Presidendi armastus kolme apelsini vastu

Käesolev aasta tippsündmuseks kujunevad Eesti Vabariigi presidendivalimised. Oodata pole palju, natuke rohkem kui seitse kuud. Aega on jäänud vähe ning poliitilised parteid, vabariigi eliit on hakkanud tegutsema, et täita Toomas Hendrik Ilvesest vabanev koht. Ilves on meil väliseestlane ning ilmselt viimane väliseestlane, kes kunagi on valitud vabariigi presidendiks. Üks olulisemaid nihkeid selle koha täitmisel ongi see, et edaspidi valitakse ilmselt selle kohale ainult kodueestlasi. Inimesi, kes on väga täpselt kursis eestlaste sisemaailmaga. Eestlased ei taha enam presidenti, kes ei saa aru, kes see Vello Orumets on. Ilves teadis väga hästi, kes on Bob Dylan, aga vaata meie Orumets ei tekitanud temas mingeid emotsioone. Eestlased ei taha enam sellist presidenti.

Samas on koht oluline ja väärikas. Presidente on olnud ainult neli: Päts, Meri, Rüütel ja Ilves. Kes ei tahaks olla viies?

Rahva ootustes viirastub loomulikult titaan. Selleks titaaniks on Edgar Savisaar. Eesti iseseisvuse taastaja, Nõukogude Liidu hukutaja. Ma arvan isiklikult, et Eesti Roosevelt oleks parim võimalik lahendus. Savisaar aga eelistab valitsusjuhi ametit, ta on tegude inimene. Kuna presidenti valitakse alul poliitiliste erakondade poolt lõhestatud Riigikogus, siis on ratsionaalne vaadata ka seda, kes oleks võimalik kompromisskandidaat erakondade vahel.

Kõige enam soovib presidendiks saada Riigikogu esimees Eiki Nestor. Ta räägib kuluaarides, et tal on juba 68 häält taskus. Ma siiski kahtlen, et Kadri Must - Simsoni toetusest piisab, et saada valitud Riigikogus presidendiks. Meenub üks teine presidendiks kandideerinud Riigikogu esimees - Toomas Savi. Toomas Savi oli tunduvalt populaarsem inimene eesti rahva seas kui Nestor, ta oli väga mõjukas Riigikogu esimees. Ometi poliitilise pokkeri käigus osutus isegi tema võimetuks oma šansse realiseerida. Nii et Nestor väga tahab, kuid tema profiil pole väga kõrge.

Palju olulisemat rolli hakkab presidendivalimistel mängima Reformierakonna Kuldne Trio. Reformierakond on esitatud presidendikandidaadiks kolm raskekaallast. Endise peaministri ja Euroopa Komisjoni tipptegija Siim Kallase, endise välisministri Urmas Paeti ja praeguse välisministri, venelanna Marina Raevskaja - Kaljuranna. Kui paljud ei pea Kallase valimist eriti võimalikuks, siis mina seda arvamust ei jaga. Kallas on Eesti iseseisvuse taastamise juures olnud, näiteks Savisaarele tähendab see mõndagi. Ta on meeldiv inimene, rahvusvahelist tuntud ja mõjukas. Ta on koostööaldis, mis on absoluutne nõue edukale presidendile. Ka Urmas Paeti iseloomustavad mõistlikus, koostöösoov, pikaajalise välisministrina teda tuntakse ja hinnatakse maailmas. Ta on üks neid poliitikuid, kes aastatega on kasvanud presidendikandidaadi staatusesse, keda iseloomustavad kogemused nii ajakirjanikuna, omavalitsustegelasena, kultuurijuhina, diplomaadina, rahvaesindajana. Igati hea ja väärikas kandidaat, ja pole midagi, et teda ei salli Ilves. Kolmanda kandidaadina on oravad välja pakkunud parteitu naise ja veel ka venelanna, Marina Kaljurandi. Mingil määral see on olnud ootamatus. Kaljurand pole just eriti läbivalgustatud avaliku elu tegelane, endine sulgpallur ei mänginud mingit rolli Eesti iseseisvuse taastamisel. Ausalt öeldes pole midagi teada, kuidas ta üldse sellesse suhtus kaheksakümnendate aasta lõpus? Kaljurand on olnud tehniline töötaja Välisministeeriumis ning tal puudub tõsiselt võetav poliitiline kogemus, aga president on meil ikkagi poliitik. Tema senised esinemised Riigikogus on ka paljastanud seda poliitilist kogenematust. Paljud kardavad ka ka tema iseloomu pärast, mille üle Välisministeeriumi töötajate seas nalja heidetakse. Kuigi Kaljuranda pušib meedia, eriti Hans H. Luige impeerium, on tema võimalused viimastel kuudel langustrendis just professionaalsete poliitikute seas, kes ju valiku teevadki.

Naiskandidaadi idee on aga kindlasti tähelepanuväärne. Mäletate,  "Lauristini tee viib Kadriorgu!". Ei viinud. Aga see on sama müstiline nagu Marju isa Johannes Lauristini salapärane kadumine 1941. aastal kui Punaarmee paaniliselt põgenes Tallinnast. Tänapäevani ei tea keegi, kuhu Johannes Lauristin kadus. Tänapäevani ei saa keegi aru, kuidas suutis Arnold Rüütel sellisest poliitilise pokkerimängu meistrist nagu Lauristin, jagu saada. Täna on Lauristin 76 ja ehk on liiga hilja pretendeerida Kadriorule. Kuid kindlasti pole hilja Siiri Oviiri jaoks (fotol). Naisliidu pikaajaline president on juba presidendikandidaadi saatuses olnud. Endine mitmekordne minister ja eurosaadik on väga mõjukas. Tema abikaasa on justiitsministeeriumi ekskantsler ja eksriigikontrolör Mihkel Oviir, väimees Indrek Neivelt, tütar Liisi Oviir on sotsialistide minister valitsuses. Siiri Oviiril on tugev tagala. Nüüd jääb veel leida poliit jõud, kes teda esitaks.

Naiskandidaadi idee on tänapäeva maailma trende arvestas tõesti oluline. USAs trügib võimsalt Valgesse Majja endine esimene leedi Hillary Clinton. Kunagi Tallinnas pani Hillary julgelt 100 grammi hinge alla, demonstreerides oma tahet ja võimu saada USA presidendiks. Praegu toimuvas Ühendriikide presidendikampaanias lastakse Clintonit iga  päev meediakuulipildujatest, aga meie daam on järeleandmatu. Sellist iseloomu sooviks ka meie presidendikandidaatidele. Vastasel juhul realiseerub üks teine perspektiiv. Peaministrile antakse riigipea funktsioon üle ning lõpuks hakkame riigipead riigireformi käigus ka rahva poolt valima.

Mustvee linn tegi naabervaldadele ettepaneku liitumiseks

29. detsembril 2015. aastal pöördus Peipsi pealinn Mustvee naaberomavalitsuste poole ettepanekuga liitumiseks riigi poolt läbiviidava haldusreformi käigus.  

Mustvee linnavolikogu esinaine Riina Pajula ja Mustvee linnapea Max Kaur oma kirjas Kasepää, Saare, Torma, Lohusuu ja Avinurme omavalitsuste juhtkondadele tegid ettepaneku liitumiseks, arvestades Mustveega kui ajalooliselt väljakujunenud ning riigi poolt ametlikult tunnustatud tõmbekeskusega. Selle eesmärgi nimel tuleks algatada 2016. aastal ka vastavad läbirääkimised omavalitsuste vahel. Liitumise õnnestumisel moodustataks üle 6000 elanikuga omavalitsus. 

"Mustvee linn kui ajalooliselt väljakujunenud piirkonna tõmbekeskuseks tunneb vastutust piirkonna ühise tuleviku ees, kuna omavalitsuse põhiülesanne on just kohaliku inimese hea kvaliteediga teenindamine sotsiaalabi, tervishoiu, hariduse, lastehoiu, kultuuri, logistika, töökohtade valdkonnas. Peame näitama omapoolset initsiatiivi, et toetada riikliku haldusreformi," leiab Mustvee linnapea Max Kaur.

"Liitumisel moodustatav uus omavalitsus peaks olema oma suuruselt optimaalne arvestades piirkonna tänaseid võimalusi, ei ole aga ratsionaalne veelgi suurem omavalitsus. Uus omavalitsus peaks arvestama kõikide tänaste valdade huviga läbi valitava volikogu, kõik piirkonna elanikud peaks liitumise järel tunnetama, et ka tema  perekonna ja asumi areng ning kultuur on kaitstud, et funktsioonid uues omavalitsuses on efektiivselt ja õiglaselt jaotatud, " arvab Mustvee linnavolikogu esinaine Riina Pajula. 

Vabatahtlikud ühinemisläbirääkimised käivad täna enam kui 20 Eesti piirkonnas, hõlmates kokku üle saja omavalitsuse. Viimane võimalik hetk ühinemisläbirääkimiste alustamiseks on 2016. aasta 1. oktoober. Riik kavatseb teha ettepaneku ühinemiseks neile omavalitsustele, kes ei vasta 2017. aasta 1. jaanuariks 5000 elaniku miinimumkriteeriumile. Nii vabatahtlikud kui valitsuse algatatud ühinemised jõustuvad 2017. aasta oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega. Omaalgatuslikult ühinenud ja kriteeriumile vastavale uuele kohalikule omavalitsusele  annab riik ühinemistoetust ühe elaniku kohta sada eurot. Piiranguga, et see ei ole rohkem kui 800 000 eurot ja vähem kui 300 000 eurot ühe ühineva omavalitsuse kohta.

Max Kaur liitus SOS Lasteküla toetajate hulka

Mustvee linnapea Max Kaur astus aastalõpus SOS Lasteküla toetajate sekka. "Läheneb jõuluaeg ning see peab olema aeg headeks tegudeks. Lastele, kes on jäänud vanemliku hoolitsuseta, peab appi minema. SOS Lasteküla on valinud õige tee, väikestest annetustest, mida teeb suur hulk inimesi, tuleb kokku suur summa. Seepärast astusin ka mina SOS Lasteküla annetajate hulka, olgu meie lastel kaunid jõulud, " räägib Peipsi pealinna Mustvee linnapea Max Kaur.

Neli aastat tagasi oli SOS Lastekülal 400 püsiannetaja toetus, nüüd on neid, kes SOS Lasteküla töösse iga kuu väikese panuse teevad, üle 4000. SOS Lastekülade pere Eestis tähistas sel aastal 20. juubeliaastat. SOS Lastekülade idee sai alguse pärast Teist maailmasõda 1949. aastal, kui Austria arst Hermann Gmeiner hakkas otsima lahendust, kuidas aidata sõjaorbe ja kodutuid lapsi ning kuidas luua neile kasvamiseks võimalikult kodulähedane keskkond. Idee realiseerus esimese lastekülana Austrias Imstis. Tänaseks on SOS Lastekülad 133 riigis ning uue armasava kodu on leidnud ligi 80 000 last.

Peipsi piirkonna aasta inimeseks kuulutati Max Kaur

Peipsi piirkonna aasta inimeseks 2015 sai Peipsi pealinna, Mustvee linnapea Max Kaur. Ajalehe "Peipsi rannik" toimetus põhjendas valikut tööga, mille tulemused on avalikusele nähtavad ja Peipsi inimeste poolt tunnustust leidnud. Viiesaja aastase ajalooga Mustvee areneb viimastel aastatel kiiremini kui ei kunagi varem oma ajaloos. Eesti idamere, Peipsi keskusena on Mustvee areng strateegilist tähtis Eestile, seetõttu on Eesti riigi poolt Mustvee ametlikult tunnistatud üheks haldusreformi tõmbekeskuseks.
2015 aasta oli Peipsi pealinnale erakordselt edukas, mis näitas, et Mustvee on võimeline välja kandma piirkonna liidri rolli.

Üheks olulisemaks projektiks Peipsi pealinnas on olnud Mustvee sadama ehitus. Euroopa Liidu struktuurifondide rahalise abiga on valminud Mustvee sadama hoone, põhjakai, paadisadam, slipp, ehitati välja põhjamuuli promenaad ning avati sadama kohvik, tegemisel on Mustvee sadama lõunakai, jahisadam ja muuli promenaad.

Kõike seda täiendavad esinduslikud lipuväljakud kesklinnas ja linna sissesõidul, uus haljastus, uued viidad linna sissesõidul. Rekonstrueerimisele tuleb suur Mustvee ristmik. Ehitamisele tuleb ka kergliiklustee Mustvee sillast Raja külani. Sel aastal avati ka Mustvee uus sild. Eesti ilusam sild harmoneerub uue sadamaga ning on andnud Mustveele ligitõmbava välimuse.

2015 aastal jätkus linna heakorrastamine. Inimesed näevad seda nii linnapargi promenaadi näol, uute kõnniteede näol, sillast kultuurkeskuseni, Tartu tänaval. Paigaldatud on uus valgustus. Tegemisel on kesklinna bulvar.Mustvee uhkuseks on tema kirikud. Et saada neile uut tähelepanu on toimunud nende tõeline renessanss, kirikutele on paigaldanud uus lisavalgustus, et neid linnapildis esile tuua. Luteri kirik sai aga uue oreli. Linna hariduselu olulisemaks sündmuseks oli Peipsi Gümnaasiumi tööle hakkamine, kus õpivad nüüd nii eestlased kui ka venelased. 2015 aasta oli oluline tähis turismi arengus Mustvees. Perekond Pajula eestvedmisel avati Mustvees hotell Ankur, mis on valmis vastu võtma ka kõrgeid külalisi. Kindlasti on sümboolse väärtusega linna uus kell keskväljakul, mis loeb Mustveele tema ajaloo uut aega.

Raamatuesitlus "Ühe Mustvee silla kolm lugu"

11.detsembril 2015. aastal toimub Mustvee Kultuuripalee galeriis, kell 14.00, fotoraamatu "Ühe Mustvee silla kolm lugu" esitlus, mis räägib legendaarse Peipsi pealinna Mustvee silla kolmest ajastust.

Linna esimene puusild valmis Vene tsaariajal 1900.aastal, moderne betoonist insenerilahendus valmis Eesti Vabariigi ajal 1934. aastal ning nüüd, sel aastal avati uus, ilusaim Eesti linnasild, Euroopa Liidu ajastul.

"Peipsi pealinn Mustvee areneb viimastel aastatel eriti kiiresti, uuendatud sadama, piirkonna uhkema hotelli kõrval, saime sel aastal ka Eesti ilusama linnasilla. Sillad, nagu ajaloost teame, ehitatakse sajanditeks. Nüüd on see ajalugu raiutud raamatusse. Mustvee võib uhke olla, et  500 aastase ajaloo järel, linna areng jätkub, olles tükike nii Eesti kui ka Euroopa Liidu arengust, " kinnitab Mustvee linnapea Max Kaur     

Raamatu "Ühe Mustvee silla kolm lugu" autorid on Mustvee kultuurikeskuse juht Laidi Zalekešina, Mustvee Linnaraamatukogu spetsialist Anu Ots ja Mustvee linnavalitsuse liige Aive Tamm.

Peipsi pealinn Mustvee saab uhke hotelli

27. novembril 2015 a. avatakse Peipsi pealinnas Mustvees Hotell Ankur, mida võib Euroopa hotellide klassifikatsioonis võrrelda lausa kolme tärni hotelliga. 

Mustvee Hotell Ankur asub Peipsi pealinna keskväljakul, Kultuuripalee ja linna pargi vastas, samas on ka rahvusvaheliste liinide bussijaam. Uues hotellis on restoran ja baar, kus saab mõnusalt aega veeta hommiku-,lõuna- või rikkaliku õhtusööki juures. Hotellis on ka kauplused, kus saab osta kõike vajalikku kuni ülikonna ja õhtukleidini.

"See aasta on olnud Mustvee linnale edukas avasime uuendatud sadama, linnas valmis Eesti ilusaim sild. Nüüd on linnas ka uhkeim hotell piirkonnas, kus on võimalik väärikalt vastu võtta turistide kõrval nii ärimehi, ministreid, miks mitte presidente. Turism areneb siinkandis aastalt aastasse, paljud tahavad tutvuda unikaalse kultuurilis - religioosse piirkonnaga, kus saab külastada põnevaid kultusmälestusmärke ning naudida orelikontserte. Aga külastada saab ka muuseume või tegeleda harrastuskalapüügiga nii suvel kui talvel nind loomulikult romantilised laevasõidud ühel suurimal Euroopa järvel, " leiab Mustvee linnapea Max Kaur.

Viimastel aastatel areneb Peipsi pealinn Mustvee eriti kiiresti. Üle 500 aasta ajalooga kahe keele, kolme kultuuri ja viie kirikuga linn on saanud viimasel aastal ka kõige ilusama silla Eestis, renoveeritud sadama, mis saab järgmisel aastal 100 aastaseks, uue sadamahoone, põhjakai, slipi ning uhke paadisadama. Mustvee luteri kirik sai uhke oreli ning nüüd on nii linnakodanikel kui ka külalistel võimalus külastada orelikontserte.

Minu ema, Eesti priimabaleriin Larissa Kaur 74

31. oktoobril 2015 a. saab 74. aastaseks minu ema, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegne priima Larissa Kaur. Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval 20 aastat. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris», ja palju teisi tipprolle.  See oli õnnelik aeg eesti balletile, mis emale tähendas ka isiklikku lähedast tutvust balleti maailmatähtedega, nagu näiteks Rudolf Nurieviga St.Peterburgist.  

Kümme aastat tantsis Larissa Kaur ka Astorias ning Viru varietees. Larissa Kaur oli 60ndate Eesti ilusaim naine, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka meie kohaliku moeajakirja «Siluett» kaanetüdrukuna.  Ta oli kaunitar, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud suured maalikunstnikud. Näiteks nagu Olev Subbi. Ja tolleaegsed ajakirjanikud ristisid ema suisa Eesti Elizabeth Tayloriks. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut, Eduard Tubinat. See pole lihtsalt tunne, et eesti kultuuri tipphetked oli just 60 - 70 aastad, kus osaline oli ka minu ema.  

Tänagi konsulteerib pikaaegne Estonia Rahvusooperi priimabaleriin Larissa Kaur mõnikord koreograafia vallas, viimati sättis ta meie noorte iluuisutajate klassikalist koreograafiat.

Palju õnne, ema!