Bond kohtub Stirlitziga Tallinnas või Tallinn spioonide pealinn

Tallinnas on aastakümneid tegutsenud Stirlitz. Nüüd tuleb James Bond Tallinnasse. Külastan uue Bondi filmi esilinastust Solarises 1.novembril. Bond see on kaasaegse meelelahutuse tipptase. Pole ime, et siia sappa on oma turundusüritusega sokutanud kasiinoparun Armin Karu. Sest need pole ju omavahel võrreldavad! Flemingu imeline maailm Portugali kuninglikust kuurordist Estorilist ja säravast fantaasiakasiinost Casino Royal. Teise Maailmasõja ajal oli kuninglike perekondi täis Estoril Euroopa spioonide paradiis ning just seal põrkas briti luuraja Fleming otse kasiinos kokku natsidega Saksamaalt. Eesti hasartmängukultuuril on pikk tee selle tipptasemeni.
Agent 007 Roger Moore hiigelaegadel võisime imetleda vana maailma rikkusi Monte Carlos ja Baden-Badenis. Tänapäeval on palju muutunud. Roger Moore asemel on näitlejad, kellest ei õhku mingit glamuuri ja šarmantsust. Ahned kasiinod on kaasaegse tehnoloogia kasutuselevõtuga peletanud eemale kliendid, kes eelistavad nüüd mängijate omavahelist pokkerit. Kuid Bond on siiski jäänud. Kas teab võib-olla järgmise ajalookäänaku taga on tulemas uus tase?
Ka Tallinn on viimased sada aastat olnud spioonide pealinn. Just siia pani Julian Semjonov tegutsema nõukogude Bondi Maximillian von Stirlitzi. Aga see ongi meie paindlik, keeruline, tsiviliseeritud kaasaegne maailm. Spioonide maailm see on maailm ilma sõjata. Õitsev Euroopa meil, ja naabruses suur Venemaa. Kuid kasiinod pandi sellele Venemaal nii Moskvas kui ka Peterburis kinni. Kas ka Eesti pealinnas tuleb päev, kus asutakse pitsitama hasartmängu ettevõtteid?  Euroopa Liidul on aeg teha siin oma regulatsioonid, aeg on kaitsta Euroopa Liidu kodanikke bondilike võtetega nende kasiinoomanike vastu, kes ei suuda tõusta meelelahutustööstuse tipptasemele.

Kas poliitiline orkaan viib Obama Valgest Majast?

Ameerikas on lõpusirgele jõudnud presidendivalimised. Pooleteise nädala pärast on presidendiks valitu teada. Need on olnud erilised presidendivalimised, kuna esimest korda kaasaegse Ameerika ajaloos on kasutatud valimiskampaanias tehnoloogiad, mis on iseloomlikud olnud autokraatsetele riikidele.

Mormoonist vabariikliku kandidaadi vastu käis erakordselt räpane ja ulatuselt enneolematu vaenukampaania. Pea kõik juhtivad Ameerika telekanalid tegelesid otseselt vabariikliku kandidaadi laimamisega terve aasta jooksul. Justkui poleks olnud piisav Obama poolt kulutatud miljard ja rohkem dollarit kampaaniaks, mis niikuinii sisaldas telereklaami. Raha tuli nendelt miljardäridelt, kelledele Obama oma valitsemise ajal rohkelt raha jagas. Kuid veel tähtsam, just nendele miljardäridele kuulusidki kõik need telejaamad, kes Romney materdamisega tegelesid.

Kuid kõigele vaatamata on finišisirgel asi veel ebaselge. Valged ameeriklased on tohutult pettunud Obamas. Obama ajal on riigivargus, pettused, huvigruppide eelistamine, inimeste jaotamine nahavärvuse järgi võtnud enneolematu ulatuse. Peale selle on Obama tekitanud oma lühikese võimuloleku ajal 16 triljoni dollarilise võla USA riigile. Kui mingit edu pole see meeletu rahatrükkimine majandusele toonud. See ongi põhjus, miks valimiste tulemus on noatera peal ja lõpptulemus otsustakse paaris osariigis: Nevadas, Colorados, Iowas, Wisconsinis, Ohios, New Hampshiris.

Max Kaur: politseiniku ründaja peaks saama maksimaalselt eluaegse vanglakaristuse

20.10.2012 kommenteerides viimasel ajal aset leidnud ründeid politseinike vastu, pidas Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur õigeks, et politseiniku ründaja maksimaalne karistus võiks olla eluaegne vanglakaristus.
„Rünnak politseiniku vastu on rünnak ka meie riigikorra, demokraatia vastu, me peame kaitsma õiguskaitseorganite esindajaid, kus nad ka ei töötaks ning kes nad ka ei oleks, politseinikud, munitsipaalpolitseinikud. Karistuse raskus iseenesest mõjub preventiivselt,“ leiab Kaur.
Siseministeeriumi asekantsleri Erkki Koorti sõnul näeb siseministeerium, et politseiniku ründaja maksimaalne karistus võiks olla kuni 12 aastat.

Teenistuskohustusi täitava kaitseväelase ründamise eest on täna ette nähtud kuni 12 aastat vanglakaristust.

Pada sõimab katelt

Äsja lõppenud algatus pealekaebuse alusel poliitikas ilma teha on kindlasti õpetlik juhtum. See näitas ühte, et eesti ajakirjandus on absoluutselt manipuleeritav. Oli ju Meikari skandaali taga ilmselt Daniel Vaarik, mees kes sai tohutut raha, et läbisuruta Eesti Energia aktsiate avalik pakkumine. Mäletatavasti ei toetanud seda jaburust peale IRL mitte keegi. Seepärast see läbi ei läinudki. Kui Vaarik lahkus rahadega. Miks mitte ka plaanidega kätte maksta neile, kes tema teele ette jäid?

Vaatasin hoolikalt Silver Meikariga tehtuid intervjuusid eile, torkas silma et mitte ükski ajakirjanik ei teinud katsetki küsida Meikarilt ebameeldivaid küsimusi. Oli ju prokuratuur avalikustanud kahtlustuse lõpetamise määruse ja seal olid otsesed väited sees, mis näitasid Meikarit ikka päris halvas valguses. Eriti pani imestama sotsialisti Andres Anvelti kraaksumine. Meenub üks juhtum.

Evelyn Sepp rääkis mais Õhtulehele rahaskandaalist ning arvas, et "Meikari avaldatud skeem on erakondade tavaline praktika...". Ei oska seda kommenteerida, pole juures olnud. Aga see-eest kargas kohe välja Anvelti Andres, kes käratas Evelyn Sepale: "Kui on öelda, siis ütle. Kui ei ole öelda, siis ära tee ennast põnevaks." Millest selline nõrganärvilisus? Kui vanu uudiseid lugeda, siis torkab silma, et hirmunud sotsid ise tunnistasid, et ei välistada, et sotside paturegister avatakse. On ka põhjust. Nimelt viskas sotside esimees Sven Mikser valimiskampaania ajal parteikassase 9000 eurot! Toho tonti. Kindlasti oli see uudis. Ometi ükski ajakirjanik ei tõstatanud küsimust, kuivõrd realistlik stsenaarium see siis oli. Paljude teiste annetajate puhul teistest erakondadest on tõstatud kahtlusi, Mikseri puhul mitte. Sotside ootamatutele rahaallikatele jälile saada pole kuigi keeruline. Ossinovskite sajad tuhanded tundub olevat jäämäe veepeale osa. Lihtne googeldamine näitab, et näiteks meie esipaljastaja Äripäev ise nimetab Ossinovskeid miljardär Mordašovi ja transiidiärimehe, miljardär Filatovi kannupoisteks (Äripäev, 21.12.2006).

"Ennekõike toidab see eetilisi kõhklusi poliitikute usaldusväärsuse osas," ütleb Anvelt eile kellegi teise kohta. Enda silmas ta ju palki ei näe. Usaldus sotside vastu on aga ammu saanud sellise tagasilöögi, et ei aita ka Anvelti ja tema naise, kes eile Meikarit mesimagusalt intervjueeris, keerutamine.

Max Kaur: natsid arreteerisid isegi meie Jaan Krossi

9 – 10. oktoobril 2012.aastal on Tallinna Linnavolikogu eestseisuse liige Max Kaur kutsutud osalema Strasbourgis toimuvale Rahvusvahelise inimõiguste kaitse peaassambleele, mis on pühendatud ksenofoobia ning neonatslike ilmingute vastasele võitlusele.
"Euroopa poliitikutele pole ükskõik, et Kreekas ja Ungaris tõstavad pead fašistlikud meeleolud, ainult üheskoos, ühiste jõupingutustega saavad eurooplased sellest jagu. Ärme unustame, et saksa natsid saatsid koonduslaagritesse eesti vabadusvõitlejad, kes seal hukkusid, natsid arreteerisid isegi meie Jaan Krossi," meenutab Max Kaur.
Strasbourgis asuvad Euroopa Nõukogu, Euroopa Inimõiguste Kohus ning seal peab oma istungeid ka Europarlament.

Korrakaitsekomisjoni istung Tallinna Lasnamäe linnaosas

2.oktoobril, 2012.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, mis toimub Tallinna Ida politseijaoskonnas. Päevakorras on õiguskorra olukord Ida politseijaoskonna teeninduspiirkonnas ning jaoskonna olulisemad probleemid. Ettekandjaks on Tarvo Ingerainen, Ida politseijaoskonna juht.

"Lasnamäe on keeruline piirkond, kus kriminogeenne olukord on olnud halb alates nõukogude ajast, seepärast teeb rõõmu, et viimastel aastatel on olukord, tänu juhtkonna energilisele tegutsemisele, hakanud paranema. Arvan, et saabunud aeg, kus ka Lasnamäel peaks meelde tuletama rahvapatrullid, naabrivalve kõrval, mis tegutsesid 60-70 aastatel. Kindlasti see oleks suureks toeks politseile ja MUPOle, eriti olmekonfliktide või narkokuritegude ennetamisel,“ leiab Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.

Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajaid, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on ühtlasi IRL-i aukohtu esimees, samuti kuuluvad komisjoni Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindajad. Lisaks, korrakaitsekomisjoni liige on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.

Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni korraline istung algab kell 14:00 Ida politseijaos konnas teisipäeval, 2. oktoobril Vikerlase 14.