Mustvee ekslinnapea Max Kaur kandideerib parlamendivalimistel

Max Kaur teatas sellest täna meediaväljaannete korrespondentidele märkides, et esitas oma kandidatuuri 9.valimisringkonnas, kuhu kuuluvad Jõgevamaa ja Tartumaa. "Keskerakonna esimese numbrina nimekirjas läheb selles ringkonnas riigihalduse minister Janek Mäggi," selgitas Max Kaur. "Vastutus on loomulikult suur, arvestades regiooni, mida kavatsen esindada. Oma valimise korral Riigikokku kavatsen tegeleda Peipsimaa arenguküsimustega, kuid juba riigivõimu tasandil. Suurt perspektiivi näen näiteks Mustvee reisisadamas. Reisisadam peab saama väravaks nii Venemaale kui ka Euroopa Liitu," lisas tänane Mustvee volikogu liige Max Kaur.

Jõhvi keskväljakul kuulutatakse välja jõulurahu Rootsi kuninganna Kristiina 17. sajandist pärit sõnadega

24. detsembril 2018 a., jõululaupäeva keskpäeval, kuulutatakse esmakordselt Jõhvi linna keskväljakul, Jõhvi vallavanema Martin Repinski poolt, välja jõulurahu. 

Sarnaselt Tallinnale, Pärnule ja Tartule, kus eelmise sajandil lõpus taastati kuninganna Kristiina jõulurahu välja kuulutamise tava, on nüüd ka Jõhvi, kui suure piirkonna keskus, hoidmas kõrgel Euroopa ajaloolisi kristlike traditsioone.

Jõulurahu tava ulatub 17. sajandisse ning kuulub Eesti, Soome ja Rootsi õigusriikluse ühisaega. Traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsusajal aastail 1632 -1654. Jõulurahu väljakuulutajaks oli tavapäraselt linnapea või raesekretär linna keskväljakul. Väljakuulutamise aeg on traditsiooniliselt jõululaupäeva keskpäeva eelsed ja järgsed minutid.

Valla juht loeb ette Rootsi kuninganna Kristiina käsusõnad:

„Homme, kui see Jumalale on meelepärane, jõuab kätte meie Issanda ja Lunastaja armurikas sünnipäev. Ja sellepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine Jõulurahu, ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega, ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel. Kes aga selle rahu vastu eksib ja Jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, seab ennast sellega raskendavate asjaolude kätte süüdi ja langeb karistuse alla, nagu seda igaühe kohta Seadus ja korraldused ette näinud on. Ja lõpetuseks olgu kogu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid Jõulupühi ja Jõulurahu, mis kestku terves riigis kanutipäevani 13. jaanuaril.“

Kuninglik hirv Jõhvi vapil

Detsembris 2018 a. möödub 80. aastat kui Jõhvi Linnavolikogu kinnitas oma istungil linna vapi, mille keskseks elemendiks sai kuninglik hirv. Ning alates 2010. aasta kadripäevast, 25.novembrist, tervitab Tallinna poolt Jõhvi sisse sõitjaid Alutaguse hirve pronksist kuju (skulptor Simson). 

Olen nõus Jõhvi linna arhitekti ja kunstniku arvamustega, et Jõhvi vapilooma kujutav skulptuur kannab Jõhvi identiteeti. Terve maailm koosneb sümbolitest ja hirv kui intelligentsuse ja elegantsuse sümbol sobib Jõhvile. Hirv on külluse loom, kelles on nooruse jõud, ja seetõttu võivad inimesed, kes viimasest puudust tunnevad, kuju katsudes seda enesele ammutada. 

Sama sümboolne on, et rahvaküsitluse kaudu otsustame tänavu jaanuaris Jõhvi staatuse tuleviku üle. Me võitleme, et Jõhvi saaks tagasi linna staatuse. On selge, et Jõhvi rahva jaoks on linna staatuse tagasisaamine rohkem kui üks tavaline haldusreformi protseduur, see on vabaduse ja iseseisvuse sõnum. 90ndate aastate alguses kui Eesti sai vabaks, sai ka teatavasti Jõhvi taas iseseisvaks omavalitsuseks. On loomulik, et olles üheks neljast riigi regionaalkeskustest, saab Jõhvi tagasi linnaks.

Meie Kaljo Kiisk 93

Just nendel päevadel tähistame Kaljo Kiisa 93. sünniaastapäeva ning viis aastat tagasi püstitati Rotari klubi toel Kiisa skulptuur Jõhvi läbiva jalakäijate promenaadi väärikaimasse ossa, mis kulgeb keskväljakult kontserdimajani. Kui promenaadi alguse tähistamiseks püstitati linnapiirile Jõhvi vapilooma hirve pronkskuju, siis kontserdimaja esist vääristati legendaarse näitleja ja kinolavastaja skulptuuriga. Skulptuur valmis suuresti rohkem kui 80 eraisiku ja ettevõtte annetuste toel, selle autorid on Paul Mänd ja Jõhvist pärit Aivar Simson. Kaljo Kiisk oli pärit Jõhvi lähedalt ja tema lapsepõlve esimene eredam filmielamus pärines Jõhvist. Tol ajal oli kontserdimaja praeguses asukohas mõis, kus näidati filme. Kiisk on ka Jõhvi kontserdimajas tegutseva kino Amadeus ristiisa. Kaljo Kiisk oli tõeline staar, kes mängis paljudes filmides koos tähtedega nagu näiteks filmis Surm purjede all koos Marianna Vertinskajaga, Aleksandr Vertinski tütrega.

Raamatukultus Ida-Virumaa pealinnas

Ida-Virimaa pealinna valitsuses teenides, olen end sättinud ka Jõhvi Keskraamatukogu lugejate nimekirja ning üritan tutvuda sellega, mida uut on eesti raamatu maailmas. Just äsja lõpetasin huvitava uue raamatuga "Male mustvalge maailm. Keresega ja Kereseta". Tänase päeva maailmas kõlab see tavatult, et male võiks maailma poliitika suurlaval mängida sellist rolli, aga ta mängis. Seepärast haarasid malepartiid sadu miljoneid inimesi. Meil jättis see Kerese legendi.

Advendiaja alguseks võtsin Jõhvi Keskraamatukogust tudeerimiseks Johathan Lindströmi teose "Piiskop ja ristisõda 1206". See on sõdadest, kolonisatsioonist ja jumalasulastest kauges, Roomale kauges, Põhjalas. Üritan astuda varakeskaja inimesele lähemale, et mõista nende argipäeva ja nende elu liikumapanevaid jõude, seda Euroopa sünniajaks kutsutud vägivaldsel ajastul. Ja eks sellesse aega mahub ka Jõhvi ajaloo algus, Jõhvi esmamainimine aastal 1241. Taani ja hiljem Rootsi kuningriigi koosseisusus oli Eestigi Põhjala osa. Veel suuremat tähtsust omab see, et Eesti oli Püha Rooma Riigi osa sadu ja sadu aastaid. 

Rääkides meid kõiki võluvast advendiajast, siis mainin, et nüüd sarnaselt kolmele eesti suurkeskustele Tallinnale, Tartule ja Pärnule on ka Jõhvis loodud Jõulurahu väljakuulutamise traditsioon. Jõululaupäeval kuulutatakse Jõhvi linna keskväljakul Rootsi kuninganna Kristiina sõnadega välja Jõulurahu, just nii hoiame Euroopa kristlike väärtusi ja tavasid.

Priimabaleriin Larissa Kaur 77

31.oktoobril 2018 a. saab 77. aastaseks minu ema, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegne priima Larissa Kaur. Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval üle 20 aasta. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris»  ja palju teisi tipprolle.  See oli õnnelik aeg Eesti balletile, mis emale tähendas ka isiklikku lähedast tutvust balleti maailmatähtedega, nagu näiteks Rudolf Nurieviga St.Peterburgist.  

Kümme aastat tantsis Larissa Kaur ka Astorias ning Viru varietees. Larissa Kaur oli 60ndate üks ilusamaid naisi Eestis, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka meie kohaliku moeajakirja «Siluett» kaanedaamina.  Ta oli kaunitar, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud suured maalikunstnikud. Näiteks Olev Subbi.
Ja tolleaegsed ajakirjanikud ristisid ema suisa Eesti Elizabeth Tayloriks. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut, Eduard Tubinat. 

See pole lihtsalt tunne, et eesti kultuuri tipphetked oli just 60 - 70 aastad, kus osaline oli ka Larissa Kaur. Priimabaleriini lapselaps, minu tütar Viktoria (22), on uskumatu sarnane  oma vanaemaga. Tänagi konsulteerib pikaaegne Estonia Rahvusooperi priimabaleriin Larissa Kaur aeg ajalt koreograafia vallas, viimati sättis ta meie noorte iluuisutajate klassikalist koreograafiat. Palju õnne, ema!

"Estonia" laevahuku teema on alati aktuaalne

Tänaseks on selge, et tegemist polnud õnnetusega, vaid kuriteoga. 852 inimese uppumine ei saa jääda tänases ühiskonnas lõputult saladuselooriga kaetuks. Rohkem kui kaks aastakümmet on piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Kas on siis juhus, et Estonia laevahuku ümber tiirles KGB agent Herman Simm? Parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. See oli tähtis lõik, kuna käis veider tegevus Paldiski ülevõtmisel või hoopis kuritegelikuks paljaks varastamiseks. Just Harjumaa paiknesid siis veel Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Selgitusi ja vastuseid peaksid hakkama andma ka tolleaegsed Eesti, Soome, Rootsi ning EL ja NATO juhid, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.

On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel sõjalised õppused. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks laevad, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus. 

Olen ka ise asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses kolm lähedast inimest – vanaema oli reisijate hulgas, õde ja tüdruksõber laevapersonali seas.