Mustvee linnapea külastab Kaliningradi

Mustvee linnapea Max Kaur külastab Kaliningradi Linnavolikogu esimehe Andrei Kropotkini kutsel 17 kuni 21. märtsini, Venemaa läänepoolsemat linna Kaliningradi. Külaskäigu eesmärgiks on linnadevahelise koostöö arendamine ning samas osalemine seminaril "Balti dialoog 2014", mille korraldab rahvadiplomaatiat edendav Gortšakovi Fond.
"Olen kindel, et antud visiit on hea võimalus arutada prespektiivikat, vastastikku kasu pakkuvat linnade vahelist koostööd," rõhutas Andrei Kropotkin, Kaliningradi linna üks juhtidest.

Mustvee linnapea pakub Pihkva kubernerile laevaühenduse taastamist Pihkvaga

Mustvee linnapea Max Kaur saatis kirja Pihkva oblasti kubernerile Andrei Turtšakile, milles palub osutada kaasabi reisilaevade liikluse avamiseks Peipsi järvel Venemaa ja Eesti vahel.

Mustvee linnapea on kindel, et pärast Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelise piirileppe jõustumist avanevad Venemaa ja Eesti piiriäärsetele regioonidele suured perspektiivid majanduskoostöö osas.

"Meid ootavad ees nii ärikontaktide kiire areng, uued majandusalased koostööprojektid kui ka partnerlus omavalitsuste vahel. Reisilaevade liikluse taastamine Venemaa ja Eesti vahel, Peipsi järvel on seetõttu hädavajalik, milleks valmistuma peab juba täna," leiab Mustvee linnapea Max Kaur.

Eesti ja Venemaa vaheline piirilepe kirjutati alla 18.veebruaril 2014.aastal Moskvas, piirileppe peab ratifitseerima Eesti Riigikogu ja Vene Riigiduuma.

Mustvee linnapea: piirileppe Venemaaga elustab kogu Peipsiäärset regiooni

Mustvee linnapea Max Kaur kommenteeris allakirjutatud Eesti ja Venemaa vahelist piirilepet: "Piirilepe Venemaaga on Eestile oluline, sest see on üks hoob majandussuhete elavdamiseks Venemaaga. Mustvee linn on eeskätt huvitatud piirialase viisavabaduse kehtestamisest Venemaaga koheselt, Euroopa Liidul on kogemused selles vallas Venemaaga olemas, näiteks Poolal ja Soomel. Piirilepe võimaldab ka Eesti selle sammu kiiresti astuda.

Sellega seoses vajab Mustvee piiriületamise punkti. Ärimeestel on juba huvi ka tolliladude avamiseks Mustvees. Peipsiäärne regioon omab oma sajandite pikkusi kultuuris - ajaloolisi, religiooseid sidemeid Venemaaga ning seetõttu on inimeste ja kaubade vaba liikumine äärmiselt teretulnud. Miks ei peaks ka täna Peipsiäärne eriline kurk, sibul, küüslauk, tomat , leib ja suitsukala Venemaal hästi peale minema?

Peipsi pealinn Mustvee omalt pakub ka Mustvee sadama arengut, fakt on see, et juba 20. sajandi alguses olid Mustvee sadamas suured tsaariaegsed laevad ning 60ndatel aastatel kihutasid Mustvee-Tartu ja Pihkva vahel tiiburlaevad. Tänane taandareng torkab räigelt silma.

Mustvees on olemas piirivalve kordon, mida külastas eelmisel suvel ka eurosaadik Kristiina Ojuland. Piirivalve kordoni baasil võiks organiseerida tolli-ja passikontrolli. Kõik need sammud tagaksid, et Eesti idamerele saabuvad uue ajad, mis tõstavad kogu piirkona elanikkonna elatustaset. 

Samas on kahetsusväärne, et Eesti-Vene piirileppe sõlmimist püütakse täna takistada nagu aastaid tagasi. Usun, et seekord terve mõistus võidab."

Vakra püüab avalikkust ninapidi vedada

Riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni esimees, sotsialist Rainer Vakra on Keskerakonnas tuntud kui inimene, kes pehmelt öeldes ei püsi sageli faktide pinnal. Fantaasiad ja väljamõeldised on silmatorkav osa tema elust. Seoses sellega juhin tähelepanu, et katsed näidata avalikkusele, et TSL International ja selle taga olnud Aleksandr Matt ei omanudki nõudeid VEB Fondi vastu,  on eksitavad ning ümber lükatud Eesti Panga auditiga. Sellest selgub, et aastal 1997 anti Vabariigi Valitsuse 243 920 500 EEK suurune nõue VEB Fondi vastu üle PEP õigusjärglasele Eesti Ühispangale. Aastal 1998 müüs Eesti Pank enda 103 000 000 EEK suuruse nõude VEB Fondi vastu 12 360 000 EEK (12%) eest Eesti Ühispangale. Kõik need nõuded Ühispank müüs otse või läbi vahendajate TSL Internationali nõueteks VEB Fondi vastu. TSL International realiseeris nõudeõiguse kolme tehinguga, mille maht oli kokku 32 327 675 USD. TSL Internationali kontole jõudnud nõuetest müüdi 1 000 000 USD nõudeõigus 1994. aastal algselt PEP poolt United Russian Finance'le 150 000 USD eest (15%). United Russian Finance kuulus Aleksandr Mattile. United Russian Finance kandis selle 1997. aastal üle TSL Internationali kontole VEB Fondis. Eesti Pank on kinnitanud, et Venemaal registreeritud juriidilistel isikutel õnnestus Vnešekonombank külmutatud kontodelt  vahendid kätte saada, seda eeskätt Venemaa rahandusministeeriumi loal. 

VEB Fond on kindlasti huvitav teema, kui üldsusele oleks kasulik, kui poliitikud ja ajakirjanikud püsiksid teemat käsitledes faktide pinnal. Seda enam, et need faktid on kättesaadavad ja avalikud.

Me peame kaitsma oma kangelasi‏

Viimaste päevade kuum teema on Eesti olümpiasangar Kristina Šmigun. Järjekordselt püütakse spordi ümber käivat ära kasutada Eesti sisepoliitilistes arvete klaarimises, kaasates ajakirjandust. Ei ole normaalne, et spordi teemadel kirjutavad ajakirjanikud, kellel pole spordist vähematki aimu. Tulemus - vigadest kubisevad lood, mis lõhnavad odava laimu järele.

Ei ole juhus, et Veerpalu loos räigelt lüüa saanud ajakirjandus jätkab samal lainel.Põhjus ei ole ju mitte spordis, vaid võimaluses seda iga hinna eest ära kasutada sisepoliitilises heitluses.Olümpiasangarid on leheneegrite jaoks vaid mängukannid.

Pange tähele, lehelugejad, eesti inimesed, on kategooriliselt vastu ajakirjanduse sellisele suhtmisele olümpiasangaritesse.Ometi käib nõiajaht edasi, sest lehed sülitavad oma lugejatele, neile on oluline keerata see poliitikasse ja selle kaudu kedagi rünnata.Kõrgete tulemuste sport, see ei ole tervisesport. See on väga raske ja vigastusterohke töö, kus medikamentoosne abi on täiesti loomulik.Nn doping on eeskätt seotud sportlaste taastumisega suurte koormustega treeningutest. Seepärast on seda nn dopingut tänapäeva spordis nii palju.

Meie ajakirjanike arvates on aga doping midagi sellist, mida sisse võttes, sinu sportlikud saavutused imekombel paranevad. Kehvatel sportlased võivad kõik maailma dopingu  sisse võtta, aga tulemust neil ikka olema ei saa.

Loomulikult on tänapäeva sportlaste meditsiinilise teenindamise osas eelis rikastel riikidel. Kas me tõesti imestama , et nüüd tuli välja , et Norra suusatajad tarvitavadki dpoingut?  Selles asi ongi, et norralased on alati dopingut tarvitanud. Selleks on kulutatud ära üüratu raha. Kui veel tähtsam on , et norralased on tänu oma rahale upitanud end kõik võimalike rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide etteotsa, kus nad energiliselt toetavad oma sportlasi ja takistavad nende dopingutarvitamise uurimist. Veel enam, norralaste dopingutarvitamist püütakse legaliseerida!

Pole siis imestada, et kui mingi riik on hakkanud norralaste kandadele astuma, alustavad norralased alati kampaaniga selle riigi vastu.Pole kahtlust , et Veepalu ja  Šmiguni vastase võitluse taga on Norra.

Neil on raha, et maksta kinni eesti ajakirjandus ja eesti ajakirjanikud, kes objektiivse uurimise asemel, laulavad täpselt seda laulu, mida laulavad norralased. Selle asemel , et küsida, miks Norra sportlastele  ei kehti samad reeglid nagu teiste riikide sportlastele, taotakse oma riigi parimaid poegi ja tütreid. Ma tahaks näha, missuguse riigi sportlast ei oleks dikvalifitseeritud finišikoridoris raja vahetamise tõttu? Norralastel läks see aga läbi! Tippsport on julm heitlus tänu rikastele riikidele. Raha paneb mõned inimesed mõtlema , et suudame käsutada kogu maailma ja paneme nad oma pilli järgi tantsima. Veerpalu suurvõit oli neile  šokk, kuna ei usutud väikese Eesti võimalustesse. Me peame olema Kristina selja taga ja toetama teda.

Las mehe musklitega Norra naissuustajaid uuritakse esimesena!   

Delfi Rahvahääl:

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/max-kaur-las-esimesena-uuritakse-mehemusklitega-norra-naissuusatajaid.d?id=67792105

Mustvee linn teel Eesti tõmbekeskuseks

Regionaalministri poolt avalikustatud haldusreformi olulisemaid osi on maakondade tõmbekeskuste loetelu. Kui vaid aasta tagasi oli Peipsi pealinn sellest loendist väljas, siis täna on riigi poolt ametlikult tunnustust saanud, et Mustvee linn on piirkonna tõmbekeskus.
See on kõikide mustveelaste pika, ühise töö vili. Õiglus on taastatud. Palju on siiski veel vaja teha, et täita Mustvee kui regiooni tõmbekeskuse idee sisuga. Valmiv sadam, sild ja palju muud annab selleks lootust.
Ajakirjanduses ka „Tõmbekeskuste Eesti“ nimeks saanud haldusreformi eesmärgiks on hiljemalt 2017.aastal moodustada tänasest oluliselt võimekamad omavalitsused, mis suudavad end paremini ise majandada, piirkonna arengut terviklikumalt planeerida, kvaliteetsemalt avalikke teenuseid pakkuda ning seeläbi pidurdada ääremaastumist ja tasakaalustada Eesti regionaalset arengut. Omavalitsuste süsteemi korrastamine aastaks 2018 on üks jõukohane samm presidendi poolt sõnastatud eesmärgi poole teha Eesti korda riigi 100.sünnipäevaks. 
Regionaalminister Siim Kiisler saatis omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile 20. jaanuaril.

http://haldusreform.files.wordpress.com/2014/01/tc3b5mbekeskused.pdf

Peipsi pealinna Mustvee linnapeaks valiti taas Max Kaur

5.detsembril valiti Mustvee Linnavolikogu istungil Mustvee linnapeaks taas Max Kaur, kes on selles ametis 2013.aasta kevadest.

"Peipsi pealinn Mustvee areng on sel aastal kiirenenud. Algas Mustvee sadamaehitus, järgmine aasta algab linna uue silla ehitus. Mustvee, kellele linnaõigused andis Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts, tähistas seal aastal väärikalt linnaõiguste andmise 75. aastapäeva ning Mustvee esmamainimise 520. aastapäeva," ütles vastvalitud Mustvee linnapea Max Kaur. 
Max Kaur on varem töötanud Tallinna linnapea Edgar Savisaare nõunikuna, Maardu abilinnapeana, Majanduse ja Juhtimise Instituudi prorektorina ning ta oli Tallinna Linnavolikogu VII kooseisu liige ja korrakaitsekomisjoni esimees. Max Kaur on sel aastal lõpetamas aspirantuuri Sankt Peterburi Riiklikus Majandusülikoolis.
26. novembril valiti Mustvee linnavolikogu esimeheks valimisliidus "Meie Mustvee" kandideerinud ettevõtja Riina Pajula ning aseesimeheks Evdokia Abakanova, kes esindab valimisliitu "Mustvee Ühistulevik".

Mustvee  linnapea, linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimistel tegid koostööd valimisliidud Meie Mustvee, Mustvee Ühistulevik ning Eesti Keskerakond.