reede, 25. jaanuar 2008

Rahvasaadikud hääletasid kasiino vastu.


22. jaanuaril 2008.a. Haabersti halduskogus suure kasiinodeketti poolt esitatud taotlust Haabersti Linnaosa Valitsusele uue kasiino avamiseks tegevusloa. Peale seisukohtade ärakuulamise, hääletas Halduskogu uue kasiino tegevusloa vastu. Vastu hääletasid nii Keskerakonna, IRLi ja Reformierakonna halduskogu liikmed. Eelmisel aastal 27. novembril 2007.a. Mustamäe Halduskogu hääletas kasiinole tegevusloa pikendamise vastu.

Hea meel tõdeda, et kasiinovastane liikumine Eestis on tõusuteel. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, käik inimesed olenemata rahvusest ning usust. Kasiinovastased loodavad, et 2008. aastal Riigikogus vastuvõetav hasartmänguseadus on tõsiseltvõetav. Eelkõige kasiinoäri tuleb seadusliku kontrolli alla võtta. See võiks olla tõsine samm, millega kasiinoäri levikut Eestis tuleks piirata ning muuta läbipaistvamaks ja turvalisemaks.

Eelmise aasta lõpus sai aasta kasiinoäri piiramise ja kontrolli alla võtmise ideest. Kasiinode vastu on vapralt välja astunud mitmed Eesti omavalitsused ning sealsed elanikud. 18.juulil k.a. toimus Tallinnas esimene kasiinovastane meeleavaldus Eestis ja Euroopa Liidus üldse. Meeleavaldusel tehti ettepanek kuulutada 18.juuli kasiinovastaseks päevaks. 16.oktoobril toimus Tallinnas Lasnamäel teine suur kasiinovastaste meeleavaldus. 27.oktoobril Tallinna kesklinnas jagasid noored kasiinovastased suurkasiino sünnipäevaüritusel kasiinovastast sümboolikat sõnumiga, et kasiinod kaoksid koolide ja elamute vahetus lähedusest.

neljapäev, 24. jaanuar 2008

St.Peterburg võitleb kasiinoäriga



Seoses uue kohaliku omavalitsuse poolt sätestatud hasartmängude korraldamist reguleeriva määrusega lõpetas rohkem kui 300 Peterburi mänguautomaatide saali alates 2008 aastast tegevuse. Linnavalitsuse esindajate sõnul oldi elanike kaebuste tõttu sunnitud mängusaale sulgema. Nüüdsest tohivad hasartmängude korraldamisega tegeleda asutused, mille ruumid ja sisustus vastavad Venemaa hasartmänguseadusele ja kohaliku omavalitsuse määrustele. Loodan, et ka Eesti Valitsus ja Riigikogu saavat hakkama uue hasartmänguseadusega veel sellel aastal ning piirata kasiinoepideemia mis valitseb täna Eestimaal.

teisipäev, 22. jaanuar 2008

Palgaarmees on tulevik


Olen ise teeninud armees, isegi üritasin minekud Afganistani veel 1988 aastal ja seetõttu pean sõjalist väljaõpet iga mehe elus loomulikuks asjaks. Samas toetan endise kaitseministri ettepanekut palgaarmee ideest. Siinjuures arvan, et võiks maksta ajateenijatele kas või miinimumpalka. Raha eest ei kasvata kodumaa-armastust, aga ka kohustuslikus korras ei saa inimest panna austama oma isamaad ja oma rahvast. Noorele inimesele oleks aga tasu maksmine märgiks, et kui tema hoolib Eesti riigist, siis hoolib ka riik temast. Riik peaks olema nutikam noorte armeesse meelitamisel. Loodan, et juba kuue – seitsme aasta pärast on Eestil olemas oma professionaalne palgaarmee. Palgaarmee loomise kõrval tuleb välja töötada sõjalise algõppe kohustuslikud kavad nii gümnaasiuminoortele kui ka kõrgkoolide esimestel kursustel õppivatele meestele. Selle kaudu saadaks esmased teadmised kodukaitsest ja sõjalise väljaõppe kohta.

reede, 18. jaanuar 2008

Tavalise eestlase haridustee


Äripäeva toimetuse kasiinovastased informeerisid mind, et ajalehel on plaanis Ralf-Marti Soe sulest ilmuv lugu, kus kõne all minu haridustee. Tõttan siis Äripäevale appi. Kuna olen isik, kelle kohta liigub internetiotsingutes igasugust infot, siis otsustasin personaalse informeerimise kasuks, et vältida enda kohta ajalehes väärinfo levikut.

Leian, et informatsioon minu hariduste kohta peab olema avalik, et vältida edasipidiseid võimalikke spekulatsioone. Kui lugupeetud ajaleht soovib kirjutada vapustavat lugu, peaks ta hoolikalt uurima tausta. Ei tahaks uskuda, et kasiinoomanikud tellisid Äripäevas mind ründava allapoole vööd lööva loo. Aga eks ma olen tugev ja elan edasi.

Minu haridustee. Lõpetasin 1987. aastal Mustamäel asuva Tallinna 51. Keskkooli. Seal õppis ka Vene Erakond Eestis esimees Stanislav Tserepanov, meie kõrvalkoolis õppis aga noor ja nutikas Marit Maripuu.

2002. aastal lõpetasin ma edukalt Moskva kõrgkooli International Independent University of Environmental and Political sciences ehk Moskva Rahvusvahelise Sõltumatu Keskkonna ja Politoloogia Ülikooli ning sain õigusteaduste bakalaureuseks. Selle ülikooli on lõpetanud ka Ilja Jašin, Venemaa liberaalse partei „Jabloko” üks populaarseimaid liidreid.

Olen edukalt kaitstud äriõiguse diplomit Rahvusvahelises Sotsiaalteaduste Rakenduslikus Kõrgkoolis LEX õigusteaduskonnas, milles õppisin loomulikult riigikeeles. Õppejõudude hulgas olid nii mõnedki suur juristid ning tuntud kohtunikud nagu näiteks Tallinna Halduskohtu kohtunik Karin Kalmiste ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Margo Klaar. Sain olla ka Eesti Juristide Liidu liige.

Suure töökoormuse, ühiskondliku ja isikliku elu tegevusega tõsi on veninud magistrikraadi kaitsmine Peterburi Riiklikus Inseneri ja Majanduse Ülikoolis (ENGECON). Praegusel ajal on lootust kaitsta majandusteaduste magistrikraad veebruaris - märtsis 2008.a. Olgu öeldud, et selle tuntud kõrgkooli on lõpetanud näiteks Vene energeetikaguru Anatoli Tšubais, värske Eesti kodanik suurärimees Rustam Aksjonenko ning professorina töötanud Venemaa peaminister Viktor Zubkov.

2008. aastal suvel on mul kavas astuda sama Kõrgkooli majandusteaduste doktorantuuri. Hetkel teada, et doktoritöö juhendajaks saab olema Eesti Teadus Akadeemia akadeemik Mihhail Bronštein.



kolmapäev, 16. jaanuar 2008

Kasiinovastaseid ründasid häkkerid

16.01.2008.a. ründasid kasiinopoolsed häkkerid kasiinovastase kodulehekülgi
http://www.riigikasiino.com/ ja http://www.maxkaur.com/.

Arvestades neid küberrünnakuid, mida ilmselt kasiinoomanikud tellisid kasiinovastaste vastu, võib väita et kasiinovastane liikumine on tõusuteel. Aga oleme kindlad ja võitleme edasi, oodates rahandusministeeriumi ja riigikogu poolt kauaoodatud uut hasartmänguseadust.

Mis puudutab neid tellitud rünnakud meie vastu, arvestades ja teades et kasiinondus meie riigis on kriminaalne, siis otsustasime pöörduda õiguskaitseorganite poole. Las nad võtavad asja kontrolli alla.

Selle aasta alguses sai üks aasta kasiinoäri piiramise ja kontrolli alla võtmise ideest. Kasiinode vastu on vapralt välja astunud mitmed Eesti omavalitsused ning sealsed elanikud. Seda on asunud toetama nii vasakpoolsed kui parempoolsed, nii noored kui ka eakad, käik inimesed olenemata rahvusest ning usust.

esmaspäev, 14. jaanuar 2008

81% Tallinna elanikest on kasiinode vastu.


81% Tallinna elanikest ja ülekaalukas osa Eesti elanikest sooviks näha kasiinode tegevuse reguleerimisel senisest suuremaid piiranguid, selgus eelmisel aasta Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud 1008 vastajaga üle-eestilisest küsitlusest.

Piirangute suurendamist kasiinode vastu toetavad enam kõrgema haridusega elanikud (88% võrreldes 64% alg- või põhiharidusega inimestega). Samuti on soov täiendavate piirangute järele suurem Tallinnas – 81%, väiksem aga muudes suuremates linnades (62%), mis on seletatav kasiinode arvu hüppelise kasvuga viimasel ajal Tallinnas, sealhulgas ka tungimisega magalarajoonidesse ja kaubanduskeskustesse.

Elanike ülekaalukas meelsus piirangute karmistamise kasuks näitab, et tegemist on ühiskonnas üsna olulise teemaga ning võimul olijad peavad üsna tõsiselt arvestama võimalusega, et luues kasiinodele igasuguseid täiendavaid privileege, seatakse end valijate silmis üsna negatiivsesse valgusse,” märkis küsitlusfirma uuringujuht.

Nii näiteks saavutasid kasiinod uues tubakaseaduses eri-staatuse, mis lubab kasiinos ja selle baarides endiselt suitsetada, erinevalt teistest meelelahutus- või toitlustusasutustest. Eestis tegutseb 17 hasartmänguoperaatorit, neist 15 on kasiinooperaatorid. Hetkel üle Eesti on ligi 200 mängukohta, neist Tallinnas koguni ligi 100. Mängukohtade arvu kasv on tekitanud avalikkuses paksu pahameelt, kuid siiani pole riik ja seadusandja soovinud kasiinode laiutamise vastu midagi ette võtta.

Pisut enam kui pooled (55%) Eesti elanikest leiavad, et kasiinode tegevust peaks praeguse regulatsiooniga võrreldes oluliselt rohkem piirama. Lisaks peab 21% vajalikuks mõnevõrra suuremat piiramist. Seega kokku pooldab kasiinodele senisest suuremate tegevuspiirangute kehtestamist 76% elanikest vanuses 15–74 aastat. Riigikogu valimistel valimisõigusega vastajate seas on piirangute suurendamise poolt 80 protsenti.





reede, 11. jaanuar 2008

76% Eesti elanikest on kasiinode vastu!

Ülekaalukas osa Eesti elanikest sooviks näha kasiinode tegevuse reguleerimisel senisest suuremaid piiranguid, selgus eelmisel aastal Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud 1008 vastajaga üle-eestilisest küsitlusest.
Pisut enam kui pooled (55%) Eesti elanikest leiavad, et kasiinode tegevust peaks praeguse regulatsiooniga võrreldes oluliselt rohkem piirama. Lisaks peab 21% vajalikuks mõnevõrra suuremat piiramist. Seega kokku pooldab kasiinodele senisest suuremate tegevuspiirangute kehtestamist 76% elanikest vanuses 15–74 aastat. Riigikogu valimistel valimisõigusega vastajate seas on piirangute suurendamise poolt 80 protsenti.

Elanike ülekaalukas meelsus piirangute karmistamise kasuks näitab, et tegemist on ühiskonnas üsna olulise teemaga ning võimul olijad peavad üsna tõsiselt arvestama võimalusega, et luues kasiinodele igasuguseid täiendavaid privileege, seatakse end valijate silmis üsna negatiivsesse valgusse,” märkis küsitlusfirma uuringujuht Tõnis Ormisson.

Nii näiteks saavutasid kasiinod uues tubakaseaduses eri-staatuse, mis lubab kasiinos ja selle baarides endiselt suitsetada, erinevalt teistest meelelahutus- või toitlustusasutustest.
Eestis tegutseb 17 hasartmänguoperaatorit, neist 15 on kasiinooperaatorid.

Üle Eesti on hetkel ligi 200 mängukohta, neist Tallinnas koguni ligi 100. Mängukohtade arvu kasv on tekitanud avalikkuses paksu pahameelt, kuid siiani pole riik ja seadusandja soovinud kasiinode laiutamise vastu midagi ette võtta.