Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjon arutab tasuta ühistranspordi järelvalvet

19.veebruaril 2013.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, mille päevakorras on ülevaade korrakaitsest ja kontrollist Tallinna linna tasuta ühistranspordis, ettekandjaks on Tallinna Munitsipaalameti juht Monica Rand.

"Korrakaitsekomisjoni esimehena arvan, et pealinna turvaline keskkond saab olema tagatud ka meie tasuta ühistranspordis. Pealinna rahvale ja külalistele annab ühistranspordi kaardisüsteem ja sõitude valideerimine turvalisuse tõusu veel ühe astme võrra," leiab Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.

Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni liikmete kooseisus on endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl, mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on ka IRL-i aukohtu esimees, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindaja. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.

Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni korraline istung algab kell 16:00 Tallinna Linnavolikogu II korruse saalis, aadressil Vana-Viru 12, Tallinn.

Rahvarinde barrikaadidel olid kõik eestimaalased koos

Kas Eesti jääb? Tänavu tähistame Rahvarinde 25.aastapäeva. Rahvarinde barrikaadidel olid kõik eestimaalased koos. Eks see Rahvarinne loodigi, et Eesti jääks. Ja ta on jäänud. Meie siin peame kontsentreeruma eeskätt ja loomulikult Eesti asjadele. Vabaduse hind pole kunagi odav. Vabadus on kallis. Eesti keele jäämine on kallis. Kodumaa on kallis. Nii võidame. Üheskoos.

VEBi pankurid Kingiseppast ehk Eesti meedia viletsus

Huvi Eesti Panga tegevuse vastu seoses Jeltsini  poolt pihta pandud Eesti ettevõtete rahadega Moskvas on olnud alati emotsionaalne. Ettevõtjad loomulikult on utsitanud Eesti riiki ja Eesti Panka raha Moskvast kätte saama. Kas või läbi seina. Sein seal oligi. Kremli müür.
Venemaa pidas vajalikuks, et NSV Liidu välisvõla tagasimaksmises osaleksid kõik endised NSVL osad, kas okupeeritud või okupeerimata. Eestile selline lähenemine ei sobinud. Kättemaksuks võeti ära Eesti ettevõtjate rahad Moskvas.
Kuid loomulikult juriidilises mõttes jäid Eesti ettevõtjatel nõuded Vnešekonombank vastu Moskvas ülesse. Nõuetega on aga nii, et neid on võimalik müüa. Kas suure hinnaga või väikse hinnaga. Seda tabas esimesena (ilmselt kuskilt struktuuridest öeldi ette) tuntud nõukogude sõjaväelane Aleksander Rubis. Mees, kes Eestis sai Sotsiaalpanga ja NoWe panga omanikuks.
Veel enam - Rubis mõtles välja, et tegelikult võiks Eesti riik eesti ettevõtjatele Moskvas kinni oleva raha kompenseerida. Seega oli vaja vaid nõuded odavalt kokku osta ja siin nad Eesti riigile esitada, las eesti rahvas maksab!
Turul müüdigi nõudeid Vnešekonombank vastu 8% eest, ehk nõue 1000 krooni maksis 80 krooni. Igaüks oleks tollal sellise rahaga nõuded kätte saanud!Iseasi, et kõik katsed Moskvast raha kätte saada ebaõnnestusid. No ei andnud Moskva raha, ütles:"makske NSVL välisvõlg".
Kuid aja möödudes ilmusid kohale mihklimehed Peterburist. Putini Peterburist. Selleks oli tuntud ärimees Aleksander Matt. Erinevalt rumalatest eesti ajakirjanikest, kes arvavad, et tegemist oli mingi tundmatu inimesega, on Matt ülituntud. Nimelt oli ta Mihhail Bojarski äripartner, kuulsa musketäri naine on pärit Eestist, siit ka võib-olla sõprus Mattiga. Igal juhul pole saladus, et Bojarski on lähedane Vladimir Putinile. Just Mattile langeks osaks läbi viia kaval operatsioon. Kui nõukogude sõjaväelane Rubis püüdis Mart Laari abiga (Mart Laar andis nõukogude sõjaväelasele Aleksander Rubisele eriteenete eest Eesti Vabariigi kodakondsuse, pole kahtlust, et Laari ees tal teeneid tõesti olid) oma kokkuostetud nõuded Eesti rahvale pähe määrida ja natuke Eesti maksumaksjat röövida, siis Mattil oli teine plaan. Aleksander Matt kavatses nõuded kokku osta ja esitada nad Vene riigile! Las Jeltsin maksab! Ja see töötas - Jeltsin maksis Mattile.
Võiks küsida miks? Kuidas Mattil õnnestus see, mis teistel ei õnnestunud? Elementaarne Watson, Putini Peterburis aeti edukalt asju Moskvaga, sest Kremlis oli ametis majanduses ja rahandus asjades eranditult Peterburist pärit inimesed, eesotsas Anatoli Tšubaisiga.
Niisiis sai Matt kätte nõude Vnešekombank vastu ostes selle Ühispanga käest 12% nominaaliga. Matt sai Vnešekonombanki vastase nõude seaduslikuks omanikus. Nüüd jäi see nõue vaid realiseerida. Eesti Pangas töötas Elmar Matt, Aleksander Matti onu. Ei kahtle, et just tema abiga ning Vnešekonombank palvel valmis Eesti Panga presidendi k.t Krafti vastuskiri Moskvasse. Nimelt Vnešekonombank saatis Eesti Panka kirja, kus palus nõuete omanike andmeid. Kuid milleks? Seni poldud makstud ega makstud ju kellelegi hiljem mitte tuhkagi, ainult Mattile maksti? Järeldus, kiri Moskvast saadetigi, et saada kinnitus Matti nõude kohta, et seejärel see talle välja maksta. Elegantne kombinatsioon, midagi pole öelda. Matt sai oma raha (rõhutan, raha, mille seaduslik omanik ta oli) ning Peterburis võis alata pillerkaar!
Mis sai kogenud nõukogude sõjaväelasest Aleksander Rubisest? Eesti riik ei kavatsenud Jeltsini poolt pihta pandud raha eesti maksumaksjate arvel välja maksta. Rubis lahkus varsti ... Peterburi. Temast sai sealse ülitähtsa institutsiooni,  mäeinstituudi nõukogu esimees. Varsti heitis ta hinge, nagu paljud bandiitlikus Peterburis. Kas jäi ta ette Kostja Mogilale või Kumarin-Baruskovile, pole teada. Surnud ta on, nagu ka tema nõue Eesti rahva vastu. 

Minu akadeemik 90

Eesti akadeemik Mihhail Bronštein tähistab oma 90.juubelit. Majandusmees, kes nõukogude impeeriumi ajal jõudis Gorbatšovi nõuniku staatusesse. Just temale kuulub agrotööstuskomplekside idee, millega tollal äsja Kremli Olümpose tippu jõudnud Poliitbüroo liige ja Keskkomitee põllumajandussekretär Mihhail Gorbašov välja käis. Pole kahtlust, et see tegevus toetas Gorbatšovi liikumist suurriigi, maailma teise supervõimu liidri kohale, mis muutis maailma ajaloo käiku ja tõi Gorbatšovile Nobeli rahupreemia.

Ta on üks nendest Leningradi intellektuaalidest, kes saabusid Eestisse õppejõududena ning tegid Eestis karjääri, mis ehk konservatiivsetes nõukogude keskustes oleks olnud võimatu. Tema panus meie eliidi kasvatamisel on olnud hindamatu. Seepärast on loogiline, et Bronštein andis palju kaasa Eesti iseseisvuse taastamise protsessile, toetades oma endisi tudengeid.

Isana on ta kindlasti uhke, et tema poeg Aleksander, Tartu Ülikooli kasvandik ja pikaajaline Eesti keskkonnaministeeriumi juhtivtöötaja, on uuel ajal realiseerinud end kui edukas ärimees. Multimiljonär Aleksander Bronštein tõusis maailma üheks juhtivamaks alumiiniumiärimeheks, Sual grupi, mis tänaseks on saanud Rusaliks, kaasomanikuna. Aleksander Bronštein oli Tallinnasse taasrajatud Sünagoogi heldeim finantseerija.

Akadeemik Bronšteini vitaalsus on olnud hämmastav. Ta suutis olla õpetaja sõna otseses mõttes president Lennart Merile, peaminister Andrus Ansipile jt. Bronštein on ka minu doktoritöö, mille kaitsen Peterburis käesoleva aasta lõpus, aujuhendaja. Tallinn linn annab välja akadeemik Bronšteini nimelist stipendiumit, ikka selleks, et meie majanduselu läheks edukalt edasi. Mihhail Bronštein ei ole veel oma viimast sõna öelnud, palju õnne eesti teaduse grand old man!

Demokraatiat saab pealinnas olema veel rohkem

22.jaanuaril 2013.a. kutsub Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, mille päevakorras on Tallinna linna avaliku korra eeskirja ning avaliku koosoleku korraldamise nõuete arutamine, ettekandjaks on Tallinna linnakantselei avalike suhete teenistuse juhtivspetsialist Elle Veltmann.

"Korrakaitsekomisjoni esimehena arvan, et pealinna turvaline keskkond võimaldab ka avalikku korda demokratiseerida. Pealinna rahvale võib anda võimaluse meelt avaldada ja koosolekuid pidada ilma liigsete bürokraatiata," leiab Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.

Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liikmete kooseisus on endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl, mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on IRL-i aukohtu esimees, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindaja. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.

Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni korraline istung algab kell 16:00 Tallinna Linnavolikogu II korruse saalis, aadressil Vana-Viru 12, Tallinn.

Washingtoni - Moskva ühisrinne Balti riikides

President Obama julgeolekunõuniku Tom E. Doniloni salapärane visiit Moskvasse jaanuari lõpul kütab kirgi. Donilon on ennegi Moskvas salavisiitidel käinud ning teda saadab räpaste tehingute vari. Tema ülemuseks olnud kindral James Jones on Doniloni pidanud suisa ebakompetentseks.

Igajuhul on lekkinud Obama läkituse sisu. Muuhulgas antakse läkituses mõista, et postnõukogude territoorium pole enam Washingtoni huviorbiidis. Kui see nii on, siis saab selgeks Hillary Clintoni avalduse tagamõte, kes ründas hiljuti Putinit katse eest resovietiseerida NSVList lahku löönud liiduvabariike. Ju Clintonile Obama tegemised ei meeldi. Paanikatekitajad on viidanud Obama poliitikamuutuse mõjule Balti riikidele. Selles osas tundub aga, et paanikatekitajad on ajast maha jäänud. Moskva ning Washington juba tegidki koostööd, kui püüdsid upitada Läti presidenti Zatlersit uue valitsuse etteotsa, kuhu pidi kuulma ka vene partei Üksmeele Keskus. Ühepoolt toetas Zatlersit George Soros, teiselt poolt finantseeris Zatlersit Vene oligarh Pjotr Aven. Üritus kukkus aga siiski läbi. Läti julgeolek saatis Zatlersi parteisse oma agendid ning katsest moodustada valitsust vene parteiga Üksmeele Keskus ei saanud asja. Kindlasti teevad midagi samalaadset Washington ja Moskva ka Eestis... Ja kes on selle intriigi südames, nagu Lätis president Zatlers? Ilmselt endine USA eriteenistuste poolt kureeritud raadio Vaba Euroopa kaastöötaja Toomas Hendrik Ilves. 

Toimub skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi tööde näitus

21.jaanuaril 2013.aastal, kell 12.00 toimub Tallinna Linnavalitsuse infosaalis skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi tööde näitus ja võitjatööde eksponeerimine, näitus on avatud 8.veebruarini. Tallinna Kesklinna Valitsusel on kavas hiljem korraldada Hopneri majas, Rajakoja platsil suurem näitus, kus saab näha kõiki 44 ideekonkursil osalenud tööd.

„Kuigi Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi komisjoni raske töö venis nelja tunniliseks, valitses siiski komisjoni liikmete seas üksmeel. Olen kindel, et valitud tööga jäävad rahule nii tallinlased kui Tallinna külalised üle kogu maailma,“ kinnitas Tallinna Kesklinna vanem ja skulptuuri ideekonkursižürii esimees Mihhail Korb.

„Skulptuur „Märka sõltuvust“ on märk inimkonnale sõltuvusepideemia ohust. See on ka märkus ärimeestele, kes teenivad sõltuvusepideemia arvelt. Usun, et maailmas ainulaadne skulptuur saab püstitatud Tallinn City piirkonnas järgmiseks Tallinna päevaks – 15.maiks 2013.aastal,“ arvas Tallinna Linnavolikogu liige ja skulptuuri idee autor Max Kaur.

23.novembril 2012.aastal valis skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi žürii 44 väärika kandidaadi seast välja võitjad. Võitjaks osutusid Salto Arhitektuuribüroo tiim tööga „Kaev“, autorid Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask, kes said esimese preemia, teise koha sai töö nimega „Inimesed kärbsepaberil“ ,autor maestro Tauno Kangro ning kolmas koht läks jagamisele kolme töö vahel: „@“, autorid Doris Orasi ja Katrin Tääker, „Rentsel“ , autorid Asko Uukado, Paco Ulman ja Kaarel Künnap ja „Iseenda vang“, autor Olavi Jõesaar. Žürii langetas konsensusliku otsuse neljatunnise arutelu järel.
Kuna osavõtt konkursist oli 44 töö näol niivõrd suur ning tööde tase äärmiselt kõrge, soovis žürii veel eraldi välja tuua ja tunnustada järgmisi töid: „Kuristik Rukkis“, „Sõltuvuskeeris“, „Tühjus“, „000“, „Märka“, „Eucleides“, „Keerle-Pöörle“ ja „Konflikt“.

Skulptuuri „Märka sõltuvust" ideekonkursi žüriis olid Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Kujurite Ühenduse, Eesti Arhitektide Liidu ning Tallinna linna esindajad. Eesti Arhitektide Liitu esindas konkursižüriis tuntud eesti arhitekt Vilen Künnapu, kes on ka aadressil Pronksi 19 asuva hoone arhitekt.

Skulptuur “Märka sõltuvust” on plaanis püstitada 2013.aastal Tallinn City piirkonda, Tartu maantee ja Liivalaia tänava ristmikul paiknevale Pronksi 19 maja ette. Just nimetatud kohas toimus 2007. aastal esimene avalik meeleavaldus juhtimaks tähelepanu sõltuvusprobleemile kui epideemiale.

Ühiskonnas eksisteerib väga erinevaid sõltuvusi. Nendest levinumad on alkoholi-, narko- ja hasartmängusõltuvus, lisaks levib sõltuvus kiiresti arenevas internetiühiskonnas. Viimastel aastatel on sõltuvused kaasa toonud Eestis enesetappe ning suurenenud on ka sõltlaste käe läbi sooritatud kuritegude, sh pereliikmete vastu sooritatud kuritegude arv.