Nõukogude poeet Nixoni Ovaalkabinetis

1. aprillil suri Ameerikas tuntud vene poeet Jevgeni Jevtušenko (sündinud 18. juulil 1932). Nõukogude ühiskond oli Leonid Brežnevi ajal hullunud kõrgkultuurist. Poeedid ja keerulisi lavastusi tegevad režissöörid olid kui jumalused. Jevgeni Jevtušenko oli üks tipmisi – ta oli väga tuntud ja kõrgelt hinnatud.

Ometi ei olnud Jevgeni Jevtušenko üldsegi mitte venelane. Tema perekond oli pärit Kuramaalt, olid nad baltisakslased. Sündides oli Jevtušenko nimi hoopis Gangnus. Tegemist on tuntud saksa perekonnaga, kelle järeltulijaid elab nii Saksamaal ja Austrias kui ka Venemaal. Ka emapoolsel perekonnal polnud venelastega midagi pistmist – vanaisa, punaarmeelane Jermolai Jevtušenko oli pärit Valgevenest; ta oli kindralist suurtükiväelane, lasti Stalini-aegsete „puhastuste“ käigus 1938. aastal maha.

Tema lapselaps Jevgeni oli juba lapsena väga edasipüüdlik ja laulis oode Stalinile. Tal aga vedas, et noorusaeg möödus juba pärast Stalini surma. Ja siis kõlasid juba teised laulud ja luuletused.

Jevgeni Jevtušenko oli loomuldasa skandalist ning jätkas Igor Severjanini ja Vladimir Majakovski teed. See tema karjääri väga ei seganud, sest alati oskas ta lasta õige ajal välja mõne poeemi Bratski hüdroelektrijaamast. Kuna ta oli võimude poolt soositud, siis nii mõnigi juudi päritoluga poeet, nagu Brodski või Galitš, lasksid tema pihta mürginooli. Ometi oli Jevtušenko populaarne. Selle põhjuseks oli tema luule. Peale poeemide, nagu näiteks „Ema ja neutronpomm“, oskas ta luuleridadesse seada oma isiklikke üleelamisi inimlikest suhetest, mis leidsid publikupoolset ülisoodsat vastuvõttu.

Sellegipoolest süüdistati Jevgeni Jevtušenkot võimumeelsuses ja koostöös KGB-ga. Kindralleitnant Sudoplatov on kirjutanud, et temaga tehti tööd viie- ja kuuekümnendatel aastatel, et panna teda tööle KGB heaks. Mida Sudoplatov ei teadnud, oli see, et Jevtušenko oli Juri Andropovi lemmik, sest Andropov ise ka luuletas.

Võib-olla meeldis Andropovile Jevtušenko saksa päritolu? Oli ju Andropov ise ema poolt sakslane, Fleckelstein. Fleckelsteinid olid Vene impeeriumis tuntud saksa perekond. Need Elsassist pärit sakslased oli rännanud Soome, elasid Viiburis ja sattusid nii Vene impeeriumi koosseisu.

Igaljuhul läks Andropov Jevtušenko ärakasutamisel kaugemale – temast sai Andropovi isiklik mõjuagent, keda lubati Ameerikasse; ta sai abielluda iirlannaga. Ülesandeks oli tal mõjutada Lääne intellektuaale olema Nõukogude Liidu vastu heatahtlikumad. Siin näete pilti, kus Jevtušenko on koos president Nixoniga Washingtonis Valge Maja Ovaalkabinetis.

Jevtušenko oli inimene, kes püüdis kõigiga läbi saada. Kolleegide kahtlustused, et ta võis nende vastu midagi teha, oli puhas fantaasia. Ometi see saba tal taga oli ja segas teda päris tugevalt pärast Nõukogude Liidu lagunemist.

Vaatamata sellele, et Nõukogude Liidu lagunemine hävitas ka kõrgkultuuri koha vene ühiskonnas, jäi Jevgeni Jevtušenko elu lõpuni aktiivseks, püüdes võidelda kõrgkultuuri eest Venemaal. Elades küll Ameerikas, tegi ta ometi hulga vene telesaateid poeesiast.

Nüüd on ta surnud ja maetakse Peredelkinosse.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=28617

2021 aastal valime presidendi rahva poolt

Eesti riigikorralduse üks olulisemaid diskussioonikohti on olnud riigipea roll ning tema valimise kord. Viimased presidendivalimised ning nende ebaõnnestumine valijameeste kogus on vaidlusele andnud sisse uue hoo. Isegi eelnõud on valminud, mis näevad ette presidendile vaid ühte ametiaega, 7.aastat võimu ning valimised Riigikogu asemel ainult valijameeste kogus. Muudatused toob niikuinii veel ka haldusreform riigis, kuna omavalitsuste arv väheneb ja valijamehi omavalitsustest tuleks presidendivalimistele oluliselt vähem. 

Minule tundub see kõik asendustegevusena. Tegevusena, mis on väga kaugel sellest, mida valijad meilt ootavad.

Paljud poliitikud on väga pikka aega ja väga õigelt seisnud presidendi otsevalimiste eest. See on osutunud populaarseks ideeks valijate seas. Nüüd aastaid hiljem saaksime selle õige idee vilju nautida. See, et rahvas peab saama otsustada, on jätkuvalt aktuaalne. Olen seetõttu kindlalt presidendi otsevalimiste paadis.

Presidendi otsevalimiste kõrval on teiseks oluliseks küsimuseks tõusnud riigipea roll, volitused. Kui Eesti põhiseadust kirjutati 1992 aastal, siis põhiseaduse autoritele oli oluline tagada, et äsja iseseisvuse taastanud riigiks toimiks demokraatia. Oli palju ohte, ka ajaloolist kogemust, mis sundis põhiseadusesse sisse kirjutama keerulise mehhanismi, kuidas hoiduda autoritarismi langemise eest. Kõike seda ju tehti põhjusel, et ei osatud ette ennustada, mis Eestit ees ootab. Elu aga näitas, et põhiseaduse autorite kartusel polnud alust. Eesti on toiminud kui vaba ja demokraatlik riik kõik need 26 vabaduse aastat. Just seepärast on põhiseaduse autorite poolt ülesehitatud keeruline süsteem võimude tasakaalustamiseks osutunud oma aja äraelanuks. Pole vaja karta presidendi otsevalimisi. Juba paljud on seda ka mõistnud.

Kuid on veel üks olulisemgi probleem põhiseaduses. Eestil on nimelt kaks riigipead faktiliselt. Kogu võim on peaministri käes, kes tegelikult juhib riiki. Samas on olemas president, kes on tseremoniaalne figuur. Minu hinnang on, et Eesti ei vaja enam kahte riigipead. Vajalik on nii põhiseadusreform kui ka Eesti Vabariigi üleminek presidentaal-parlamentaarsele korrale. Pole juhus, et sellele järeldusele on jõudnud paljud Eesti riigiisad, nagu näiteks ekspeaminister Siim Kallas. Eesti on väike riik ning ajalooline kogemus esimesest iseseisvusajast näitas, et valitsusjuht saabki olla Eestis riigipea. Nimelt oli riigivanem Eesti Vabariigis nii valitsusjuht kui ka riigipea korraga. Aeg on käes minna tagasi selle süsteemi juurde, vaid ühe täiendusega - riigipea valitakse otsestel valimistel. Jutud sellest, et see võiks olla demokraatiale kuidagi ohtlik, ei päde, loomulikult kirjutatakse põhiseadusesse sisse, kuidas käib riigipea tagasikutsumine, rääkimata juba muudest mehhanismidest. On olemas ka kogemus teistest demokraatlikest riikidest, kus see süsteem töötab laitmatult. Ka tänane peaminister Jüri Ratas sobiks erakordselt õnnestunult rahva poolt otse valitava riigipea rolli. 

Kõigil siin toodud ideedel on Eestis hetkel laiem kandepind kui ei kunagi varem, asi on poliitikute julguse taga teha otsuseid.

www.RahvahäälDelfi.ee

Suurärimees Oleg Gross külastas oma isiklikul helikopteril Peipsi pealinna

Suurärimees Oleg Gross külastas 6 veebruaril 2017, oma isiklikul helikopteril Peipsi pealinna. Tuntud ettevõtja kohtus Mustvee linnapea Max Kauriga, et arutada piirkonna arenguid.

"Kodumaine kapital on regioonides teretulnud," arvas linnapea Kaur.

Eesti üks rikkaimaid ettevõtjaid Oleg Gross soetas 2016 aastal seitsmekohalise helikopteri Eurocopter EC 130.

Tegemist on suurima mahutavusega ühemootorilise kopteriga, mis on valmistatud Prantsusmaal. ja mida kasutatakse palju näiteks meditsiiiniteenistuses. Eksperdi hinnangul jääb kopteri hind vahemikku 2-4 miljonit eurot.

Mustvee linn tahab jätkata sadama arengut Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi raames

Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 esimene taotlusvoor avati 17.jaanuaril käesoleval aastal. Eesti-Vene piiriülese koostöö programm edendab piiriülest koostööd  Eesti ja Venemaa vahel, et soodustada sotsiaalmajanduslikku arengut mõlemal pool ühist piiri.  Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 kaasrahastab Euroopa Liit, Eesti Vabariik ja Vene Föderatsioon. 
Käesolev Eesti-Vene piiriülese koostöö programm jätkab Euroopa Liidu eelmise programmperioodil 2007-2013  Eesti-Läti-Vene programmi  raames ellu viidud koostööd, mille käigus valmis ka Mustvee sadam. Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti – Läti – Vene piiriülese koostöö programmi 2007 – 2013 raames finantseeriti Mustvee sadama ehitust 1,1 miljoni euroga. Mustvee linn kavatseb taotelda toetust ka Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist 2014-2020.
"Eesti-Läti-Vene 2007-2013 programmi raames sai Mustvee Reisisadam uue kaasaegse põhjakai, moodsa arhitektuuriga reisisadama hoone ning kena paadisadama. Taotleme, et programmi EST- RUS 2014-2020 raames saaksime jätkata Peipsi järvel suurima sadama arengut, näiteks ehitada välja lõunakai.  Mustvee Reisisadam võib saada ajapikku rahvusvahelise staatuse," leiab Mustvee linnapea Max Kaur.      
Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 toetus esimeses taotlusvoorus on kokku 10 000 476,78 EUR. 
Programmi abikõlblik piirkond on  Eestist: Kirde-Eesti, Lõuna-Eesti, Kesk-Eesti ning piirneva regioonina Põhja-Eesti,   sh.Tallinn; Venemaalt: Peterburi linn, Leningradi oblast ja Pihkva oblast. Toetatakse ettevõtlus ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamist;  hea valitsemistava kohalikul ja regionaalsel tasandil;  keskkonnakaitset, kliimamuutuste leevendamist ning nendega kohandumist. Programm toetab projekte, mis on selgelt piiriülese koostöö iseloomuga ning kuhu on kaasatud minimaalselt 2 partnerit, kellest vähemalt üks on Eestist ning vähemalt üks Venemaalt. 

Minu tütar Viktoria 21

12. jaanuaril 2017 saab minu tütar Viktoria 21. aastaseks.  Olen õnnelik isana, sest  Viktoria on andekas ja ilus nagu tema vanaemagi, priimabaleriin Larissa Kaur, kellega ta on äravahetamiseni sarnane. Viktoria lõpetas gümnaasiumi ja tuntud tantsustuudio ning otsib võimalusi ülikooliks meie suures Euroopas. Palju õnne minu tütar Viktoria! (fotol isa ja tütar jalutamas Pirital 1999. aastal).

Riigihalduse minister külastab Peipsi pealinna

21.detsembril 2016. aastal külastab Eesti Vabariigi riigihalduse minister Mihhail Korb Mustvee linna, kus võtab osa viie ühineva omavalitsuse pidulikust volikogude ühisistungist Peipsi pealinna Mustvee Kultuurikeskuses.
21.detsembril on sündimas suurvald, kuhu kuuluvad Mustvee linn, Saare, Avinurme, Kasepää, Lohusuu ning osa Torma valla küladest ning mille tulemusel moodustub ligi 6000 elanikuga vald, mille keskuseks saab olema Mustvee linn. Mustvee Kultuurikeskuseses  võetakse vastu lõplikud otsused omavalitsuste ühinemise kohta ning kirjutatakse pidulikult alla ühinemilepingule. Ühinemisleping antakse, vastavalt haldusreformi seadusele, üle Jõgevamaa maavanemale.
"Suur tunnustus on,  et Eesti Vabariigi valitsuse liige, minister Korb visiteerib meie piirkonda nii ajaloolisel hetkel. Siiralt usun, et rahva poolt valitud suurvalla võim suudab viia uue tekkinud omavalitsuse edukalt vastu tulevikule, kus suudetakse ühiskoos lahendada kõik küsimused," arvas Mustvee linnapea Max Kaur. 
Riiklik haldusreform on Peipsi kandis lõppusirgel ning suur töö läbirääkimistel, mis toimusid omavalitsuste vahel 2016 aasta jooksul. on nüüd tehtud. Kõik tulevase suure omavalitsuse elanikud said tutvuda ühinemislepinguga nii linna internetileheküljel kui ka paberikandjal omavalitsuste kantseleides. Lisaks postkasti kaudu saabus  informatiivne ühinemisleht, kus samuti oli võimalus tutvuda ühinemislepinguga. 20. ja 21. novembril 2016. aastal, toimus kõikides omavalitsuste rahvaküsitlus, kus rahvas sai vastata kahele küsimusele: kas olete nõus ühinemisega ning küsimusele uue suurvalla nimest. 

Järgmisel aastal, 15. oktoobril 2017. aastal on ajalooline hetk,  kus Mustvee, Saare, Avinurme, Lohusuu, Kasepää rahvas saavad valimistel valida suurvalla vallavolikogu, kuhu kuuluvad 21 volinikku.

Mustvee linna juhtkond kohtus Eesti Vabariigi presidendiga

17. novembril 2016. aastal kohtusid Mustvee linnapea Max Kaur ja linnavolikogu esimees Riina Pajula  Eesti Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaidiga. Kohtumine toimus presidendi Jõgevamaa visiidi raames ning leidis aset Jõgeva maavalitsuses, kuhu oli kutsutud maakonna omavalitsuste juhid. Kohtumisel osales ka maavanem Viktor Svjatõšev.

"Kohtumine oli huvitav ja konstruktiivne. Presidendile räägiti kuidas elab täna maarahvas ning kui edukalt edeneb haldusreform. Hea meel on tõdeda, et uus president on nii aktiivne ja otsib kontakti lihtsa eesti inimesega," rääkis Mustvee linnapea Max Kaur. Mustvee juhtkond kinkis presidendile Peipsi pealinna meened, raamatu "Ühe Mustvee silla kolm lugu", legendaarsest Mustvee sillast ning suveniirtaldriku, kus on kujutatud kõik viis linna kirikut ja linna vapp. Mustvee juhtkond edastas presidendile kutse külastada Peipsimaad ning Peipsi pealinna Mustveed. (foto: Delfi)