2010.aastal asub Euroopa julgeoleku -ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja kohale Kasahstan. Paljud eksperdid on esitanud sellega seoses küsimuse: mil moel saab see Kesk-Aasia riik kaasa aidata OSCE-l strateegiliste eesmärkide saavutamisele? Ja kas üldse Kasahstani sise-ja välispoliitika vastab organisatsiooni kriteeriumitele?9.septembril lõppes Washingtonis Euroopa julgeoleku ja koostöökomisjoni ehk teise nimega Ameerika Helsingi komisjoni ning USA riigidepartmeangu ühisfoorum, kus arutati Kasahstani OSCE 2010.aasta eesistumise küsimusi. Vaatamata kriitikale Astana aadressil seoses inimõiguste olukorraga, sõnavabadusega ja valitsusväliste organisatsioonidega, näidati ka seekord Kasahstani vastu suurt usaldust. OSCE Parlamentaarse Assamblee asepresident Benjamin Cardin märkis, et "vaatamata muret tegevale raportile inimõiguste järgmise osas Kasahstanis" on OSCE Parlamentaarne Assamblee valmis Astanaga koostööks eesistumise küsimustes.
Kui ei juhtu midagi erakorralist saab Kasahstanist ühena esimesena endisest NSVL-st väljakasvanud riikidest autoriteetse rahvusvahelise organisatsiooni juhtriik.
Ärme me unustame, et selle Kesk-Aasia riigi elanikkona enamus on islamisusulised. Tegemist on regiooni stabiilsema riigiga, kus ei ole ei rahvustevahelisi ega usulisi konflikte. Ning miks ka mitte just Kasahstan on täna võimeline võtma endale vahendaja rolli islamimaailma ja Euroopa vahel.
Eurasian Transition Groupi presidendi Michael Laubschi arvates lääneriikide tähelepanu on lähimas tulevikus suunatud just sellele, kuidas Kasahsatn ennast näitab Asaia ja Euroopa vahelise ning Euroopa ja SRÜ riikide vahelise sillana.
OSCE prioriteet järgmisel aastal ning pikemaski perspektiivis on stabiilsuse tagamine Kaukaasias ja Kaspia mere regioonis. OSCE püüab väljatöötada uusi mehhanisme konfliktide lahendamiseks selles piirkonnas. Kasahstanil on reaalne šanss mängida erapooletu vahendaja rolli, kes on võimeline kaasaiatama enimohtlike konfliktide neutraliseerimisele.
Ilmselt aitab Kasahstani eesistumine uuendada ka OSCE tegevuse metodoloogiat. Üles on tõusnud diskussioon OSCE otsuste rahvusvahelis-õigusliku iseloomu üle, sest praegu on otsustel ainult poliitiline kaal. Vajadus on ka OSCE koha määramiseks suhetes teiste rahvusvaheliste institutsioonidega nagu näiteks SRÜ jne. Läbinähtav on ka küsimuse tõstatumine relvastukontrolli uue formaadi osas, seda enam et just selles valdkonnas on OSCE-l kogemusi. Eriti oluline organisatsiooni kui terviku jaoks on selliste mehhanismide väljatöötamine, mis võimaldaks OSCE-l tegutseda konfliktide ennetajana, et vältida konfliktide kasvamine "kuuma faasi". Praegu kehtiv otsuste vastuvõtmise mehhanism, ei võimaldada OSCE potensiaali selles suunas efektiivselt realiseerida.
Heritage Foundationi eksperdi Ariel Coheni arvates on Kasahstani eesitumine OSCE-s tõsine väljakutse kogu vabariigile ja tema diplomaatiale. Rääkimata OSCE lääneriikidest liikmete kõrgendatud ootustest. Kasahstani enda jaoks on eesistumine OSCE väga tähtis demokraatlike reformide jätkamise osas. Vaatamata paljudele jooksvatele probleemidele, innustab organisatsiooni eesistuja staatus Astanad kiirendama seadusandlike normide lähendamist üldeuroopalikele standartitele inimõiguste valdkonnas, ajakirjandusvabaduse, rahvusvähemuste ja religioosete vähemuste osas.
