esmaspäev, 17. september 2012

Max Kaur: Eesti korrakaitsestruktuurid peavad olema valmis uuteks väljakutseteks

18. septembril 2012. aastal korraldab Põhja prefektuur koostöös Euroopa Liidu Sotsiaalfondiga rahvusvahelise konverentsi „Multikultuurne ühiskond – oht või võimalus?“ Tallinnas. Konverentsist on kutsutud osalema Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
"Eesti korrakaitsestruktuurid peavad olema valmis uuteks väljakutseteks, mis globaliseeruvad maailmas väljendub paljuski rahvusvahelises kuritegevuses. Rumeenia mustlaste ebaseaduslik tegevus Tallinnas on vaid üks näide sellest. Üheskoos said riigi ja linna korrakaitsestruktuurid probleemist jagu. Kogemuste vahetamine, analüüs võimaldab meil valmis olla ka tulevasteks väljakutseteks," tõdes Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Konverentsi peaeesmärk on Eesti ühiskonna ja korrakaitseasutuste teadlikkuse ning valmisoleku suurendamine ning ennetada võimalikke sisejulgeolekut ohustavaid situatsioone, mis tulenevad globaliseerumisest ja rändest tingitud kultuuridevahelistest erinevustest ja konfliktidest. Konverentsil tulevad vaatluse alla julgeolekupoliitika ja põhiõiguste kaitse küsimused, multikultuurse ühiskonna seosed religiooniga ja selle mõju turvalisusele. Lisaks kultuuridevahelise suhtlusega kaasnevad riskid ja mõju masside käitumisele ning meedia roll protsesside kajastamisel. Aina enam globaliseeruvas maailmas on üheks mõttekohaks see, kuidas tulla toime kultuuridevaheliste erinevuste ja nendest tingitud konfliktidega, mis võivad ohtu seada sisejulgeoleku. Seetõttu on oluline nii ühiskonnal kui korrakaitseasutustel olla teadlik multikultuursusega seonduvatest probleemidest nagu sundabielud, aumõrvad ja inimkaubanduse sihtriigiks saamine.

reede, 14. september 2012

Max Kaur: Tallinn toetab kuriteoennetuse projekte


Tallinna Linnavalitsuse kuritegevuse ennetamise komisjon eraldas projektidele, mille eesmärgiks on parandada turvalisust pealinnas, kokku 16 387.40 eurot.
"Tallinna tegutseb ja kavatseb ka edaspidi tegutseda tihedas koostöös siseministeeriumi ning politseiga korrakaitse ja ennetustöö edendamiseks Eesti pealinnas," kinnitas Tallinna Llinnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri projektile "Turvaline linnaruum", mille raames presenteeritakse Tallinna ühistranspordis videoklippe, eraldati 4700 eurot. Projekti eesmärgiks on tõsta kodanike teadlikkust erinevatest ohuolukordadest linnaruumis ning julgustada nähtud süüteost teada andma.
Projekti „Avaliku korra ja jõulurahu tagamine" raames kaasatakse 1.detsembrist kuni 6. jaanuarini avaliku korra tagamiseks lisajõududena vabatahtlike abipolitseinike patrulle, tõhusamalt ennetamaks võimalikke õigusrikkumisi ning suurendamaks linnakodanike ja turistide turvatunnet.
MTÜ Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu projekti „ Põhja-Tallinna kõnniteede ja ülekäiguradade liikumistakistuste ja liiklusturvalisuse kaardistamine liikumispuudega inimestele" toetatuseks eraldati 9540.40 eurot.
Projekti eesmärgiks on kaardistada kõik Põhja-Tallinna piirkonda jäävad kõnni- ja liikumisteed, ülekäigukohad ning invaparkimiskohad. Projekti raames kaardistatakse ratastoolis hinnanguliselt kuni 45 km teed, selgitatakse välja hetkeolukord, fikseeritakse kõik takistused, mis segavad ohutut liikumist.
Tallinna Kiirabi projektile, mille raames korraldatakse Tallinna kriisimeeskonnale elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise alane teabepäev ja õppus, eraldati 2147 eurot.

esmaspäev, 3. september 2012

MUPO vajaks rohkem õigusvolitusi

4.septembril 2012.a. kutsub Tallinna Lnnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, kus arutatakse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti tegevust 2012.a. esimesel poolaastal. Ettekandja on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Monica Rand.
"Korrakaitsekomisjoni esimehena arvan, et üheksa aasta jooksul on munitsipaalpolitsei leidnud head vastukaja tallinnlastes. Hästi on sulanud koostöö riikliku politseiga ning Eesti pealinn võib julgelt nimetada täna üheks turvalisemaks Euroopa Liidu pealinnaks. Kuid paljugi on veel vaja ära teha. Arengu nimel vajaks MUPO rohkem õigusvolitusi ning oluline on ka töö kaadriga, " leiab Tallinna Linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liikmete kooseisus on endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl, mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on IRL-i aukohtu esimees, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindaja. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni korraline istung algab kell 16:00 Tallinna Linnavolikogu II korruse saalis, aadressil Vana-Viru 12, Tallinn.
 

neljapäev, 30. august 2012

Rahvarinne: Eestil on euroga vedanud


Kõvasti on juttu Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) ümber. Et, mida ja milleks. No loomulikult on see kõik seotud euroga. Kahjuks pole eriti palju tõsiselt võetavat infot ajalehtedes, miks meile seda eurot vaja on.
Käisin paar kuud tagasi seminaril, kus asja selgitas Rahvarinde liider. Rahvarinde liider, ekspeaminister ja - rahandusminister Ivars Godmanis on Edgar Savisaare vana tuttav ja sõber. Nüüd oli ta Tallinnas, kus selgitas, mis kasu Eesti eurost saab ning miks on ka Lätile vaja eurot.
Godmanis rääkis, et kui Läti pangad jälle praegu pankroti lähevad, peavad kahjud jälle kinni maksma Läti koristajad ja õpetajad oma taskust. Mingit abi Läti kuskilt ei saa. Eestil sellist muret enam ei ole. Nimelt astudes eurosse on Eesti pankadel abi vajaduse korral kohe tulemas, Eesti taga on Euroopa Keskpank ja teised eurotsooni institutsioonid. Nii lihtne see ongi. Euro, ESM jne on Eesti pangandussüsteemi stabiilsuse garant. Jah, ka meie maksame kuhugi midagi sisse. Tegelikult on aga Eestil suured kasud sees ja sellepärast me seda kõike teemegi.

teisipäev, 21. august 2012

(FOTO) Emaga presidendi vastuvõtul


Eesti Vabariigi President ja pr. Evelin Ilves kutsusid minu ema, Estonia rahvusooperi - ja balletiteatri kauaaegse priima Larissa Kauri Kadrioru lossi, Roosiaeda tähistama iseseisvuse taastamise 21.aastapäeva. Eelmise aasta lõpus oma 70.juubelit tähistanud priimabaleriin Larissa Kaur tantsis Estonia teatri laval üle kahekümne aasta. Tema rollide hulka kuulusid Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris» ja palju teisi tipprolle. Tore on, et meie valitsejad ei unusta ka kõrgkultuuri esindajaid meie riiki tähtsatel hetkedel. Mul oli suur au olla ema saatja vastuvõtul.

pühapäev, 19. august 2012

Iseseisvuse taastanud Eesti, minu ema ja EV president


Eesti Vabariigi President ja Evelin Ilves kutsusid minu ema,  Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegse priima Larissa Kauri Kadrioru lossi, Roosiaeda tähistama iseseisvuse taastamise 21.aastapäeva. Eelmisel aastal oma 70.juubelit tähistanud priimabaleriin Larissa Kaur tantsis Estonia teatri laval üle kahekümne aasta. Tema rollide hulka kuulusid Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris» ja palju teisi tipprolle. Tore on, et meie valitsejad ei unusta ka kõrgkultuuri esindajaid meie riiki tähtsatel hetkedel.
...................................
Eesti iseseisvuse taastamise järjekordne tähistamise aeg on käes. Ka lähiajaloo iseseisvuse taastamise periood oli täis dramaatilisi hetki, millised liitsid kogu rahva ühtseks. 21 aastat tagasi sündinud noored on kujunenud omanäoliseks Vabaduse põlvkonnaks. Juba täna on nende noorte mõtteavaldused ja arusaamad ümbritseva maailma kohta teistsugused: julgemad, liberaalsemad, globaalsemad, avatud maailma hindavad. Neil on sisemine vabadus võrdselt oluline riigi vabadusega, iseseisvus on mõiste, millele nad oskavad toetuda juba enne täisealiseks saamist.
Eesti riigi taasiseseisva tähistamise ajal tunnen ka mina, tavakodanikust muukeelne eestlane, siin riigis sündinud ja üles kasvanuna, muret vabariigi edukuse ja vabaduse hinna pärast. Võib-olla on see paljudele, tuhandetele minu sarnastele muukeelsetele eestlastele, järjekordne võimalus mõelda selle üle, mida tähendavad tegelikult sõnad vabadus, vaba riik, iseseisvus. Jälgides, millised sündmused toimuvad hetkel maailmas, mõistame, et vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind.
Palju õnne iseseisvuse taastanud Eesti!
 
 

esmaspäev, 13. august 2012

EV valitsuse liige saatis korrakaitsekomisjoni esimehele kirja

Majandus- ja Kommunikatsiooniminister Juhan Parts saatis kirja (nr.1.15-5/12-00643/022) Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimehele Max Kaurile, milles vaidleb vastu ettepanekule tõsta B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse vanuse alammäär 18 aastalt 21 aastale.
Jälle vehitakse eurodirektiividega. "B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse vanuse alammäära kehtestamisel liiklusseaduses on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2006/126/EÜ sätestatud nõuded. Nimetatud direktiivi kohaselt on B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse vanuse alammääraks 18 aastat."
Jah, me olemegi koos Soomega erandid, sest ainult Eestis ja Soomes väljastatakse B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandajale kõigepealt 2 aastaks esmane juhiluba. Ning minu hinnangul peaksime eranditega ka edaspidi jätkama.
See on tore, et minister kirjutab: "2013. aastal on kavandatud AM-kategooria ning A-kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise riiklike õppekavade viimine uutele alustele." Kuid kasiinoskäijatele ja riigikokku kandideerijatele me riiklike õppekavu ei teinud, lihtsalt otsustasime: kasiinosse ja Riigikogusse kandideerida saab alates 21. eluaastast. Punkt.