kolmapäev, 21. september 2011

Max Kaur võeti vastu Moskva Duuma esimehe poolt

20. septembril, Moskvas võttis Tallinna Linnavolikogu liikme Max Kauri vastu Moskva Duuma esimees Vladimir Platonov, kes on Duuma esimees juba 18 aastat järjest ning kes esindas Moskvat ka Föderatsiooninõukogus, olles üks selle juhte.
Tallinna linnavolikogu korrakaitse komisjoni esimees Max Kaur tänas Moskva linna parlamendi spiikrit au eest olla vastu võetud ning lootis, et Vladimir Platonov külastab ka Tallinnat, Euroopa Kultuuripealinna 2011.
Vladimir Platonov meenutas, et just Tallinnaga sõlmis Moskva linn 1994. aastal oma esimese esinduskogude vahelise koostööleppe.
"Meie maid sidub minevikus palju - olgu selleks siis Eesti pärit inimesed nagu Krusenstern või Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II ning on tore , et meie riikide vaheline koostöö jätkub kõige erinevamatel tasanditel ka täna," ütles Vladimir Platonov kohtumisel.
Kohtumisel leidis arutamist Moskva initsiatiiv sisse seada universaalne elektrooniline kaart, mille analoog Eestis on ID-kaart. Leiti , et Eesti üliedukas kogemus aitab peletada moskvalaste võõristust selle uuenduse ees.
Linnavolikogu liige Max Kaur osales orgkomitee liikmena Moskvas, Vene impeeriumi peaministri Pjotr Stolõpini bariljeefi avamisel Vene presidendi juures asuvas Ühiskondlikus Kogus ning Stolõpinile pühendatud kuulamistel.

kolmapäev, 14. september 2011

Minu chihuahua sai ka Läti meistriks

Käesoleva märtsis tuli minu koer, chihuahua tõugu Fabian oma klassikategoorias Eesti meistriks, möödunut pühapäeval 11.09.2011, Riias toimunud suurel rahvusvahelisel koeranäitusel tuli minu chihuahua juba ka Läti meistriks, ees ootab ka Venemaa vallutamine.
Chihuahua nimega Fabian näeb välja nagu Paris Hiltoni taskukoer. Paljud ei usu, arvates et poliitikul peab olema vähemalt rotveiler. Mul on hea meel, et meie inimeste elukeskkond paraneb iga päevaga ning neil on aega ja võimalust tegeleda meie väiksemate sõpradega. Näitustel saadab Fabiani alati minu ema, kauaaegne Estonia Rahvusooperi priimabaleriin Larissa Kaur. Ema toimetab aktiivselt ka Eesti Chihuahua Klubis.
Maailma väiksekasvulisema koera, chihuahua, pärinemise kohta on erinevaid teooriaid. Chihuahua on alati ümbritsenud saladuseloor, nii omistati selle väikesele olevusele ka võimet haigeid ravida. Koeratõu ajalugu võib ulatuda kuni 3000 aasta taha. Näiteks, Sixtuse kabelis olev Boticelli maalil aastast 1482 on kujutatud chihuahuat meenutav väga väikest kasvu koer. Lisaks koerale on mul ka valge kass, kes elab minuga Pirital.

esmaspäev, 12. september 2011

Agent Eesti Panga presidendiks?

Eesti liitumine eurotsooniga on Eesti Panga presidendi ametikoha teinud mõjuvõimsaks. Eesti Panga president istub Euroopa Keskpanga nõukogus ja langetab seal otsuseid Eesti eest ainuisikuliselt. Tema otsused aga mõjutavad kogu eurotsooni. Euro on maailmas teine reservvaluuta USA dollari kõrval. Ilmselt siit tuleb otsida põhjust, miks käib nii äge võitlus Eesti Panga presidendi ametikohta üle.
Tuleb mõista, et ei USA-l , kus käibel dollar, Venemaal, kus käibel rubla ega Skandinaavia riigid , kus igal käibel oma rahvuslik kroon, ei ole Euroopa Keskpanga nõukogusse asja. Aga väga tahaks olla seal! Olla tähtsade otsuste juures , et mõjutada asju oma riigi huvides !
USA-l oleks väga vaja oma inimest Euroopa Keskpanga nõukokku. Ainuke võimalus on, et mõne väikese riigi esindaja saadab Ameerikaga seotud isiku sinna nõukokku. Usun, et sama loogikat ajab taga ka Venemaa. Skandinaavia suurpankade huvist, kes tegutsevad Eestis, pole mõtet rääkidagi. Loomulikult tahavad nad oma poissi EKP nõukogusse.
Selles valguses on mõistetav endise Eesti Panga presidendi Vahur Krafti, kes praegu veab Eestis Nordea panka, jõuline sekkumine Eesti Panga uue presidendi valimistesse. Pole kahtlust, et just Krafti tegutsemine elimineeris rahandusminister Jürgen Ligi kandidatuuri, kes on tuntud oma erakordse jäärapäisuse poolest ning polnud seepärast Kraftile sobiv. Kraft panustab oma endistele töötajatele Eesti Pangas, antud juhul langes valik Andres Suti kasuks. Valimise korral saab Suti ülesandeks Skandinaavia riikide ja suurpankade huvide esindamine Euroopa Keskpangas nõukogus. Kuid eriti küsitav on ameeriklase Ardo Hillar Hanssoni kandidatuur Eesti Panga presidendiks. Ma mõistan, kui Eesti Kaitseväe juhatajaks sokutatakse Ameerika kolonel. Eesti tahtis NATOsse ja Eesti on NATOs, selge et selles organisatsioonis mängib USA esiviiulit ning seetõttu USA esindaja meie põhiseadusliku institutsiooni eesotsas meid tugevalt ka ei kahjustanud. Ütleme nii, et meie rahvuslik huvi suurel määral langes siin kokku USAga. Ilmselt on veel kõrgeid ametikohti, kuhu Ameerika agentide paigutamine Eesti riiki ei kahjusta. Euroopa Keskpanga nõukogu liikme koht selline just ei ole. USA võitleb oma dollari kui maailma reservvaluuta eest kümne küünega ning püüab igati kahjustada eurot. See ei ole Eesti rahvuslikes huvides.
Meenutan, et kaitsepolitsei kontroll omaajal tühistas 2000. aastal Vello Ventseli valimise Eesti Panga presidendiks. Jääb mulje, et Rootsi kodanik Jaan Männik ei ole sellest õppust võtnud. Äkki ollakse seekord ikka targemad ja agente igale poole ei valiks?

reede, 2. september 2011

Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni istung toimub Tallinna Vanglas


6.septembreil 2011.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, mis toimub Tallinna Vanglas. Korrakaitsekomisjoni istungil on päevakorras ringkäik vangla territooriumil, ülevaade töötingimustest ja turvalisusest, mille annab vangla direktor hr. Erkki Osolainen. Tallinna Vanglast vabanevate vangide sotsialiseerimisest kõneleb direktori asetäitja hr. Erik Rüütel, lisaks tutvustatakse komisjoni liikmeid kuritegevuse üldise statistikaga.
"Vanasõna ütleb, et katk või vangla võivad sind alati ootamatult tabada. Seega on meie kõigi huvides, et tsiviliseeritud ühiskonnas oleks meil vanglad korras. Tallinn linn on üks vastutajad, mis puudutab vanglast vabanenud vange,“ meenutas Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
„Kirik on alati tähelepanelikult jälginud, mis toimub meie vanglates ning kuidas edeneb inimeste rehabiliteerimine pärast vabanemist. Oleme pärit kristlikust kultuurist, kus patukahetsus ja andeks andmine on olnud eduka ühiskonna ülesehitamise alustalad. Kahetsusega peab tõdema, et viimasel ajal on meil tekkinud olulisi raskusi vanglast vabanenud isikutele rehabiliteerimiseks vajaliku abi andmisel, vajalikud on uued jõupingutused kõikide riigi ja omavalitsuste ametkondade poolt,“ mainis Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liige, vaimulik Avo Üprus.

teisipäev, 23. august 2011

Presidendiameti ühildame peaministri ametiga

Riigipea nõrk mandaat on tekitanud diskussiooni. Tuleks toetada Siim Kallase poolt 2002. aastal tehtud ettepanekut, kus ta räägib tugevast Eestist. Eesti vajab liidreid. Inimesi, kes ütlevad välja tõe. Mitte neid, kes räägivad enda jaoks kasulikku juttu, vaid riigimehi.
2002. aastal Keskerakonnaga koalitsioonis olles tegi peaminister Kallas  ettepanekud allutada riigikontroll parlamendile ja õiguskantsler Riigikohtule ning anda valitsusjuhi ülesanded presidendile.
Parlamendi kontroll valitsuse üle on täna ebamäärane. Miks? Sest parlamendil puuduvad piisavad vahendid valitsuse kontrolliks. Allutades Riigikontrolli Riigikogu alluvusse, see vahend tekiks.
Kõige tähtsam on aga ebamääraste funktsioonidega presidendiameti ühildamine peaministri ametiga. See oleks uues formaadis riigipea tekitamine, mis võimaldaks tugevamat täitevvõimu kui täna. Presidendi valib rahvas, kuid presidendi juhitud valitsus peab saama toetuse parlamendis, kes võib ministreid umbusaldada ja teatud juhtudel tagandada ka presidendi, näiteks nagu USA-s. Samas käiks see käsikäes vastutuse tõstmisega Riigikogu ees.
Eesti on küps reformideks. Omavalitsusi 10 korda vähemaks, maavalitsused kinni, ministeeriumite arvu vähendada, peaministri amet ühildada presidendiametiga, Tallinna asemel Suur-Tallinn. Hoiame rahva raha kokku ning muudame vedelaks muutunud süsteemi tugevamaks.

esmaspäev, 15. august 2011

Segadus Indrek Tarandiga

Staažika, hõbemärgiga tunnustatud keskerakondlasena arvan loomulikult, et nii suur ja legendaarne erakond nagu Keskerakond on, peab ta ise enda seast leidma presidendikandidaadi. Varjaag ei ole Eesti suurimale erakonnale lahendus. Kahtlesin kohe Tarandi esitamise vajaduses. Tänaseks on see inimene jõudnud nüüd lühikese ajaga kandideerida igale poole. Kuhu ta ei ole valmis kandideerima? Ühtse Eesti füüreriks, vabatmeeste vaimseks isaks, presidendiks, „Kroonika“ seksikamaks, Euroopa Komisjoni esinduse juhiks, ja paistab et lõppu ei tule. Ausalt öeldes on lihtne inimene tänavalt täielikus segaduses. Kuhu ta siis ikkagi kandideerib?
Räägitakse, et poliitikut võib tabada professionaalne haigus, kandideerimise haigus. Näiteks kuberner Stassen elu lõpuni kandideeris Ameerikas presidendiks, muutudes poole sajandi jooksul poliitiliseks klouniks.
Aga paistab, et kandideerimise tont on tabanud ka härra Indrek Tarandit. Ei saa keegi aru, mida siis härra lõpuks tahab. Kardan ka, et need 100 000 valijat, kes härra Tarandile 2009. aastal oma hääle andsid, peavad täna tagantjärgi targad olema.
Kui härra Tarand ei suuda oma minale vastu seista ning vastupandamatu soov on teda haaranud, siis kandideerida ehk Vabariigi Valvuriks? Kojameeste kohti vabu veel on!

neljapäev, 11. august 2011

Tallinna Vee juht Ian Plenderleith peaks lahkuma


Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimehena kritiseerin teravalt AS Tallinna Vee juhtkonna käegalöömismeeleolusid viimaste paduvihmade ajal toimunud uputuste ajal Ahtri-Jõe-Tuukri tänavate piirkonnas.
Tallinna Vesi on jätnud aastate viisi oma töö tegemata. Uputused Ahtri-Jõe-Tuukri tänavate piirkonnas on korduv nähtus, kuna need tänavad asuvad kunagise Härjapea jõe suudme alal ning praegused torustikud ei ole valmis paduvihmade ajal tekkivat veehulka ära juhtima. Kuid kui praegune kollektor on liiga väike, siis tehke suuremaks. Paduvihmasid, ja selle tõttu uputusi, on ehk paar korda aastas. Selleks ei olegi vaja torustikku ümber ehitada, vaid on vaja aastas paar korda ajutisi võimsusi, mis vee ärapumbaks. Üldiselt on ilmprognoosid täpsed ning mitmeid päevi ette teada. Lihtsalt peab olema valmisolek, kust tellida ja mida. Loomulikult on see kulu. Aga küsimus on ju ükskõiksust, mida Tallinna Vesi demonstreerib. Isegi lumekoristuse juures on inimesed läbimõelnud, kust saadetakse lisajõude, kui on vaja. Aga Tuukri tänava uputus, mis on harvad korrad Tallinnas, selles osas puudub igasugune plaan? Kui torutikke ei taheta kalliduse tõttu ehitada, siis peab Tallinna Vesi panustama ajutiste pumpamisvõimsuste hankimisele uputuse ajaks.
Ka Tallinna linn on Tallinna Vee suuraktsionär. Linnapea Edgar Savisaar peaks juhtima Tallinna linna esindajate Tallinna Vee nõukogus tähelepanu sellele, et peale dividendide välja võtmise meeldiva kohustuse, lasuvad Tallinnal Veel ka muid kohustusi. Ja kui Ian Plenderleith ei tule nende kohustuste täitmisega toime, siis on aeg lahkuda. Plenderleith on viimasel ajal hakanud kirjatsuraks, kirjutab igale pole kirju, kuidas teda vaest kiustatakse. Kas ikka jälitamismaaniat põdev britt on ikka sobiv eesti firmat juhtima, kui ta on demonstreerinud täielikku ükskõiksust oma firma asukohamaa elanike suhtes!
Kuritegeliku hooletuse tõttu las Tallinn Vee juhtkond ise, omast taskust maksab kinni kulud uputuse tõttu varalist kahju kannatanud Tallinna elanikele.
Tallinna Linnavalitsusel tuleb kokku kutsuda nõupidamine, mis töötaks välja plaani edasipidiseks, missugused on võimalused ning kuidas neid realiseerida. Tehnilised lahendused on olemas.