esmaspäev, 24. november 2008

Kultuuri-Stalin sigatseb

Ega polegi aru saanud, miks peaks mingi teatrikese juhiks olema aastakümneid üks ja sama inimene. Kellele neid teatri-Stalineid vaja on?
Oleks ju normaalne, et teatrit juhib inimene, kellel on ette näidata kõrged kunstilised tulemused. Kus sa sellega, mõni hoiab kahe käega toolist kinni. Võetakse maha, siis äkki peab välismaale tööd otsima minema?
On häbiväärne, et juba kunsti mõttes ammu läbi põlenud Nüganen nühib linnateatri toolil edasi. Ega midagi teha ei ole, loominguline kriis võib saabuda ka geeniuste elus, kelleks Nüganeni taoline kindlasti pole.
Meenub tema film "Nimed marmortahvlil". Albert Kivikase särav romaan "Nimed marmortahvlil" oli see tähtteos, mida Eesti tulevased liidrid teki all, taskulambi valgel 50-ja 60-aastatel tudeerisid, see süstis nendesse tublidesse poistesse vabaduseideaale. Pärast Nüganeni filmi küsisid aga paljud: mille nimel elasid Kromanov, Aruoja ja Kiisk? Et raske raha eest ilmuks käpardlik, filmikunsti mõistes äbarik filmike, millega eesti filmikunstile tehti häbi? Eesti filmikunsti on ammu, ammu teisel tasemel, edukalt loob Andres Puustusmaa. Isegi Tarkovski on olnud meie tegijate õpetaja. Enesekriitika puudumine, filmihariduse puudumine, ainult sellega saab seletada seda läbikukkumist. Pole ime, et juba aastaid ei näita Nüganeni juhtimisel midagi ka linnateater.
Aeg on muutusteks. Muutusteks ka linnateatris. YES WE CAN.

kolmapäev, 19. november 2008

Postimees: 2022 kaob Max Kaur

Pühapäeva õhtul Estonian Air lennuga Kopenhaagenist Tallinna lennates avastasin üllatusega Postimehe Extras 15.11.2008, 14 lk, tuntud ajakirjaniku Mart Aropi loomingu „Väljasuremise ajaleht 1970-2100“, milles ta avaldab oma arvamust, et tulevikku me ette näha ei oska ja asjad on kord nii seatud, et kui me täna teaksime, mis juhtub näiteks järgmise 80 aasta jooksul, siis jääksid analüütikud ja soolapuhujad nälga. Seetõttu võimegi vaid oletusi teha ja kui veab, paneme pihta ja teenime publiku armastuse. Arop teeb tabeli, kus ennustab, mis meie ümber lähikümnendeil kaob. Mart Aropi tabeli järgi näiteks: 1970 Jimi Hendrix, 1977 ELVIS, 1990 IDAPLOKK, 2008 Geog Bush II, 2022 Max Kaur ja kasiinod, 2026 Pärnu linn, Mart Viisitamm saab Tallinna linnapeaks, 2049 Paberajalehed, jne.
Nagu poliitikul ikka, tekkis ka minul paar küsimust: miks lugupeetud ja Eesti juhtiv päevaleht Postimees ning ajakirjanik Mart Arop arvavad, et mina isiklikult kaon just 2022 ja miks kasiinod kaovad alles nii hilja? Tegelikult just viimane mind enim puudutabki, sest arvan et kasiinoäri probleem lahendatakse palju varem, näiteks aastal 2012.

kolmapäev, 12. november 2008

Rohkem optimismi härra peatoimetaja!

Eesti Ekspressi peatoimetaja Priit Hõbemägi näib olevat vaimustuses Ameerikas toimuvast presidendi vahetusest. Ta ei kritiseeri küll otsesõnu praeguseni ametis olevat Georg Bushi kuid vihjab, et Obama valimine oli: „Uus lootus tulevikule, elule, suhetele, majandusele - kogu maailmale. Värske tuulehoog, mis pühib minema aastatega kogunenud taaga.“
Siis unistab ta Eesti poliitikas toimuvatest muutustest ja võimalikust Uuest poliitikast. Jättes kõrvale tema arvamuse Eesti parteide kohta, tuleb siiski temaga nõustuda, et pärast projekti parteid Res Publica ei ole tükil ajal lootust ühegi uue poliitilise liikumise tekkimiseks. Inimesed lihtsalt ei usaldaks enam Uut Poliitikat. Hõbemägi kirjutab viimases juhtkirjas „Lootuseta Eesti“, et „See ongi tänase Eesti kõige suurem probleem - väga paljudel inimestel on kõrini olemasolevatest poliitikutest ja nende kinnismõtetest, kuid midagi uut ei ole asemele kerkimas. Soomes on vähemalt paar uue liini poliitikut. Meil aga mis - Max Kaur või? Õudne tulevik - meil ei ole mingit "uut lootust" kusagilt võtta. Peame vana paska edasi taluma. See ongi meie suurim probleem USA presidendivalimiste valguses.“
http://www.ekspress.ee/2008/11/06/arvamus/5226-juhtkiri-lootuseta-eesti

Tegelikult on need õigel ajal ja õiges kontekstis tõstatatud küsimused. Võib-olla on vastused Priit Hõbemägi esitatud küsimustele võimaliku uue poliitika kohta hoopis siin samas Eestis? Eesti on paljurahvuseline riik aga kui paljudes parteides on esindatud nende inimeste seisukohad ja vaated? Selle pärast arvangi, et ka minusugustel muukeelsetel eestlastel, kellel peale Eestit pole teist nii isamaad kui kodumaad, on mida sekka öelda ja panustada tulevikus Eesti heaks. Kas pole siin elavad muukeelsed eestlased mitte just see uus lootus tulevikule või värske tuulehoog, mis annab uut hoogu ja eesmärke poliitiliste eesmärkide puuduses vaevlevatele parteidele. Siis tekivad ka meie Barack Obamad ja Eesti presidendiks saab muukeelne eestlane Max Kaur. Rohkem optimismi härra peatoimetaja! Kui tsiteerida tuntud Eesti poliitikut siis ka mina Usun Eestisse.

reede, 7. november 2008

Kas Obama huviks võib-olla Miliza Korjus?

Meikar küsis, et näed Obama täna Eestist ei räägigi. http://www.meikar.ee/blog/?p=821
Aga milleks? Kas peale poliitika Eestist muud rääkida polegi?
Maailm tunneb sageli aga hoopis muude asjade vastu huvi.
Kas Obama huviks võib-olla Miliza Korjus?

Leidsin Youtube`ist: Miliza Korjus , Mozart, Le Toréador: Ah ! Vous dirais-je Maman.
http://www.youtube.com/watch?v=Qxg9ZV_ydeo

reede, 31. oktoober 2008

Heitlus uue valitsuse pärast

Minu ennustus, et kaks vägevat suurparteid tulevad keskpõrandale kokku ja hakkavad Eesti elu uueks looma, on täitumas. Rünnak Kesk -ja Reformierakonna tegusale koalitsioonile Pärnus ainult tõestab seda.
Küür ees tormavad väikeparteid täna Hundisilmale, et talu peremehe ees end maha heita. Kuid kõigile on selge, et pole mõtet siduda nõrgukeste väikeparteidega, kelle pole ei valijate toetust ega poliitilist perspektiivi. Ja mida üldse teha, kui peab asju ajama selliste isamaaliitlastest intrigaanidega, kes tööd teha ei viitsi. Ning kelle kogu eesmärk ongi ainult eneseupitamine.
Aeg on küps peaministril teha otsustav liigutus, ja ebaõnnestunud finants- ja majandus "geeniused" üle parda heita, sest Eesti rahvas ja majandus on uue valitsuse ootel!

kolmapäev, 29. oktoober 2008

Noored kasiinovastased tulevad tänavatele

1.novembril 2008.a. kavatsevad noored kasiinovastased korraldada aktsiooni Saku Suurhalli ees Olympic Casino 15. aasta juubeli tähistamise ajal. Olympic Casino tähistab oma 15.aastast juubelit laupäeval, 1.novembril Saku Suurhallis, kus näidatakse prominentidele rokkooperit „Taevas pole piiriks!“. Sadakond kasiinovastast noort erinevatest organisatsioonidest kavatsevad Olympic Casino 15.juubeli tähistamise ajal jagada Saku Suurhalli ees kasiinovastast sümboolikat sõnumeid, et kasiinod kaoksid koolide ja elamute lähedusest. Välistatud pole ürituse ajal ka jõulisemad aktsioonid mille ajal meenutatakse kasiinoohvreid ja nende pereliikmeid.
Aasta tagasi, 27.oktoobril 2007.a. korraldasid Noored kasiinovastased skandaalse aktsiooni Park Hotel & Casino ees Olympic Casino sünnipäeva tähistamise ajal. Olympic Casino poolt kiskus asja inetuks ja noorte kasiinovastaste kaitseks pidi kohale tulema politsei. Olympic Casino turvamehed takistasid oma seaduslikke õigusi kasutavate kasiinovastaste tegevust ja püüdsid nad minema kihutada. Kohale saabuski politsei. Tehes kindlaks, et mingit seadusrikkumist kasiinovastaste poolt toime ei pandud, asus politsei noorte kasiinovastaste poolele. Pärast politsei lahkumist, kui noored kasiinovastased jätkasid oma aktsiooni ning jätkasid üritusele tulnud prominentidele kasiinovastase sümboolika levitamist, hakkasid turvamehed noori suruma hotelli kõrval asuvasse parki, saateks ähvardused „Ärge rikkuge oma noort elu ära!”, „Teil võib tulla probleeme!” jne.

Toetan noorte kasiinovastaste ettevõtmist eesti ühiskonna kaitseks. Ka noored mõistavad seda, kui palju tragöödiat on 15 aasta jooksul toonud Olympic Casino eesti rahvale. Häbematus on rahvalt kavalusega väljapetetud raha eest korraldada pidu katku ajal. Loodame, et saabub aeg, kus enda nime sidumine kasiinoga, nagu tsiviliseeritud maailmas kombeks, muutub halvaks tooniks.

„,Poliitikutel on viimane aeg hakata piirama kasiinoäri, vaatamata kasiinoärikate mõjuvõimule. Toetan mõtet, et valimistel tuleks mitte hääletada nende poliitikute poolt, kes soosivad kasiinoäri,” lisas kasiinovastane Tallinna linnavolikogu liige ja endine Lasnamäe linnaosa vanem Oleg Rebane.

„Vastu võetud uus hasartmänguseadus ei lahenda lõplikult kõike probleeme, aga mis on positiivne, et uue seaduse kohaselt mängukohti ei või asutada sotsiaal-, õppe- ja lasteasutuste kasutuses oleval kinnisasjal,“ ütles kasiinovastane Mustamäe linnaosa asevanem Nikolai Degtjarenko.

Uus hasartmänguseadus sündis ühiskonna ja kasiinovastaste ühise surve all 14.oktoober 2008.a.ning hakkab kehtima alates 1.jaanuarist 2009.a. Seadus annab võimaluse oluliselt piirata kasiinoäri Eestis.

esmaspäev, 27. oktoober 2008

Maksumaksja, kas sina oled pr. Presidendiga abielus?

Kas mäletate veel Rootsi naisministrit, kes ajas poest sukkpükse ostes segamini isikliku ja riigi maksumaksja antud krediitkaardid ning pidi selle pärast ametist tagasi astuma. Tema nimi oli Mona Sahlin. Meil on Evelin Ilves, kelle ilukulud maksab maksumaksja, mitte tema abikaasa.
Laupäevane Õhtuleht avaldas, et Evelini meikimiseks on käesoleval aastal kulunud 55 tuhat krooni. See on keskmiselt 5500 krooni kuus!
Tegelikult selgub artiklist link http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=301620 , et enamus summast kulus jumestaja Katrin Sangla lennupiletitele Iirimaale Dublinisse ja Venemaale Hantõ-Mansiiskisse. Mullu reisis jumestaja esileediga muu hulgas Gruusiasse, Hispaaniasse ja Soome. Ma ei hakkaks hindama ühe naise jumestamisel kasutatava kunstniku teenust või selle tulemust, kuid arvestades summast suurema osa kulumist vaid transpordile, tahaks ühe mõtte küll välja öelda. Äkki oleks rahaliselt otstarbekam selle 55 000 krooni eest õpetada Evelin Ilvesele meikimist? Pealegi jääb iluvahendite ostmiseks ju vaevalt viiendik või isegi vähem rahast ja enamus kulub Katrin Sangla turismile. Teades presidendipaari saatvat suurt kaaskonda võiks meikijaks koolitada ka mõne assistendi. Mind paneb imestama, kust tulevad Tallinna tänavatel kõndivad säravalt ilusad naised, kes tõenäoliselt ei käi Katrin Sangla juures kümnete tuhandete kroonide eest ennast värvimas. Ma kahtlustan, et äkki nad vaatavad laupäeva hommikuti eratelejaamadest tulevaid ilusaateid ja sealseid ilunippe ning teevad ennast nende järgi kauniks. Ma saan aru, et tänaval vastu tulevad ja ilusaks meigitud naised ei kanna presidendi proua raskeid töökohustusi, kuid kindlasti on ka nendel kodus ootav abikaasa ja laps(ed), kes vajavad tähelepanu ja hoolitsust. Lisaks veel kellast kellani palgatöö ja ometigi leiavad nad võimaluse enda ilusaks tegemiseks ilma raha laristamata.
Hoopis teine teema on Evelin Ilvese rulluisutamise harrastuse ja selleks maksumaksja raha kulutamisega. Sportlik ja ilus naine võiks küll olla Kadriorus eeskujuks, kuid tuletan meelde, et Evelin Ilvesel on abikaasa Toomas, kes võiks tema kulusid aidata katta ka siis kui seadusega niigi ette nähtud „presidendi abikaasaks olemise palgast“ ei peaks piisama. Evelin Ilveselt ei oodata mitte sportlikke suursaavutusi, vaid oma abikaasale võrdseks kaasaks olemist. Siiani jätab Evelin oma paastulaagrite, solaariumi ja trenniga mulje kui rikka ärimehe trofeenaisest, kellel pole päevade viisi midagi muud teha kui kaloreid lugeda ja sekundeid mõõta. Jääb üle nõustuda Õhtulehe peatoimetaja Urmo Soonvaldiga link http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=301549 , et Evelin Ilvese katse seda õigustada üle leheküljelise intervjuuga ajalehele Postimees pole kuigi õnnestunud.