tänu! See ei ole kohe mitte üks raas Justiitsministeeriumi pädevuses olev küsimus. Jään selles mõttes täielikult vastuse võlgu.

Vilja Savisaar
Ma küsin jätkuvalt edasi nii, et kas see on reformierakondliku valitsuse plaan hävitada maaelu üldse? Kõigepealt te keeldute doteerimast bussiliine, et bussid ei käiks enam paljudesse kohtadesse või käivad üks kord nädalas ja siis ka peatub buss viis minutit külas ja sõidab tagasi. Ka selle ajaga ei ole kahjuks võimalik pensioni pangast kätte saada. Mida te veel teete? Postkontoreid sulgete, kauplusi sulgete, nüüd te ei too inimestele raha ka kätte! Kas see ongi teie niisugune väike salapärane soov, et kaotada üleüldse, likvideerida elu maal.

Justiitsminister Rein Lang
Suur tänu! Teil on väga hea ettekujutus Reformierakonna piiritutest võimetest sulgeda maal kauplusi.

Heimar Lenk
Ei, ma ei küsi võrdse kohtlemise kohta, ma lihtsalt tahtsin justiitsministrit pisut aidata ja küsida niimoodi. Kas te olete, härra minister, kuulnud, et järgmisest aastast tahetakse siiski hakata pensionäride käest küsima raha selle eest, et nad oma elu jooksul väljateenitud pensioni kodus kätte saaks?

Justiitsminister Rein Lang
Aitäh! Olen kuulnud sellest, et Eesti Post kavatseb hakata võtma tasu selle eest, et pension tuuakse sularahas koju kätte. Ja kuna Eesti Post on eraõiguslik juriidiline äriühing, siis on täiesti selge, et juhul kui seda kulu ei kompenseerita Eesti Postile teistest allikatest, on ta sunnitud seda teenustasu — mitte maksu — kliendi käest küsima.

Evelyn Sepp
Aitäh! Austatud ministrihärra!
Küsimus lihtne: kas pension kui avalik teenus peab olema inimestele ehk pensioni saajatele võrdselt kättesaadav. Ehk siis, kellel on võimalik kasutada pangaautomaati ja pangakontot, on see sealt kättesaadav, kellel ei ole võimalik neid kasutada, mis kahjuks on ka täna halli elu hall argipäev, neile tuleb see koju viia. Kas see põhimõte kehtib avalike teenuste kättesaadavuse puhul?

Justiitsminister Rein Lang
Aitäh! Ma esimest korda kuulen teie käest, et pension kui niisugune on avalik teenus, aga ju see on mingi uus teooria. Mis puudutab nende pensionide kättetoimetamist, siis tagada see, et absoluutselt kõik isikud, sõltumata nende elukohast, oleksid selle kättesaamisel absoluutselt võrdses olukorras, võib olla ilus ideaal ja soovin kõigile jõudu, et selline skeem välja mõelda.

Allikas: http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&date=1221041100

kolmapäev, 10. september 2008

Kasiinovastased Riigikogusse!

10.septembril 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased Riigikogu Majanduskomisjoni poole palvega võimaldada osalemist komisjoni istungitel uue Hasartmänguseaduse eelnõu arutamise ajal. Siiralt usun, et kasiinovastaste osavõtt Riigikogu Majanduskomisjoni töös oleks hea märk demokraatiast. Hea meel tõdeda, et täna on kasiinovastane liikumine Eestis tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, kõik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Usun, et Riigikogu eelseisva hooaja üheks prioriteediks peaks olema kindlasti uue Hasartmänguseaduse vastuvõtmine.

18.juuli 2008.a. Tallinnas toimus esimese kasiinovastase aastapäeva tähistamine, mis oli pühendatud hasartmängu ohvritele, meenutati kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid. Mälestusüritusel võtsid osa ning esinesid, et püha sõnaga meenutada ohvreid ja nende pereliikmeid, pea kõikide Eesti suurimate usuorganisatsioonide esindajad. Kõikide Eestis usukonfessioonide esindajad lasksid taevase valge tuvi, mis peaks sümboliseerima lootust kasiinovastases võitluses.

Eestis on täna ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.

reede, 5. september 2008

Kasiinosõltuv eesti kultuur!

05.09.2008.a. teatas KUMU peadirektor Marika Valk ametlikus kirjas Eesti kasiinovastastele, et ei leia võimalust eksponeerida eesti kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali, kuna KUMU kalender on kahel järgmisel aastasel täis.

„Usun siiralt, et tegelete õigete aadete nimel ja võitlete õige asja eest. Arutasin Teie ettepanekut Kumu Kunstimuuseumi direktori Sirje Helmega, kes otsustab näitusesaalide kasutamise üle. Kahjuks on muuseum oma plaanid teinud kaheks aastaks ette ja kuna tegemist on püsiekspositsioonide ja välisnäitustega, pole siin muudatusi võimalik ette võtta. Soovin südamest edu ja loodan, et teie ideed leiavad teise realiseerumisvõimaluse,“ vastas oma kirjas Marika Valk.

On siiralt kahju, et KUMU juhtkond unustab, mis on kunsti eesmärk. KUMU on muudetud kasiinosõltlaseks, sest just kasiinorahaga ostetakse eesti kunstiteoseid. Arvata on, et varsti lüüakse KUMU ka kasiino püsti.

Samas on hea meel tõdeda, et esialgsed vastukajad eesti kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali eksponeerimiseks Oleviste kirikus ja Eesti Juudi Sünagoogis on positiivsed. Kirik tuleb rahvale alati appi, samas kui riigiametnikud muud ei oska kui sahkerdada.

4.augustil 2008.a. pöördusid Eesti kasiinovastased kirjaga Eesti Kunstimuuseum direktori pr. Marika Valgu poole ettepanekuga eksponeerida KUMU-s kunstnik Neeme Lalli kasiinoohvritele pühendatud maali, mida esitleti esimesel kasiinovastase aastapäeva tähistamisel 18.juulil Tallinnas nn. kasiinovastasel väljakul, Pronksi ja Tartu mnt. nurgal. Samas, kus 2007 aastal toimus esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus ning kus aasta tagasi tehti meeleavaldusel ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks.

Täna Eestis on ligi 200 kasiino, neist on ligi 100 Tallinnas. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlast ja nende arv majanduskriisiajal kasvab. 2007.aastal AS Turuuuringute poolt korraldatud küsitlused näitasid, et 76% Eesti ja 81% Tallinna elanikest on kasiinoäri piiramise poolt.



teisipäev, 26. august 2008

Meie Barack Obama!

Meile pole ükstaskõik, kes meid seal Brüsselis, Euroopa Parlamendis esindab. Tahame parimaid. Erakonnas algas tõsine diskussioon võimalike kandidaatide üle, otsing käib läbi sisevalimiste. Mis on ka kohane euroopalikule erakonnale, kes kuulub Euroopa Demokraatide ja Liberaalide sekka.

Osalesin eurovalimistel 2004. aastal erakonna eelvoorus, seekord otsustasin loobuda valimiste karussellist ja keskendada kasiinovastasele liikumisele. Toetan Keskerakonna kandidaatidena Euroopa Parlamenti Siiri Oviiri ja Jüri Ratast.

Euroopa Parlamendi liige ja varem kolm korda edukalt sotsiaalministrina tegutsenud Siiri Oviir on oma hea suhtlemisoskusega löönud aktiivselt kaasa Euroopa poliitikas need esimesed viis aastad, mis olid Eesti jaoks kui teatud katseaastad Euroopa tasemel. Ta on väärikalt toime tulnud nii erakonna kui ka kogu Eesti esindamisega Euroopas.
Riigikogu aseesimees ja varasem Eesti pealinna juht Jüri Ratas on omakorda kui etalon Euroopa jaoks. Meie Euroopa Barack Obama! Kennedylik karisma, noorus, atraktiivsus, aktiivsus, intelligentsus, konstruktiivsus, operatiivsus! Koostöövõimekus ja suur usaldusväärsus, need pole viimased asjas suures Euroopa poliitikas. Ja see pole avanss. Ratase isiklik panus Kultuuripealinna 2011 staatuse saamisel ning autorlus Euroopa Rohelise pealinna idee osas, mis leidis ametlikus Euroopas suurt huvi ja toetust, tõestab väidetut.

Usun, et nii Siiri Oviiri kui ka Jüri Ratast ootab ees suur karjääri Euroopas ja Eestis, miks mitte ka presidendi ja peaministri ametites.

esmaspäev, 18. august 2008

Vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind.

Eesti iseseisvuse taastamise järjekordne tähistamise aeg on käes. Ka lähiajaloo iseseisvuse taastamise periood oli täis dramaatilisi hetki, millised liitsid kogu rahva ühtseks. 17 aastat tagasi sündinud noored on kujunenud omanäoliseks Vabaduse põlvkonnaks. Kellele juba järgmisel aastal on õigus kujundama Eesti olemust, osaledes nii Europarlamendi kui ka kohalike omavalitsuste valimistel ning 2011 aastal ka Riigikogu valimistel. Juba täna on nende noorte mõtteavaldused ja arusaamad ümbritseva maailma kohta teistsugused: julgemad, liberaalsemad, globaalsemad, avatud maailma hindavad. Neil on sisemine vabadus võrdselt oluline riigi vabadusega, iseseisvus on mõiste, millele nad oskavad toetuda juba enne täisealiseks saamist.

Eesti riigi juubelipidustuste ja taasiseseisva tähistamise ajal tunnen ka mina, tavakodanikust muukeelne eestlane, siin riigis sündinud ja üles kasvanuna, muret vabariigi edukuse ja vabaduse hinna pärast. Võib-olla on see juubeliaasta paljudele, tuhandetele minusarnastele muukeelsetele eestlastele, järjekordne võimalus mõelda selle üle, mida tähendavad tegelikult sõnad vabadus, vaba riik, iseseisvus. Jälgides, millised sündmused toimuvad hetkel maailmas, mõistame, et vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind.

Kaukaasia regioonis on vabaduse mõõdupuuks aastaid olnud kahjuks tavaliste inimeste elud. Ometi jätab iga vabaduse ja iseseisvuse vastu suunatud rünnak jälje ka meie ellu. Iga päev maailmas toimuvate sündmuste taustal peaksime eriti hindama oma vabadust, võimalust elada tunduvalt rahulikumas ja turvalisemas keskkonnas.
Mida nimetame aga täna vabaduseks? Kas see on see kui oleme vahetamas oma sinikaanelised punakaaneliste Euroopa Liidu passide vastu? Või mis saab inimeste riigi armastusest siis, kui rahakoti vahele ilmuvad kroonide asemel eurod. Maailm avardub ja on loomulik, et me kulgeme ühtses rütmis ümbritseva tsiviliseeritud inimmassiga.
Samas on vajalik, et kas või neil mõnel päeval aastas, kui tähistame riigi iseseisvuse taastamise päeva, seisataksime mõtteis ja oskaksime oma vabadust tõeliselt hinnata. Et oleks õnnelik tulevik kõikidel eestlastel ja meie õitsval riigil.
Palju õnne iseseisvuse taastanud Eesti!

kolmapäev, 13. august 2008

Eestlastele meeldib tantsida, ja mina pole erand!

Vaikselt hakkab tuure koguma meelelahutussaade «Tantsud tähtedega» ning Anu Saagimi poolt toimetatud Elu24 kummalistel andmetel olen üheks võimalikuks kandidaadiks saatesse algaval sügishooajal ka mina. Kommentaatorid on siin ja seal leidnud, et „see oleks ootamatu valik, mis mõjuks kui piitsahoop stagneerunud vaatajaskonnale“. Kuid tegelikult miks ka mitte Tantsud tähtedega! Eestlastele meeldib tantsida, ja mina pole erand! Tõsi, Kanal 2lt pole ma veel kutset saanud.

Elu24: http://www.elu24.ee/?id=24809

Delfi: http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=19508960&categoryID=9356&ndate=1218056400

Trend24: http://www.trend24.ee/?id=72&action=show_new&new_id=713

SL Õhtuleht : http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=290429