reede, 30. oktoober 2026

Estonia priimabaleriin Larissa Kaur 85


31.oktoobril 2026 a. saab 85. aastaseks minu ema, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegne priima Larissa Kaur. Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval üle 20 aasta. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris» ja palju teisi tipprolle. See oli õnnelik aeg eesti balletile, mis emale tähendas ka isiklikku lähedast tutvust balleti maailmatähtedega, nagu näiteks Rudolf Nurieviga St.Peterburgist.

Larissa Kaur oli 60ndate Eesti ilusaim naine, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka moeajakirja «Siluett» kaanedaamina.

Ta oli kaunitar, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud suured maalikunstnikud. Näiteks Olev Subbi maalis priimabaleriini. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut ning ka maestro Eduard Tubin on emale armukirju kirjutanud.

Priimabaleriini lapselaps, minu tütar Viktoria (30) EKA magistrant, on uskumatu sarnane oma vanaemaga.

Palju õnne, ema!

pühapäev, 31. mai 2026

Meie Edgar 76

31. mail 1950 sündis peaminister Edgar Savisaar. Mul oli suur õnn olla pikka aega tema abiline ning töötada koos Raimond Kaljulaid, Kadri Simson ja loomulikult Jüri Ratas -ega.

Savisaare suurimaks saavutuseks võib pidada tema lapsi, kuid samuti jääb tema nimi lahutamatult seotuks Eesti taasiseseisvumisega. Edgar oli üks juhtfiguure Laulev revolutsioon ajal, mis kulmineerus Eesti iseseisvuse taastamisega.

Ta lahkus meie seast liiga vara. Tema poliitika ühendas rahvast ning tema panus riigi arengusse, poliitikasse ja ühiskonda jääb rahva mällu alatiseks.

Mälestame ja täname.

laupäev, 13. detsember 2025

Kohtla-Järve linnapeaks sai Max Kaur

10. detsembril 2025.a. toimunud Kohtla-Järve linnavolikogu erakorralisel istungil valiti Kohtla-Järve linnapeaks Max Kaur ning abilinnapeadeks kinnitati Aleksandr Keivabu (arengu- ja majandusvaldkond), Evelyn Danilov (sotsiaalvaldkond) ja Ljudmilla Latt (haridus- ja kultuurivaldkond).
Mustvee linnapea ja Jõhvi vallavanema töökogemusega Max Kaur kogus 13 häält ehk ta sai ühe hääle vähem, kui on Kohtla-Järve volikogus ainuvõimu omaval Keskerakonnal kokku. Tema vastaskandidaat, Kohtla-Järve ekslinnapea Virve Linder valimisliidust Restart Kohtla-Järve sai 11 häält.
"Me kasutame kõiki võimalusi, mis omavalitsusele on antud. See on revisjonikomisjon ja sisekontroll. Vaja on koolitada meie noori volikogu liikmeid, mida võib teha ja mida ei tohi," sõnas Kohtla-Järve linnapea Max Kaur (Keskerakond).
Paljud Kohtla-Järve volikogu liikmetest sattusid eelmisel valimisperioodil korruptsiooniskandaali ja osa neist inimestest on ka uues koosseisus. Uue linnapea sõnul on tema eesmärk vähendada Kohtla-Järve korruptsiooniriski.
Kohtla-Järve linnavolikogu esimehe Sergei Lopini sõnul on linnapea ja abilinnapeade valimine Kohtla-Järve linna strateegiliste ülesannetega kooskõlas.
"Kohtla-Järve linna kujundatud kõrgeima täidesaatva võimu meeskond koosneb inimestest, kelle juhtimiskogemused ja valmidus arendada meie linna soodustavad stabiilsema juhtimiskliima tagamist. Max Kauril on soliidne teadmistepagas kohalike omavalitsuste töö korraldamises, mida tugevdavad Ida-Viru maakonna spetsiifika tundmine ja pikaajaline juhtimiskogemus. Abilinnapead Aleksandr Keivabu, Evelyn Danilov ja Ljudmilla Latt tunnevad hästi oma tegevusvaldkondi, nad on koostööaltid ning neid usaldavad ja toetavad paljud linnaelanikud. Nii et uue linnapea värske visioon ja ideed ning abilinnapeade juba tuttav lähenemine tööle aitavad sümbioosina liikuda meie linnal samm-sammult kindla arengu kursil. Loodan, et ka volikogu liikmed toetavad linnavalitsust, et üheskoos sellel kursil püsida," sõnas Lopin linnavalituse pressiteenistuse vahendusel.
Max Kaur libas jätkata tööd ka Narva-Jõesuu linnavolikogu liikmena. Eelseisvatel riigikogu valimistel ta ei plaani kandideerida, keskendudes tööle Ida-Virumaal.

Toimetaja:
 Johanna Alvin err.ee


kolmapäev, 19. november 2025

Keskerakond soovib tuua Kohtla-Järvet juhtima Max Kauri

Kohtla-Järvel lõpetas Keskerakond koalitsioonipartneri otsimise ja otsustas uut valimistsüklit alustada üksi. Keskerakonna kandidaat volikogu esimehe kohale on Sergei Lopin ja linnapea kohale Max Kaur. Opositsioon ei usu, et Keskerakond suudab monoliitsena püsida. 

Teisipäeval tunnike enne südaööd andsid Kohtla-Järve keskerakondlased teada oma linna juhtide valikutest. Linnapeakandidaadina nähakse Max Kauri, kelle kogemused ja tugev side Ida-Virumaaga annavad talle selge arusaamise linna vajadustest ja võimalustest, kirjutas Keskerakond.

Linnavolikogu esimehe kandidaadiks on Sergei Lopin. "Volikogu esimehena on minu ülesanne seista selle eest, et otsused oleksid läbipaistvad, õigel ajal ning kooskõlas linna ja inimeste huvidega. See amet on suur vastutus – hoida korras linna seadusandlik pool ja toetada täitevvõimu selgete suundadega," rõhutas Sergei Lopin Keskerakonna teates. "Usun Kohtla-Järve tulevikku ja soovin anda oma panuse sellesse, et siin oleks hea elada, töötada ja kasvatada lapsi."

Kohtla-Järve volikogus on 25 kohta. Keskerakond sai valimistel 14 mandaati. Valimise võitjad kaalusid peaaegu kuu aega koalitsiooni moodustamist. Kolm kohta saanud Koosiga välistati kohe koostöö. Lõpuks jäeti kõrvale ka volikogus seitse kohta saanud Restart Kohtla-Järve ja ühe mandaadi saanud Sotsiaaldemokraatlik Erakond.

"Mõlemal oli soov omada üht kohta valitsuses, aga sellega me ei olnud päris päri," sõnas Keskerakonna esindaja Sergei Lopin.

Keskerakond usub, et nad on oma vigadest õppinud.
"Tegime oma järeldused, et inimestega tuleb kindlasti suhelda. Suhelda ja seletada, miks on nii ja miks on naa. Me teame, et opositsioonist juba käiakse ja pakutakse erinevaid variante koostööks, ja mul on hea meel, et meie inimesed juba tulevad ja räägivad mulle otse, et nendega on ühendust võetud. See näitab seda, et inimesed on saanud oma õppetunnid. Loodan, et neli järgmist aastat me saame rahulikult töötada," lausus Sergei Lopin.

Detsembrikuus 56-aastaseks saav Kohtla-Järve linnapea kandidaat Max Kaur on Keskerakonna liige alates 1999. aastast. Ta on aidanud Keskerakonda võimul püsida erinevates omavalitsustes, olles muu hulgas Mustvee linnapea ja Jõhvi vallavanem. Alates 2022. aastast on ta Lüganuse abivallavanem. Viimastistel valimistel kandideeris ta Narva-Jõesuu volikokku ja sai, mis oli volikogus kaks kohta saanud Keskerakonna parim tulemus.

err.ee

teisipäev, 21. jaanuar 2025

Meie akadeemik 102

Eesti akadeemiku Mihhail Bronšteini sünnist möödub 23.jaanuaril 102 aastat. Akadeemik Bronštein on üks nendest Peterburi intellektuaalidest, kes saabusid Eestisse õppejõududena ning tegid Eestis karjääri, mis ehk konservatiivsetes nõukogude keskustes oleks olnud võimatu. Tema panus meie eliidi kasvatamisel on olnud hindamatu. Seepärast on loogiline, et Bronštein andis palju kaasa ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessile, toetades oma endisi tudengeid. Bronštein on see majandusmees, kes jõudis Gorbatšovi nõuniku staatusesse. Just temale kuulub agrotööstuskomplekside idee, millega tollal äsja Kremli Olümpose tippu jõudnud Mihhail Gorbašov välja käis. Pole kahtlust, et see tegevus toetas Gorbatšovi liikumist suurriigi liidri kohale ning see muutis maailma ajaloo käiku. Akadeemik Bronšteini vitaalsus oli hämmastav. Ta suutis olla õpetaja sõna otseses mõttes president Lennart Merile, peaminister Andrus Ansipile, peaminister Siim Kallasele ja paljudele teistele. Bronštein on ka minu teadustöö aujuhendaja. Eesti teaduse grand old man jätkab maailma mõjutamist läbi oma poja, miljardär Aleksander Bronšteini, kes on endine Eesti looduskaitseministeeriumi töötaja ning pojapoja Dan Bronšteini, kes peab kontorit Tallinnas ning on tuttav paljude Eesti triatleetidele, kuna osaleb pidevalt Eestis nendel võistlustel. Poola juutidest pärit Bronšteinid on olnud auväärsed Eesti juudikogukonna liikmed, nagu ka tulevase USA suursaadiku Roman Pipko perekond.  

neljapäev, 31. oktoober 2024

Estonia priimabaleriin Larissa Kaur 83

31.oktoobril 2024.a. saab 83. aastaseks minu ema, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegne priima Larissa Kaur. Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval üle 20 aasta. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris» ja palju teisi tipprolle.  

See oli õnnelik aeg eesti balletile, mis emale tähendas ka isiklikku lähedast tutvust balleti maailmatähtedega, nagu näiteks Rudolf Nurieviga St.Peterburgist. Larissa Kaur oli 60ndate Eesti ilusaim naine, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka moeajakirja «Siluett» kaanedaamina.



Ta oli kaunitar, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud suured maalikunstnikud. Näiteks Olev Subbi maalis priimabaleriini. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut ning ka maestro Eduard Tubin on emale armukirju kirjutanud. Priimabaleriini lapselaps, minu tütar Viktoria (28) EKA magistrant, on uskumatu sarnane oma vanaemaga. Palju õnne, ema!



teisipäev, 29. oktoober 2024

Johannes Lauristini müstiline kadumine

29. oktoobril 2024.a. möödub 125. aastat Johannes Lauristini sünnist. Suurim müsteerium on aga tema surmaasjaolud. Johannes Lauristin kadus Punaarmee paanilise põgenemise käigus Tallinnast 1941.aasta augustis.  Punaarmee põgenes, kuna Hindenburgi sugulane, tulevane kindralfeldmarssal Erich von Manstein oli välkkiirelt Baltikumi haaranud. Eesti NSV valitsuse liikmed oleksid pidanud viibima laeval Vironia, mis suundus Leningradi, kuid Lauristini seal kindlasti ei olnud. On esitatud versioon, et ta võis olla jäämurdjal Suur Tõll. Nõukogude võimude ametlike teadeannete järgi hukkus Johannes Lauristin 28. augustil 1941. aastal Tallinnast Leningradi evakueerudes eskaadrimiiniristlejal Jakov Sverdlov. Pole olemas aga mingeid dokumentaalseid tõendeid või tunnistajate ütlusi, mis seda kinnitaks. Meresõjaajaloolase Mati Õuna raamatus "Võitlused Läänemerel. Suvi 1941"  tuuakse andmeid, et Lauristin lasti nõukogude võimuesindajate poolt maha. Võis olla nii, et nõukogude sabarakkude põgenemise käigus ei mahtunud või ei jõudnud inimesed laevadele, vastavalt instruktsioonidele kuulus sel juhul kõrge võimukandja likvideerimisele, et ta sakslaste kätte vangi ei langeks. Seega on esitatud väide, et NKVD ohvitser lasi Lauristini lihtsalt maha. Kindlasti kui see nii oli, siis on olemas vastav raport Moskvas. Seni pole sellest aga midagi kuulda olnud. Mäletatavasti Stalini poolt põrandaalusele tööle jäetud EKP KK I sekretär Karl Säre andis end sakslaste kätte vangi ning ta andis üles ka kõik Eestisse jäänud kommunistid. Nii hukkus Arnold Rüütli naise Ingrid Rüütli isa, tuntud kommunist ja rahvakomissar Neeme Ruus. Mis juhtus aga Johannes Lauristiniga? Võib-olla ikkagi libises kogenud illegaal NKVD haardest ja  kadus ööhämarusse? Võib - olla jäi tema kõhetu figuur Patkuli platvormil patseeriva kindralfeldmarssal Georg Carl Wilhelm Friedrich von Küchleri binokli vaate välja? Vale nime all elades, elas ta üle sõja ja jälgis pargis puude varjust tütar Marjut jalutuskäigul Kadriorus? Vanuse järgi võis Johannes Lauristin tervitada olümpiamänge Tallinnas 1980. aastal ning miks mitte ka Eesti iseseisvuse taastamist 1991, aasta augustis, laulva revolutsiooni liidri, peaminister Edgar Savisaare poolt, kui oli saabunud Lauristini enda salapärase kadumise 50. aastapäev.

esmaspäev, 28. oktoober 2024

Tallinn spioonide pealinn

Tallinnas on aastakümneid tegutsenud Stirlitz. Aga ajalt saabub siia James Bond. Olen ise külastanud Bondi filme Tallinnas. Bond see on kaasaegse meelelahutuse tipptase jätkuvalt. Flemingu imeline maailm Portugali kuninglikust kuurordist Estorilist ja säravast fantaasiakasiinost Casino Royal. Teise Maailmasõja ajal oli kuninglike perekondi täis Estoril Euroopa spioonide paradiis ning just seal põrkas briti luuraja Fleming otse kasiinos kokku natsidega Saksamaalt. Eesti hasartmängukultuuril on pikk tee selle tipptasemeni.

Agent 007 Roger Moore hiigelaegadel võisime imetleda vana maailma rikkusi Monte Carlos ja Baden-Badenis. Tänapäeval on palju muutunud. Roger Moore asemel on näitlejad, kellest ei õhku mingit glamuuri ja šarmantsust. Ahned kasiinod on kaasaegse tehnoloogia kasutuselevõtuga peletanud eemale kliendid, kes eelistavad nüüd mängijate omavahel pokkerit. Kuid Bond on siiski jäänud. Kas teab võib-olla järgmise ajaloo käänaku taga on tulemas uus tase? George Clooney oli just äsja Tallinnas, Hiltonis filmimas oma uut kassahitti kasiinos.

Tallinn on viimased sada aastat olnud spioonide pealinn. Just siia pani Julian Semjonov tegutsema nõukogude Bondi Maximillian von Stirlitzi. Just Eestisse saatis nõukogude välisluure oma spioone ettevalmistusele, et sõita rikkasse Läände. Canarise täht Cellarius tegutses just Tallinnas. Gestaapo pealiku Ain - Ervin Mere lugu, kui Sudoplatovi agendi lugu, on ikka veel rääkimata. Kus on lood Ameerika ja Lääne-Saksamaa spioonide tegevusest Nõukogude Eestis? Ainult Komissarovi "Valge laev" tuleb meelde, "trubaduurid ja sõdurid oleme, paljas ja külmetav salk...". Aga see ongi meie paindlik, keeruline, tsiviliseeritud, kaasaegne maailm. Spioonide maailm Eestis see on Eesti ilma sõjata. Õitsev Euroopa meil, ja naabruses ohtlik Venemaa. Bondid on meiega. 

kolmapäev, 2. oktoober 2024

Meie Jimmy Carter 100!

Nobeli rahupreemia laureaat, endine USA president Jimmy Carter tähistab oma 100. sünnipäeva. Soliidne iga ekspresidendi jaoks, tõstab aga et mees on tõeliselt vitaalne. Üllatuslikult 1976 . aastal demokraatide kandidaadiks valitud maapähklifarmer, suutis oma sarmiga presidenditooli ära võtta fantastiliste poliitiliste sidemetega Gerald Fordilt. Carter loomulikult tegeles põllumajandusettevõtlusega ja oli piisavalt edukalt, kuid loomulikult tema ambitsioonid oli ammu suuremad. Nimelt on ta mereväeakadeemia lõpetanud tuumaallveelaeva ohvitser, üks esimesi USAs, neid õpetati välja aga väga põhjalikult. Oma koduosariigis, Georgias, lasi ta end valida osariigi Senatisse ning saavutas lõpuks enda valimise Georgia kuberneriks, tai jäi ühe ametiaja kuberneriks. Tema presidendiks saamine oli sensatsioon. Pole imestada, et teda huvitasid desarmeerimisküsimused, kuna ta teemat tundis. NL liider Leonid Brežnev oli samuti huvitatud desarmeerimisest, et tõsta maailmas oma prestiiži. Carteri riigisekretär Cyrus Vance, nagu tuleb välja Mitrohhini arhiivist (KGB vanemohvitser Mitrohhin toimetas 90-aastatel Läände nõukogude välisluure arhiivi), oli mõnda aega tihedas sidmes nõukogude luurajatega ning seetõttu läksid asjad libedalt. 1979 Viinis kirjutasid mehed alla SALT II leppele.
Õnnetuseks läksid pärast seda asjad allamäge. Nõukogude Liidu invasioon Afganistani tegi lõpu USA presidendivalimiste aastal edukalt arenenud USA ja NL suhetele. USA alustas Moskva olümpiamängude ja Tallinna olümpia purjeregatti boikotti.
Kuid isegi siis ei arvanud keegi, et Carter kaotab Reaganile, kes tundus äärmusparempoolsena, kuid kes seda muidugi polnud. Reagan oli küll veendunud antikommunist, kuid Donald Trump on võrreldes temaga tõesti oma vaadete poolest tunduvalt värvikam.
Carter pidigi jääma pensionile. Ometi tõi saatus ta kätte Nobeli rahupreemia. Ja ehk tema oli tõesti see mees, kes seda vääris. Ta võitles desarmeerimise eest, rahu eest Lähis-idas, oli järeleandmatu süümevangide osas ning inimõiguste eest seismisel laiemalt. Ehk on Jumal talle pikki aastaid kinkinud just seepärast.

laupäev, 28. september 2024

"Estonia" on alati aktuaalne nagu Titanic

Mina ja ka teised, kelle omaksed hukkusid tol pimedal sügisööl külmas meres, oleme rahul, et Eesti koostöös Rootsi ja Soome riigiga avas katastroofi põhjuste uue uurimise. Tänapäevaste vahenditega on tragöödia tagamaid kergem uurida. Kiita tuleb ka erainitsiatiive uute uurimiste korraldamiseks, sest seda oodati ja loodeti. Siiski tahan hoiatada neid, kes arvavad, et nende uute uurimistega rahuldatakse kõik hukkunute omaste pretensioonid. Paljudel on justkui meelest läinud, et laeva uppumise põhjustanud konstruktsiooni vigade tõttu kaebasid Estonia katastroofis lähedase kaotanud ja kannatanud kohtusse laeva klassifitseerija, Prantsusmaa firma Bureau Veritas ja laeva ehitanud ettevõtte Meyer Werft, nõudes hüvitiseks üle 40 miljoni euro. Prantsusmaa Nanterre'i esimese astme kohus tegi 2019. aasta 19. juulil otsuse, millega jättis omaste kaebuse rahuldamata. On üheselt selge, et kompensatsioon, mille enamik Estonia pardal lähedasi kaotanud inimesi sai, oli piinlikult sümboolne. Juba tol ajal pidanuks väljamaksed peredele ulatuma vähemalt üle 100 000 euro. Selle asemel said laeval hukkunute sugulased kümme korda vähem kui näiteks samalaadse lennuki- või muu katastroofi puhul. Makstud rahaga ei olnud võimalik oma ema kaotanud väikelapsi üles kasvatada. Nii läks toonaste valitsejate ja ka hilisemate valitsuste süül, kuna nood ei võidelnud piisavalt inimeste kompensatsioonide eest. Eesti, Rootsi ja Soome riigi poolt tuleb hukkunute lähedastele välja maksta õiglased summad. Minu hinnangul oleks õiglane summa kokku ligikaudu 90 miljonit eurot. See ei käiks Eesti, Rootsi ja Soome riigile üle jõu.     

852 inimese uppumine ei tohi jääda tänases ühiskonnas lõputult saladuselooriga kaetuks. Kolm aastakümmet on piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Kas on siis juhus, et Estonia laevahuku ümber tiirles KGB agent 1978. aastast Herman Simm? Parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina just seesama Herman Simm. See oli tähtis lõik, kuna käis veider tegevus Paldiski ülevõtmisel. On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel sõjalised õppused. Siinjuures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks laevad, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Nüüd on teada, mis riik summutas kõned Estonialt. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Selge, et täna vajame enam kui kunagi varem uurimist parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus. Olen ka ise asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses kolm lähedast inimest – vanaema oli reisijate hulgas, õde ja tüdruksõber laevapersonali seas. 

esmaspäev, 2. jaanuar 2023

Meie Edgar 1950-2022

Oli õnn kaua aega olla Edgar Savisaare abiline, töötasin koos Raimond Kaljulaidi, Kadri Simsoni ja loomulikult Juri Ratasega. Savisaare suureimaid saavutusi on tema lapsed. Ja laulev revolutsioon, mis lõppes loogiliselt, iseseisvuse taastamisega. Puhka rahus, meie Edgar. (foto: Postimees)

teisipäev, 27. september 2022

"Estonia" laevahuku teema on alati aktuaalne

Tänaseks on selge, et tegemist polnud õnnetusega, vaid kuriteoga. 852 inimese uppumine ei saa jääda tänases ühiskonnas lõputult saladuselooriga kaetuks. Ligi kolm aastakümmet on piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Kas on siis juhus, et Estonia laevahuku ümber tiirles KGB agent 1978.aastast Herman Simm? Parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina just seesama Herman Simm. See oli tähtis lõik, kuna käis veider tegevus Paldiski ülevõtmisel või hoopis kuritegelikuks paljaks varastamiseks. Just Harjumaa paiknesid siis veel Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti ilmselt Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Kalle Klandorfi raamatus mainitud tuumakohvrid on üks teemadest. Simm tuleks välja anda Ameerika Ühendriikidele. Ameerikas ootab aga taoliste kuritegude eest elektritool. Küll see paneks vana spiooni laulma ka Estoniast. Oli ju Simm Eesti politsei juht detsembrist 1994. Selgitusi ja vastuseid peaksid hakkama andma ka tolleaegsed Eesti, Soome, Rootsi, Venemaa ning EL ja NATO juhid, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga. On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel sõjalised õppused. Siinjuures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks laevad, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Nüüd on teada, mis riik summutas kõned Estonialt. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Selge, et täna vajame enam kui kunagi varem uurimist  parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus.  Olen ka ise asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses kolm lähedast inimest – vanaema oli reisijate hulgas, õde ja tüdruksõber laevapersonali seas. 


Parvlaeva Estonia katastroof on alati aktuaalne ning endiselt päevakorras, kuigi sellest on möödunud märkimisväärselt palju aega.  Mina ja ka teised, kelle omaksed hukkusid tol pimedal sügisööl külmas meres, oleme rahul, et Eesti on koostöös Rootsi ja Soome riigiga valmis avama katastroofi põhjuste uue uurimise. Tänapäevaste vahenditega on tragöödia tagamaid kergem uurida. Kiita tuleb ka erainitsiatiive uute uurimiste korraldamiseks, sest seda oodati ja loodeti.  Siiski tahan hoiatada neid, kes arvavad, et nende uute uurimistega rahuldatakse kõik hukkunute omaste pretensioonid. Paljudel on justkui meelest läinud, et laeva uppumise põhjustanud konstruktsiooni vigade tõttu kaebasid Estonia katastroofis lähedase kaotanud ja kannatanud kohtusse laeva klassifitseerija, Prantsusmaa firma Bureau Veritas ja laeva ehitanud ettevõtte Meyer Werft, nõudes hüvitiseks üle 40 miljoni euro.  Prantsusmaa Nanterre'i esimese astme kohus tegi 2019. aasta 19. juulil otsuse, millega jättis omaste kaebuse rahuldamata. On üheselt selge, et kompensatsioon, mille enamik Estonia pardal lähedasi kaotanud inimesi sai, oli piinlikult sümboolne.  Juba tol ajal pidanuks väljamaksed peredele ulatuma vähemalt üle 100 000 euro. Selle asemel said laeval hukkunute sugulased kümme korda vähem kui näiteks samalaadse lennuki- või muu katastroofi puhul. Makstud rahaga ei olnud võimalik oma ema kaotanud väikelapsi üles kasvatada.  Nii läks toonaste valitsejate ja ka hilisemate valitsuste süül, kuna nood ei võidelnud piisavalt inimeste kompensatsioonide eest.  Eesti, Rootsi ja Soome riigi poolt tuleb hukkunute lähedastele välja maksta õiglased summad. Minu hinnangul oleks õiglane summa kokku ligikaudu 90 miljonit eurot. See ei käiks Eesti, Rootsi ja Soome riigile üle jõu. 

laupäev, 16. juuli 2022

Lüganuse uueks abivallavanemaks sai endine Jõhvi vallavanem Max Kaur

Lüganuse volikogu kinnitas uueks abivallavanemaks keskerakondlase Max Kauri, kes on olnud Jõhvi abivallavanem ja vallavanem, samuti töötanud Mustvee vallavanemana. 

Lüganuse volikogu tuli esmaspäeval 11.07.2022.a. kokku, et kinnitada ametisse uus abivallavanem hariduse, kultuuri, spordi, noorsootöö ja sotsiaalvaldkonnas, sest eelmine abivallavanem Arno Rossman astus tagasi.

kolmapäev, 20. aprill 2022

Tallinna Linnavolikogu liige Toomas Uibo ja Maardu Linnavolikogu liige Nikolai Degtjarenko kohtusid Varssavi juhtkonnaga ja toimetasid Poola pealinna humanitaarabi

Maardu linnavolikogu liige ja valimisliidu «Maardu hääl» juht Nikolai Degtjarenko ja Tallinna linnavolikogu liige Toomas Uibo (Eesti 200) käisid Varssavis humanitaarvisiidil ning viisid põgenikele humanitaarabi. 

Eesti delegatsioon kohtus Varssavi linnanõukogu liikmetega, komisjonide esimeeste Mariusz Frankowski ja Aleksandra Śniegocka-Goździkiga, kellega arutati Poola kogemust põgenike vastuvõtmisel ja selle kogemuse kasutamise võimalusi Eesti omavalitsustes. Varssavi on edukalt toime tulnud olukorras, kus Poolas on suurim põgenike hulk Euroopas pärast teist maailmasõda.

«Tulime Varssavisse rahumissiooniga, et toetada sõjapõgenikke Ukrainast ja olla solidaarsed Poola rahvaga, kes on tulnud appi sunnitud ümberasujatele,» ütles Degtjarenko. Ta avaldas tänu ka eesti poliitikutele ja ettevõtjatele, kes aitasid kokku panna humanitaarlasti Ukraina põgenike vastuvõtukeskustesse Varssavis.

Tallinna linnavolikogu Eesti 200 fraktsiooni liige Toomas Uibo ütles, et poola rahva toetus hädasolijatele on näha igal tänavanurgal. «Sini-kollaseks värvunud sõbralik linn teeb kõik endast oleneva, et pakkuda sõjapõgenikele pelgupaika. Sõjapõgenikke ärakasutavat poliitikat siin ei tehta, empaatia ja ligimesearmastus võidutseb,» lausus Uibo. 

Eesti delegatsioon toimetas Poolasse 300 pakki iPharma vitamiine, mille annetas firma Repforce, ja muud vajalikku abi. Varssavi humanitaarvisiit sai teoks valimisliidu «Maardu hääl» ja Tallinna linnavolikogu fraktsiooni Eesti 200 ühistööle. Delegatsiooni kooseisus olid ka endine Riigikogu liige ja mitme ministri nõunik Aarne Veedla ning endine Tallinna Linnavolikogu liige, Tallinna linnapea nõunik, Mustvee ja Jõhvi linnapea, Maardu abilinnapea, hetkel Uhiskonna Arengu Instituudi juhatuse liige Max Kaur. 

Delegatsioon külastas põgenikekeskusi Poola pealinnas Varssavis, sealhulgas rahvusstaadionil, kus kolm nädalat tagasi käis ka USA president Joe Biden.

Postimees 19.04.2022

kolmapäev, 2. märts 2022

Nobeli Rahupreemia mees Gorbi 91

Keegi on öelnud, et Reagan, Gorbatšov ja Mandela mõjutasid kõige rohkem eelmise sajandi teise poole ajaloo sündmusi. Nad muutsid maailma. Reaganile veel Nobelit ei antud. Sotsialistlik Lääne-Euroopa ei mõistnud veel, mida tegi see USA titaan. Gorbatšov oma Nobeli sai. Ta tuli, et anda maailmale võimalus olla vaba. Eesti ja kogu Ida-Euroopa seda võimalust kasutamata ei jätnud. 

Noorena mäletan veel neid aegu, mil Miša Gorbatšov Tallinnas käis. Tehnikaülikooli lähedal toimus meie ajalooline kohtumine. Olin oma koeraga jalutamas Mustamäe metsas, kui suurte limusiinide korteež lendas läbi männimetsa ülikooli kuuenda korpuse poole. Oli kummaline situatsioon. Teed olid lumest puhtaks aetud. Mustamäe noor männimets, mina spanjeliga, talv ja lumi ning Kremli unistaja vaatab autoaknast välja! Gorbatšovi silmadest võis välja lugeda tumma mõistmist, et siin elatakse ilmselt juba teist elu kui NL avarustes...  

2. märtsil 2022.a. tähistab see suurmees oma 91. eluaastat. 80. juubelit tähistas ta Londonis, kuninglikus Albert Hallis, maailma tähtede seltsis. Sest ta on ammu juba globaalne mees. Täna istub Kremli unistaja isoleerituna Moskvas lähistel, sinises majas, männimetsa taga. Ja tema külalisteks on kogu vaba maailm, see maailm, kes kõrv kikkis kuulab viimaseid uudiseid Ukrainast.

teisipäev, 22. veebruar 2022

Miljardärid vaesuvad, Buffett aga läheb järjest rikkamaks

Fluktueeruvad börsid, kus ühe ööpäevaga kaob firmal 300 miljardit turukapitalisatsioonist, on taas tähelepanu alla toonud legendaarse investori Warren Buffetti, kelle varandus on hoopis kasvanud sel aastal. Miljardär on saamas 92 aastaseks, mis aga ei takistada teda taas kokku kutsumast, oma kodulinnas Omahas, väikeinvestorite tsirkust, nende Woodstocki, konglomeraadi Berkshire Hathaway aastakoosoleku näol. Vahel on valesti mõistetud seda, kes on Warren Buffett. See ei ole lugu ajalehepoisist miljonäriks. Buffetti isa oli tähtis poliitik, kongresmen, Ühendriikide Esindajatekoja vabariiklastest liige. Pere oli jõukas, kuna isa oli börsimaakler. Oli ka probleeme, elulookirjutajad viitavad delikaatselt faktile, et emapoolsest suguvõsast oli vanavanema ja vanaema psüühiliste haigustega sattunud hullumaja. Seda rabavam on Warreni uskmatu edu investorina. Kuidas seda edu kirjeldada. Sageli näete Forbesis või Bloombergis miljardäride nimekirju, jälgige mis neist miljardäridest on saanud, kui nad just lahkunud meie seast pole, näiteks viimase poole sajandi  jooksul. Jah, eks paljud neist jäid jõukaks, kuid paljudel vara ei kasvanud või suisa vähenes. Buffett oli aga jõukas eelmise sajandi 50 - aastatel, oli miljonär 60 - aastatel, multimiljonär 70 - aastatel, miljardär 80 - aastatel, oli Ameerika rikkamate inimeste seas 90 - aastatel, maailma rikkaim inimene milleeniumile järgnenud kümnendil ning olles pool oma varandusest ära annetanud, on ta ikka maailma kõige rikkamate inimeste seas! Seda kõike ei suutnud isegi John Davidson Rockefeller! Buffetti on alati ilmestanud külmaverelisus äris ja distsipliin. "Ära kaota raha!", räägib oraakel Omahast. Muidu on ta aga piisavalt hasartne, seda bridžimängija, korvalli ja pesapalli fännina. Hullemaks läheb kui  vaadata tema ühiskondlike tegemisi. Isa Howard Buffett surivoodil teatas ta surevale vabariiklasele, et ta on demokraat. Uskumatu, kuid Buffett oli Pugwashi rahuliikumise toetaja, tänaseks on KGB arhiivid paljastanud, et seal tegutses aktiivselt nõukogude agentuur. Koos oma esimese naise Susaniga oli Buffett salaja naistele abordi võimaluse andmise liikumise finantseerijad Ameerikas, tänu nendele jäid miljonid ameerika lapsed sündimata. Tagatipuks on nüüd avastati, et Warren annab raha oma pojale Peterile, kes oma fondi kaudu on finantseerinud ameerika vasakradikaale, kes hävitavad väikeettevõtjate ärisid Californias. Buffett on saanud Obamalt Vabadusmedali, kui tundub et see medal on läinud tavalistele ameeriklastele palju maksma. Siiski on alati esiplaanil olnud Buffett kui investor, ettevõtja. Pole võimalik eitada tema ettenägelikust ja finantstarkust. Tundes lapsest saati ameerika keerulist ja kuriteguderohket ärielu ning ameerika poliitika räpaseid tagatubasid, on Buffett olnud pika elu jooksul piisavalt oportunistlik. "Ära kunagi panusta Ameerika vastu," kuulutab oraakel. Iseasi loomulikult kas ta seda alati järgib. Kuid loomulikult kui pakutakse arendada roheenergiat, siis miks ka mitte, kui keegi peale maksab. See ei tähenda, et Buffett millegisse sellisesse pimesi usub. Kõik see on oluline, sest paljud pole veel mõistnud , et tema konglomeraadi edu tulevikus pole enam kindlustus, pangad jms, Buffett on panustanud energeetikale. Tema konglomeraadi see osa toob tema firma aktsia omanikule priskelt sisse ka pärast Buffetti. 2020 aasta mais, kui nafta WTI hind oli negatiivne, ruttas Buffett ostma suurfirmalt Dominion selle maagaasi segmenti 10 miljardi dollari eest. Tänaseks võime hinnata 92 aastaseks saava legendaarse investori jätkuvat terasust. 

laupäev, 19. veebruar 2022

Maestro Tubin ja Estonia priimabaleriin Larissa


Estonia Teatri priimabaleriini
 Larissa Kauri ja maestro Eduard Tubini lugu on seni olnud varjus. Nad olid ka tihedas kirjavahetuses, kuid Tubini avaldatud kirjavahetuses neid kirju pole. Leidsin hiljuti pere arhiivis mittu imekombel säilinud maestroTubina kirja balletti piimale. Andsime need kirjad üle Eesti Ajaloomuuseumele ja Tubina muuseumile Alatskivi lossis. 

Miks nad olulised on? Nad näitavad, et Tubina kontaktid Nõukogude Eestis elanud inimestega olid tunduvalt laiemad kui me seni arvasime, need hõlmasid erinevatest rahvustest, erinevate elualade inimesi. Larissa oli 60ndate Eesti üks kaunitare, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka meie kohaliku moeajakirja «Siluett» kaanedaamina.Ta oli see, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud eesti maalikunstnikud. Näiteks nagu Olev Subbi, kes diivat maalis. 
Maestro Tubin saabus Nõukogude Eestisse turistina 1961 aastal. Loomulikult kutsus teda Leningradist Eestisse kurikuulus KGB variorganisatsioon VEKSA. Seal tegutsesid sellise tuntud KGB agendid nagu näiteks Ülo Koit või Moidela Tõnissoni abikaasa, KGB vanemohvitser Randar Hiir, kirjanik Erni Hiire poeg. KGBl olid tohutud huvi Rootsi vastu. Just sel ajal tegutses Rootsis nõukogude superspioon Arthur Haman, kes nõukogude Eestis kasutas nime Juhan Tuldava. Kindlasti tegutses ka VEKSA lähtudes Hamanilt saadud informatsioonile. Tubin tegutses Rootsis Drottningholmi Kuninglikus Lossiteatris, tema sidemed torkasid kindlasti KGB silma, seda enam et Tubina poeg töötas Rootsi kaitseministeeriumis, kus tegutses teine nõukogude superspioon Stig Berling. Ei kahtlegi, et just see oli, miks VEKSA teda nii massiivselt Eestisse tahtis.

Maestro Tubin kasutas aga võimalust ja lõi hoopis endale Eestis massiivse võrgustiku. Tema huvi inimeste vastu, kontaktide arv oli uskumatu. Loomulikult see võimaldas hoopis teistsugusel tasemel teadmist okupeeritud Eestist, kui Eestist kaugel olevatel inimestel. 
Miks valis ta üheks kontaktiks priimabaleriini Larissa Kauri?Esiteks Tubin kirjutas ballette. Ja baleriinid huvitasid teda. Teiseks oli Larissa mitte-eestlane, eksootilise päritoluga, see oli just see aeg, kui maailm tüdis Hollywoodi ideaalist, rinnakatest blondiinidest. Isegi Nõukogude Liidus kerkis esile Aleksandr Vertinski abikaasa Liidia Tsigvava, Mingreelia kaunitar. Larissa Kaur oli sündinud Bakuus, kuid tema esivanemad olid pärit gruusia kreeklaste seast. Larissal oli samuti selline salapärane, idamaine võlu, mis loomulikult köitiski Tubinat. Pole kahtlust, et nende vahel oli romantikat. Pärast üht etendust Estonias korraldati teatris pidu, kuhu oli kutsutud ka priima Larissa Kaur. Klaverit mängis seal Eri Klas ise. Peol tantsis Larissa Tubinaga, kes seletas, et on elus valsi tantsinud ainult korra oma teise abikaasa Aadriaga. Maestro mängis klaveril hiljem ette oma sümfooniat. Tubin saatis Larissat koju. Takso ja KGB must Volga agentidega ootasid kaks tundi maja ees, kui Tubin õpetas Larissale, kuidas türgi kohvi keeta.
Tubin tegi Larissa jaoks seda, mida lähedaste inimeste jaoks, kes elasid totalitaarses Nõukogude Liidus, ikka tehti. Larissa palus osta raja tagant seda ja teist, ja Tubin ka tegi seda. Isegi olles kauges Istanbulis, saadab ikka teateid Larissale, kandes põhjalikult aru, mida ostetud. Pole kahtlust, et nende kirjavahetus oli KGB valvsa jälgimise all. Kuidas see Tubina ja Larissa Kauri olukorda mõjutas, on meile teadmata, see peaksid vanad operatiivtöötajad meile teada andma. 
Palju Rootsi eestlased oli Tubina peale pahased seoses tema sidemetega Nõukogude Eestiga. Varsti paljastati ka nõukogude superspioon Arthur Haman, katkesid kirjanik Egon Ranneti, endise NLVD vanemoperatiiv voliniku, reisid väliseestlastesse villadesse Rootsi. Tubin aga jätkas, jätkas kuis jaksas, kuni surmani. Hämmastab tema järjekindlus, järeleandmatus. Välisees
tlastel ei olnud õigus. Vardo Rumessen, pianist ja Lagle Pareki kaasvõitleja ERSPs, kes oli Neeme Järvi kõrval teine Tubina suurim austaja, kasutas igat võimalust tema populariseerimiseks, kuigi see toimus kommunistide võimu ajal äärmiselt kentsakalt. Nii mängis Rumessen Tubinat Tallinnas, helilooja juuresviibisel, kuid helilooja mainimine oli keelatud. Rumessen mõistis Tubina missiooni paremini kui väliseestlased. P
alju inimesed raudse eesriide taga olid maestro Tubinale südamest tänulikud, sest tema oli see valguskiir, mis vabast maailmast jõudis kodumaile.    
max kaur
Estonia Teatri priimabaleriin Larissa Kauri poeg