teisipäev, 19. oktoober 2010

Ameerika sai polkovniku, Venemaa tissitari

Eesti ajakirjanikud on alati pakkunud palju nalja. Parim nali oli nende püüe veenda, et Ameerikas ei püütudki kinni Venemaa spioone. Selline mulje tekkis kui lugeda Eesti Ekspressi valvekommentaatori Andres Raidi ja teiste väljaütlemisi. Mis siin siis naljakat on? Aga see, et hetkel mil selliseid arvamusavaldusi tuli, mis oli äravahetamiseni sarnased mõnede ametlike propagandakanalite tuututustele sellel teemal (lausa kopi), olid juba spioonid ise ülestunnistanud Ameerika kohtus, et nad on spioonid, et nad on Venemaa kodanikud. Isegi see, mille järele nad spioneerisid, sai selgeks. Oluline eesmärk oli pääseda Hillary Clintoni ja Barack Obama meeskondade külje alla, et hankida nendelt teavet Ameerika tuumaplaanide kohta. Nii et Vene välisluurel oli asi naljast kaugel. Herman Simmi meenutades, on neil alati kõik naljast väga kaugel olnud. Eesti ajakirjanikud oleks aga nagu pimedusega löödud, sest tegutses ju ka Simmi juhtumi puhul võltsidentiteediga illegaal, Vene luuraja Jesus Graf-Jakovlev! Inimesed, kes vähegi tõsisemalt asja võtavad, ei pannud imestama, et spioonitar Anna Chapmani eest andis Moskva vahetuskaubaks GRU polkovniku.

Nüüd on endine Venemaa eriteenistuse juht Vladimir Putin koos kolleegidega juba viina võtnud, laule kodumaast laulnud ja äraandjaid neednud. Medvedev pistis aga spioonidele rinda ordeni. Andres Raid aga vaikib ja juba mitmendat kuud...

Niisiis pole antud juhtumis midagi erakorralist. See on tüüpiline Vene välisluure kirvetöö. Illegaalide saatmine võõrriikides võltsidentiteediga on alati Vene välisluuret iseloomustanud. Olid ju bolševikud kõvad konspiraatorid ning võimule tulles ei olnud neil midagi õppima vaja asuda. Kuna 30-aastatel olid Stalini sõjakommunism võtnud siseriigis juba päris konkreetsed vormid, siis loomulikult kasutasid Vene välisluures töötavad juudid võimalust niimoodi välismaale põrutada ja riigi rahade eest laia elu elada. Kui Nõukogude riik kukkus kokku nagu tühi kott, jäid 90-aastatel Vene välisluure võtted samaks. Venemaa välisluure juhiks saanud Jevgeni Primakov astus ikka jälle samasse jõkke. Nagu näeme terve plejaad inimesi saadeti välismaale Lääne elu nautima ja oma uue asukohariigi järele spioneerima.

Venemaa tegi suuri jõupingutusi, et sissekukkunud spioone päästa. Venemaa vangilaagritest korjati kokku spionaaži süüdistustega kinni mõistetud isikuid ning Medvedev andis neile kiirkorras armu. Ehk oleks ka Eesti pidanud sekkuma ja taotlema USA-lt, et Eesti kasuks spioneerimises kinni mõistetud Zoja Tindi agendid Venemaa vanglatest päästa?

Tegelikult on selle kõigel veel üks oluline dimensioon Eesti jaoks. See on selgem arusaamine üldsusele sellest, kuidas Venemaa luure tegutseb. Venemaa tippluurajate Kalugini ja Gordijevski, samuti Mitrohhini ja Suvorovi poolt on samuti kõik juba ammu kirja pandud.

Juba nõukogude ajal värvati KGB poolt massiliselt agentideks ja informaatoriteks Eesti ajakirjanikke, dissidente, teadlasi, ametnikke, ettevõttejuhte. Värbamistöö on jätkunud intensiivselt ka Eesti iseseisvumise järel. Nagu Herman Simmi puhul on see võrk tänaseks aktiviseeritud.

Ma ei lihtsustaks olukorda ega hindaks üle Eesti võimalusi. Mis sai Eesti teha, kui 90-aastatel manipuleeris Primakovi ülesandel tollase USA aseriigisekretäri Strobe Talbottiga Venemaa asevälisminister Georgi Mamedov, kes tegelikult on luuraja? Selle kahe mehe ülitugeva sideme tulemuseks olid muide ka juulilepped Vene vägede väljaviimise osas Eestist.

Ei suutnud Eesti vastu seista ka erioperatsioonile Vene - Eesti piirileppe osas, kus kasutati ära oma vana VEKSA klientuuri nõukogude ajast poliitikute seas, et piirileping läbi kukutada. Hiljem on see küll Kremlis paksu pahanduse tekitanud, kuna tegemist oli valearvestusega. Nimelt takistab piirilepingu puudumine viisavabadust Euroopa Liiduga.

Põnev on olnud jälgida ka Venemaa katset, et Eesti kuulutaks vabadusvõitlejateks sealhulgas ka inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid sooritanud isikud. Vene riigieelarve vahenditest vanade KGB agentide poolt ülesupitatud karikatuursetest puuslikest rääkimata. Mis aga maksab ainuüksi ühe Eesti kohtu otsus, et eesti rahvas peab kinni maksma eesti ärimeestele pihta pandud raha Moskva pankadest! Loomulikult leiame selle idee autorina Eestis tegutsenud Venemaa ühe kõrge erusõjaväelase ja spiooni, kellele andis Eesti kodakondsuse Laar...Eesti poliitikute seos Kremli ühe põhitegijaga SRÜ ja Balti riikides Igor Mintussoviga ning tema inimestega on aga tõsine häiresignaal.

Eks luured töötavad kõikidel riikidel ning igal pool maailmas. Pole see Vene luure mingi erand. Eesti riigi tugevust näitab see, kui ta suudab oma huvide eest ise seista.

kolmapäev, 6. oktoober 2010

Putin pigistab juudikongressi


Venemaa juudikongressi tabas üllatus. Vene Föderatsiooni justiitsministeerium teatas, et nende tegevus on peatatud. Paberid ei ole korras... Vaat see oli üllatus juudikongressi juhtkonda kuuluvatele Vene esimiljardäridele! Samuti Moskva linnapea kohusetäitjale Vladimir Resinile, kes venepärasele nimele vaatamata on pesueht juut ning on oma jõud alati Venemaa juudikongressi tegevusse rakendanud.
Juudikongress teatas Kremlile, et nad loodavad probleemide kiiret lahenemist.
Ja ennäe Moskva linnapea kohusetäitja, tõsiusklik juut Vladimir Resin asubki tegevusse. Tema, vana Lužkovi kamraad ei jäta paari päevaga patrooni pärandist kivi kivi pealegi!
Järgnevad kümned ja sajad mahavõtmised ja vallandamised. Tsereteli hiigelskulptuurid, mille likvideerimiseks kulub paari lasteaia ehituskulud, litsutakse laiaks. Lužkovi abikaasa, naismiljardäri Jelena Baturina ehituskolossidele pannakse kriips peale. "Tark õpib teiste vigadest," tänitab Resin vana juudisõnu ajakirjanikele, kes viitavad Resinile, et tema oligi ju Lužkovi ajal ehituskompleksi pealik.
Resin tegevus saab kohe kõrge tunnustuse osaliseks. Teda võtab vastu seltsimees Putin. Resin väljub Putini kabinetist partei "Ühtne Venemaa" sisseastumisavaldusega, ilmselt Vladimir Vladimirovitš ise pani sinna oma soovitaja allkirja alla...
Seejärel heidab Resin pilgu oma kellale, see on miljon dollarit maksev DeWitt La Pressy Grande Complication ning istub oma Rolls Royce Phantom 1962 aasta mudelisse. Jah, on aeg sõita juudikongressi kontorisse asju arutama.

pühapäev, 26. september 2010

Estonias hukkunud rääkisid Marko Reikopi häälega

Kuusteist aastat tagasi oli ühe tundmatu noore Eesti Raadio ajakirjaniku hääl see, mis viis meid Estonia meretragaöödia keskele. Õigemini see oli ainuke hääl. Marko Reikopi hääl. Meie riigiisad vaikisid. Eks see räägib õige palju ka nendest riigitegelastest. Aga üks hääl siiski oli. Me olime informeeritud. See ei saanud muuta küll tragöödia fakti. Kuid teadmine on alati parem kui mitteteadmine.

Estonia vajab tõde.

Estonial ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. Kuusteist aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Selge, et vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud kuid ja aastaid. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni, ka loomulikult too aeg peaministri Mart Laari käest. Selgitusi peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid ning tolleaegsed Venemaa, EL ja NATO juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.

Tegemist ei ole õnnetusega.

On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel NATO suurõppused ning reeglina kurseerisid selles piirkonna akvatooriumis ka Vene tuumaallveelaevad. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu, miks NATO laevad, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Miks ei võtnud midagi ette Venemaa mereväe juhtkond? Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle tragöödia organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses õde ja vanaema ning armastatava inimese.

Uus Estonia uurimiskomisjon.

Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku moodustavasse komisjoni kaasata, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise nimel, ka hukkunute sugulased. Omaksed ja lähedased uurimiskomisjonis oleks loogiline, demokraatlik, ja loomulikult inimlik samm.

Küsime ka Herman Simmi käest.

Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Venemaa spioon Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Ja kaugeltki pole juhus, et Simm organiseeris pärast Estonia hukku lindiskandaali. Kõigepealt lasi ta põhja Estonia, ja siis üritas ka Savisaare lindiskandaaliga põhja ajada. Ja tagatipuks kogu Eesti julgeoleku! Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama.

reede, 24. september 2010

Vabadussambalises Riias

Olime Tallinna linnavolikogu Keskfraktsiooniga Riias. Lätimaa pealinnas on alati olnud palju inimesi Eestist. Nii et kontvõõrana me seal end ei tundnud. Riia linnapea Nils Ušakovs on suurima venekeelse partei liider Lätis. Varsti on neil seal Seimi valimised, kust ka tema edu loodab. Ušakovs ise on väga mõõdukas inimene ning laus nõukogudeliku lobaga ta välja ei tule. Parex panga krahh, mille osavad Venemaa ärimehed rahast tühjaks pumpasid ja võlad läti rahva kanda jätsid, on pannud pitseri kogu poliitilise õhkkonnale. Majanduskriis on Lätit tõesti räsinud, kui Riia ise on nii atraktiivne ärikeskkond, et seal seda perspektiivi jagub ka kriisi ajal. Läti kiire taastumine on väga oluline ka Eesti majandusele. Seda oodates võis patseerida Daugava pealsel promenaadil ning täiel rinnal hingata Baltikumi pealinna soolõhnalist niisket õhku.

neljapäev, 16. september 2010

Hillary Clintoni nõunik Tallinna Linnavolikogus

Võtsin kolmapäeval, Tallinna Linnavolikogus, Vana-Viru 12 vastu tuntud rahvadiplomaatia propageerija Ameerikast, Hillary Clintoni ühiskondliku nõuniku Ida- Euroopa küsimustes Mihhail (Michael) Morgulise. Morgulis oli lähedane nii USA president Ronald Reaganile kui ka NL president Mihhail Gorbatšovile, teda on vastu võtnud ka Vladimir Putin. Ronald Reagan imetles tema tööd usklike kaitseks üle maailma, eriti hämmastas Reaganit, et Morgulis ei tee nende inimeste puhul vahet, mis usukonfessiooni, rahvusesse nad kuuluvad või mis nahavärv neil inimestel on.

teisipäev, 14. september 2010

Imetervendaja David Hathaway Tallinna Volikogus

Võtsin esmaspäeval Tallinna linnavolikogu ruumides, Vana-Viru 12 vastu imetervendaja David Hathaway. Imetervendaja on tuntud evangelist Ühendkuningriikidest, kes Euroopas annab silmad ette Ameerika evangelistidele-maailmalõpu kuulutajatele. Nagu näiteks Pat Robertsonile, kes 1988 aastal kandideeris Vabariiklaste Partei presidendikandidaadiks ja oli üllatavalt edukas. Robertsoni näeme Eesti ainult Life TV vahendusel, siis Hatheway on Tallinnas ise tuhanded inimesed kokkukutsunud, et neid jumalasõnaga tervendada. David Hathaway on kuulus, kuna 1974 aastal pidi teda Tšehhoslovakkia vanglast päästma isiklikult Briti peaminister Harold Wilson. Kommunistid olid Davidi kinni nabinud, kuna ta levitas seal religiooset kirjandust. Ühesõnaga Dubcek, aga vagamehe rüüs.

esmaspäev, 23. august 2010

Kuninglik jaht Maarjamaale!

Tutvusin hiljuti enda jaoks huvitava jahiliigiga nagu jaht kullilistega. Jahis kasutatakse abilisena kotkast, stepipistrikut või muud kullilist. Kohtudes poliitikuna Eesti ornitoloogiaühingu esindajatega, avastasin enda jaoks üllatusega, et Eestis peagu ainsana EL riikide hulgas on keelatud sisuliselt jaht, kus saaklooma püüdmiseks kasutatakse linde. Isiklikult arvan, et jahti röövlindudega võiks ka Eestis lubada. See oleks oluline jahiturismi arendamise osas. Loomulikult peaks selleks tegema vastavalt korrektsed ettepanekud EV seadustesse. Sügisel on Riigikogu just arutamas uut jahiseadust. Osalesin mõni aeg tagasi Lasnamäel jahi immitatsioonil, kus jahilinnuks oli stepipistrik.

ETV Ringvaade 16.09.2010.a. http://etv.err.ee/index.php?05593526&video=97