reede, 8. veebruar 2008

Kasiinovastased juristid annaksid Äripäeva kohtusse.

7. veebruaril pöördusid minu poole grupp kasiinovastasust toetavaid juriste, soovitusega anda ajaleht Äripäev kohtusse seoses vassimistega 5. vaabruaril 2008.a. ilmunud artiklis, kus Äripäev rikub kodaniku au ja väärikust õiglus-demokraatlikus ühiskonnas. Nende arvamusel on ajaleht rikkunud klassikalise ajakirjanduse head tava, minnes artiklites üle lubatud piiri, manipuleerides kontrollimatute faktidega, millega eksitavad lugejat.

Arvan, kui lugupeetud ajaleht soovib kirjutada vapustavat lugu, peaks ta hoolikalt uurima tausta. Lugedes 5.veebruari Äripäeva, ei tahaks uskuda, et kasiinoomanikud tellisid Äripäevas mind ründava allapoole vööd lööva loo. Aga eks ma olen tugev ja elan edasi. Ma tänan inimesi minu kaitseks väljaastumise eest ja kaalun juristide ettepanekut. Samas arvan jätkuvalt, et Äripäev peaks vabandama.

Ma üldiselt ei kiusa ajakirjanike taga, isegi kui nad eksivad ja oma eksimusega tekitavad eraisikute mainele korvamatut kahju, mis eksitavad ka Äripäeva lugupeetud lugejat. Lähtun sellest, et eksimine on inimlik. Antud juhul on tegemist puhtakujulise pahatahtlikkusega. Ühes pisikeses loos esinevad koos tõestamata väited diplomi ostmise kohta ja samas vihje justkui ma polekski neis õppeasutustes õppinud. Palun helistage nendesse õppeasutustesse ja küsige, kas ma olen seal õppinud või mitte. Ajakirjanik ei ole seda teinud vaid on läinud kergema vastupanu teed, mis ei ole sobi kokku Äripäeva tasemega ja paneb ajakirjaniku professionaalse taseme küsimärgi alla.

Samas pean häbematuseks Äripäeva valetamist, justkui oleks ma endale diplomi ostnud. Äripäev paneb vihje ja arveatab kuulujuttu kõrgemalt, kui tegelik tõde. Minu õppimine Rahvusvahelises Sotsiaalteaduste Rakenduslikus Kõrgkoolis LEX, Moskva Rahvusvahelises Sõltumatus Keskkonna ja Politoloogia Ülikoolis ning Peterburi Riiklikus Inseneri ja Majanduse Ülikoolis on kergelt kontrollitav, kuna antud info oli ka avalikult üleval kolm aastat Tallinna Linnakantselei koduleheküljel.

Äripäev võiks teada, et Eesti kui ka Venemaa on ühinenud Bologna protsessiga. Minu arvates on päris naljakas, et Äripäev seab kahtluse alla Jabloko ühe liidri Ilja Jašini hariduse, kes omandas bakalaureuse selles samas Moskva ülikoolis, kus minagi. Äripäeva väide, et Eesti Akadeemilise Tunnustamise Infokeskus ei tunnista Moskva Rahvusvahelise Sõltumatu Keskkonna ja Politoloogia Ülikooli diplomeid, on vale. Tegemist on Äripäeva poolt eksliku väitega. Äripäev ka lausa valetas kui väitis, et parandasin ülikooli nimetuse Valimiskomisjonis peale lehe reageerimist. Palusin parandata selle inimliku vea 3.jaanuaril, mida aga ka tehti 10 jaanuaril ja eksitav lugu ilmus ajalehes alles 5. veebruaril. Kõik see on kontrollitav.

Täna ka Eesti Teaduste Akadeemia liige akadeemik Mihhaili Bronšteini kes astus minu kaitseks välja: „Max Kauril on haridust piisavalt, et saada edukalt hakkama nii omavalitsuses kui ka kõrgkooli juhina. Lugupeetud ajaleht peaks paremini kursis olema Euroopa hariduse arengutega lähtudes Bologna protsessist. Äripäev peab vabandama, kuna tegemist on vist klassikalise poliitilise tellimusega!”

Peale Eesti riigi aastapäeva tähistamisest veebruaris - märts 2008.a. olen kaitsmas magistrikraadi Peterburi Riiklikus Inseneri ja Majanduse Ülikoolis (ENGECON). Selle tuntud saja-aastase staažiga kõrgkooli on lõpetanud näiteks Vene energeetikaguru Anatoli Tšubais, värske Eesti kodanik ja suurärimees Rustam Aksjonenko ning seal on professorina töötanud Venemaa peaminister Viktor Zubkov. Käesoleval aastal on mul kavas võtta ette õpingud sama kõrgkooli majandusteaduste doktorantuuris, mille juhendajaks saab ilmselt Eesti Teadus Akadeemia akadeemik Mihhail Bronštein.

teisipäev, 5. veebruar 2008

Siin on minu tegelikud vastused Äripäevale

Äripäev: Tere, Põhjendan ka, miks Teist üldsegi kirjutame. Nimelt laekus eelmisel aastal Äripäeva vihje, et Max Kaur otsis erakõrgkoolis Lex akrediteerimata õppekava järgi õppides Venemaa Ülikooli bakalaureuse kraadi. Otsustasime seda kontrollida. Sooviks veel paar küsimust esitada:
1. Miks Te kirjutasite viimastel kohalike omavalimistel saadikukandidaadi ankeeti, et olete lõpetanud Moskva Riiklik Ülikooli? Antud ankeedi tõepärasust kinnitasite ka oma allkirjaga.
2. Nüüd Te lasite Tallinna Valimiskomisjonil ülikooli nime ära vahetada. Aga kas Te olete kursis, et Eestis Moskva Rahvusvahelise Sõltumatu Keskkonna ja Politoloogia Ülikooli (MNEPU) diplomeid Eestis ei tunnustata? Seega Eesti mõttes Teil justkui pole bakalaureuse kraadi.
3. Miks Ecomeni kodulehelt võeti hiljuti maha viide võimalusele saada bakalureusekraad Peterburist?
Oleks väga meeldiv, kui saaksite lähiajal vastata. Kahjuks on artikkel venima jäänud, aga peaks lähipäevadel ilmavalgust nägema.

Parimat,
Ralf-Martin Soe


Eks siis vastasin Äripäeva ajakirjanikule …

Küsimusele: Miks Te kirjutasite viimastel kohalike omavalimistel saadikukandidaadi ankeeti, et olete lõpetanud Moskva Riiklik Ülikooli? Antud ankeedi tõepärasust kinnitasite ka oma allkirjaga.
Vastasin, et Ausalt öeldes ei otsi paaniliselt seda, mida minu koha kuskil kirjas on. Üks tuttav märkas antud eksitust ning ma palusin vabariigi valimiskomisjonil teha parandus. Parandus tehti enne seda kui Äripäev minu poole pöördus. Äripäev püüab muljet jätta nagu oleks parandus tehtud pärast seda, kui Äripäev küsimuse tõstis.

Küsimusele: Nüüd Te lasite Tallinna Valimiskomisjonil ülikooli nime ära vahetada. Aga kas Te olete kursis, et Eestis Moskva Rahvusvahelise Sõltumatu Keskkonna ja Politoloogia Ülikooli (MNEPU) diplomeid Eestis ei tunnustata? Seega Eesti mõttes Teil justkui pole bakalaureuse kraadi.
Vastasin, et õppisin Moskva Rahvusvahelise Sõltumatu Keskkonna ja Politoloogia Ülikooli MNEPU kaugõpesüsteemis. Uurisin ka Teie väidet diplomi kehtivuse kohta , keegi teie väidet ei kinnita. Eesti erasektoris otsustab tööandja, kas tema töötaja haridus on piisav. Loomulikult kui asun tööle riigiametisse, siis läbin ka vastavad ettenähtud protseduurid Eesti ENIC/NARIC Keskus (Akadeemilise tunnustamise infokeskuses). Praeguseks see vajadus puudub.
Nii Eesti kui ka Venemaa on ühinenud Bologna protsessiga. Minu arust on päris naljakas kui Äripäev seaks kahtluse alla Jabloko ühe liidri Ilja Jašin hariduse, kes omandas selle samas ülikoolis, mis minagi. Viitan teile ka, et jätkan oma haridusteed Peterburi ühes tuntumas kõrgkoolis. Kevadel kaitsen seal magistrikraadi. Nende jaoks minu bakalaureusel pole viga midagi.”
Hämmastab Akadeemilise Tunnustamise Infokeskuse Gunnar Vahti sekkumine Äripäeva veergudel. Ma pole kunagi pöördunud oma diplomite tunnustamise asjus tema poole. Ta pole mu diplomeid näinud. Kuidas ta saab siis esitada nende kohta mingit seisukohta?

Küsimusele: Miks Ecomeni kodulehelt võeti hiljuti maha viide võimalusele saada bakalureusekraad Peterburist?

Vastasin, et ECOMENi kodulehekülg on uuendamisel. Parandame disaini ja täiendame infot.

Eks järeldused ajakirjanike töö kohta tehke ise.

Akadeemik astus Max Kauri kaitseks välja

05.02.2008.a. ilmus Äripäevas uurimuslugu kus pannakse kahtluse alla minu haridustase. Eesti Teaduste Akadeemia liige akadeemik Mihhaili Bronštein astus Max Kauri kaitseks välja: „Max Kauril on haridust piisavalt, et saada edukalt hakkama nii omavalitsuses kui ka kõrgkooli juhina. Lugupeetud ajaleht peaks paremini kursis olema Euroopa hariduse arengutega lähtudes Bologna protsessist. Äripäev peab vabandama, kuna tegemist on vist klassikalise poliitilise tellimusega!”

Saatsin 18.01.2008.a. Äripäevale kirja:
Äripäeva toimetuse kasiinovastased informeerisid mind, et ajalehel on plaanis Ralf-Marti Soe sulest ilmuv lugu, kus kõne all minu haridustee. Tõttan siis Äripäevale appi. Kuna olen isik, kelle kohta liigub internetiotsingutes igasugust infot, siis otsustasin personaalse informeerimise kasuks, et vältida enda kohta väärinfo levikut. Leian, et informatsioon minu hariduste kohta peab olema avalik, et vältida edasipidiseid võimalikke spekulatsioone.

Lõpetasin 1987. aastal Mustamäel asuva Tallinna 51. Keskkooli. Seal koolis õppis ka Vene Erakond Eestis esimees Stanislav Tšerepanov, kõrvalkoolis aga noor ja nutikas Marit Maripuu. 2002. aastal lõpetasin Moskva Rahvusvahelise Sõltumatu Keskkonna ja Politoloogia Ülikooli ning sai õigusteaduste bakalaureuseks. Selle ülikooli on lõpetanud ka Ilja Jašin, Venemaa liberaalse partei „Jabloko” üks populaarseimaid liidreid.

Olen kaitsnud äriõiguse diplomit Tallinnas Rahvusvahelises Sotsiaalteaduste Rakenduslikus Kõrgkoolis LEX õigusteaduskonnas, milles õppis loomulikult riigikeeles. Õppejõudude hulgas olid nii mõnedki tuntud juristid ning kohtunikud nagu näiteks Tallinna Halduskohtu kohtunik Karin Kalmiste ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Margo Klaar.

Peale riigiaastapäeva märtsis 2008.a. olen kaitsmas magistrikraadi Peterburi Riiklikus Inseneri ja Majanduse Ülikoolis (ENGECON). Olgu öeldud, et selle tuntud kõrgkooli on lõpetanud näiteks Vene energeetikaguru Anatoli Tšubais, värske Eesti kodanik ja suurärimees Rustam Aksjonenko ning seal on professorina õpejõuna töötanud Venemaa peaminister Viktor Zubkov. Käesoleval aastal on kavas astuda sama kõrgkooli majandusteaduste doktorantuuri. Doktoritöö juhendajaks saab ilmselt olema Eesti Teadus Akadeemia akadeemik Mihhail Bronštein.

Max Kaur: Äripäev peaks vabandama.


05.02.2008.a. ilmus Äripäevas minust uurimuslugu kus pannakse kahtluse alla minu haridustase. Kui lugupeetud ajaleht soovib kirjutada vapustavat lugu peaks ta hoolikalt uurima tausta. Lugedes tänast Äripäeva ei tahaks uskuda, et kasiinoomanikud tellisid Äripäevas mind ründava allapoole vööd lööva loo. Aga eks ma olen tugev ja elan edasi. Äripäev peaks vabandama.

Saatsin 18.01.2008.a. Äripäevale kirja:

Äripäeva toimetuse kasiinovastased informeerisid mind, et ajalehel on plaanis Ralf-Marti Soe sulest ilmuv lugu, kus kõne all minu haridustee. Tõttan siis Äripäevale appi. Kuna olen isik, kelle kohta liigub internetiotsingutes igasugust infot, siis otsustasin personaalse informeerimise kasuks, et vältida enda kohta väärinfo levikut. Leian, et informatsioon minu hariduste kohta peab olema avalik, et vältida edasipidiseid võimalikke spekulatsioone.

Lõpetasin 1987. aastal Mustamäel asuva Tallinna 51. Keskkooli. Seal koolis õppis ka Vene Erakond Eestis esimees Stanislav Tšerepanov, kõrvalkoolis aga noor ja nutikas Marit Maripuu. 2002. aastal lõpetasin Moskva Rahvusvahelise Sõltumatu Keskkonna ja Politoloogia Ülikooli ning sai õigusteaduste bakalaureuseks. Selle ülikooli on lõpetanud ka Ilja Jašin, Venemaa liberaalse partei „Jabloko” üks populaarseimaid liidreid.

Olen kaitsnud äriõiguse diplomit Tallinnas Rahvusvahelises Sotsiaalteaduste Rakenduslikus Kõrgkoolis LEX õigusteaduskonnas, milles õppis loomulikult riigikeeles. Õppejõudude hulgas olid nii mõnedki tuntud juristid ning kohtunikud nagu näiteks Tallinna Halduskohtu kohtunik Karin Kalmiste ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Margo Klaar.

Peale riigiaastapäeva märtsis 2008.a. olen kaitsmas magistrikraadi Peterburi Riiklikus Inseneri ja Majanduse Ülikoolis (ENGECON). Olgu öeldud, et selle tuntud kõrgkooli on lõpetanud näiteks Vene energeetikaguru Anatoli Tšubais, värske Eesti kodanik ja suurärimees Rustam Aksjonenko ning seal on professorina õpejõuna töötanud Venemaa peaminister Viktor Zubkov. Käesoleval aastal on kavas astuda sama kõrgkooli majandusteaduste doktorantuuri. Doktoritöö juhendajaks saab ilmselt olema Eesti Teadus Akadeemia akadeemik Mihhail Bronštein.

esmaspäev, 4. veebruar 2008

Kasiinode võim Eestis


Kasiinode võim on Eestis viis korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt, sest igast mängimisele kulutatud kroonist saavad kasiinod Eestis ligi 75 senti, mujal Euroopas keskmiselt 15 senti. Ligi viiekordne vahe selgub mullu Euroliidu mänguteenuste turu kohta tehtud uuringust. Uuringu koostas Šveitsis asuv võrdleva õiguse instituut (Instituit Suisse de Droit Compare). Eestis seevastu töötas uuringu läbiviimise ajal ligi 2000 mänguautomaati ning 75 mängulauda. Hetkel aga Eestis on ligi 200 kasiinot, mida opereeris 17 firmat ja kasiinode arv kasvab.
2004. aastal külastas Eestis kasiinosid üle 17 protsenti elanikkonnast ehk pea iga viies elanik. Iirimaal ja Küprosel on kasiinod täielikult keelatud ja mõnes riigis, nagu näiteks Rootsi ja Soome, on lubatud vaid üks operaatorfirma. Prantsusmaal, Saksamaal, Luksemburgis ja Poolas peavad mängupõrgud asuma selleks ette nähtud linnades või niinimetatud mängutsoonides. Lisaks nõutakse paljudes Euroopa kasiinodes klientidelt sissepääsutasu, nad peavad tuvastama oma isiku ning sageli lisandub meestele nõue kanda pintsakut. Kui Eestis peavad kasiinod ära andma 60 protsenti tuludest, siis näiteks Saksamaal võetakse neilt ära 92 protsenti. Soomes ja Rootsis võtab riik ära kogu kasiinode kasumi, mis jagatakse tervise- ja hoolekandeühingute vahel. Eurooplaste lemmik olevat uuringu järgi kasiinode asemel hoopis loterii, mis annab 45 protsenti mänguturu tulust.
Kasiinovastased loodavad, et 2008. aastal Valitsuses ja Riigikogus vastuvõetav hasartmänguseadus on tõsiseltvõetav. Eelkõige kasiinoäri tuleb seadusliku kontrolli alla võtta. See võiks olla tõsine samm, millega kasiinoäri levikut Eestis tuleks piirata ning muuta läbipaistvamaks ja turvalisemaks

reede, 1. veebruar 2008

Kasiinod maalt merele!

Nõus arvamusega, et Tallinna reidil võiks kurseerida spetsiaalseid kasiinodeks ehitatud laevad. Kasiinolaevad pole midagi uut siin maailmas. Näiteks USAs Floridas on kasiinolaevandus edukalt aastaid toimunud. Ka Soome laevaliikluse uhkus FinnJet muutus hiljuti kasiinolaevaks. Kasiinod maalt merele, ehk kasiinolaevad oleks Eesti ühiskonna huve arvestades üks võimalike kasiinoprobleemi lahendustest. Ka Eesti linnade pilt muutuks tsiviliseeritum ning kasiinoäri oleks rohkem kontrolli all!

kolmapäev, 30. jaanuar 2008

Kasiinovastased relvastuvad


Aasta algul võttis kuulda kaaslaste soovitusi ning otsustas soetada endale enesekaitsevahendiks relva, vältimaks võimalike igasugust tagakiusamist kasiinokriminaalide poolt.

Toetudes ajakirjanduslikele vihjetele, et kasiinoäri põhiosas on seotud kriminaalsete ringkondadega ning arvestades väitega, et Euroopa, seal hulgas ka Marbella, kuritegelikku raha pesu toimub võimalikult eesti kasiinodes, on kasiinovastastel piisavalt põhjust end kaitsta. Ajakirjanduslikele vihjetele toetudes teadaolevalt läheb täna kasiinoraha peale Kultuurkapitali ja Olümpiakomitee võimalikult ka allilma ning ametnike toetusteks.

Arvan, et pole valgekrae ega siidikäpp. Mul on kogemus relva tundmises, sest teenisin suurriigi armees seersandina ja 20 aastat tagasi olin valmis minema isegi Afganistani sõtta. Lisaks revolvrile saan hakkama nii kaasaegse tanki T-80 juhtimise kui ka tuntud Kalašnikovi automaadiga.

Tuntud kasiinovastastest on endale relva soetanud kasiinovastane koolipapa, linnavolinik Märt Sults, kes on muretsenud vinge relva. Sults jõudis relva edukalt kasutata oma kooli õpilase hullunud vanemate vastu, kes talle kallale kippus. Ka aktiivsel kasiinovastasel ja Eesti suvepealinna linnapeal Märt Visiitammel on juba varem sooritatud relv.