Eesti akadeemik Mihhail Bronštein tähistab oma 90.juubelit. Majandusmees, kes nõukogude impeeriumi ajal jõudis Gorbatšovi nõuniku staatusesse. Just temale kuulub agrotööstuskomplekside idee, millega tollal äsja Kremli Olümpose tippu jõudnud Poliitbüroo liige ja Keskkomitee põllumajandussekretär Mihhail Gorbašov välja käis. Pole kahtlust, et see tegevus toetas Gorbatšovi liikumist suurriigi, maailma teise supervõimu liidri kohale, mis muutis maailma ajaloo käiku ja tõi Gorbatšovile Nobeli rahupreemia.
Ta on üks nendest Leningradi intellektuaalidest, kes saabusid Eestisse õppejõududena ning tegid Eestis karjääri, mis ehk konservatiivsetes nõukogude keskustes oleks olnud võimatu. Tema panus meie eliidi kasvatamisel on olnud hindamatu. Seepärast on loogiline, et Bronštein andis palju kaasa Eesti iseseisvuse taastamise protsessile, toetades oma endisi tudengeid.
Isana on ta kindlasti uhke, et tema poeg Aleksander, Tartu Ülikooli kasvandik ja pikaajaline Eesti keskkonnaministeeriumi juhtivtöötaja, on uuel ajal realiseerinud end kui edukas ärimees. Multimiljonär Aleksander Bronštein tõusis maailma üheks juhtivamaks alumiiniumiärimeheks, Sual grupi, mis tänaseks on saanud Rusaliks, kaasomanikuna. Aleksander Bronštein oli Tallinnasse taasrajatud Sünagoogi heldeim finantseerija.
Akadeemik Bronšteini vitaalsus on olnud hämmastav. Ta suutis olla õpetaja sõna otseses mõttes president Lennart Merile, peaminister Andrus Ansipile jt. Bronštein on ka minu doktoritöö, mille kaitsen Peterburis käesoleva aasta lõpus, aujuhendaja. Tallinn linn annab välja akadeemik Bronšteini nimelist stipendiumit, ikka selleks, et meie majanduselu läheks edukalt edasi. Mihhail Bronštein ei ole veel oma viimast sõna öelnud, palju õnne eesti teaduse grand old man!
