laupäev, 28. september 2024

"Estonia" on alati aktuaalne nagu Titanic

Mina ja ka teised, kelle omaksed hukkusid tol pimedal sügisööl külmas meres, oleme rahul, et Eesti koostöös Rootsi ja Soome riigiga avas katastroofi põhjuste uue uurimise. Tänapäevaste vahenditega on tragöödia tagamaid kergem uurida. Kiita tuleb ka erainitsiatiive uute uurimiste korraldamiseks, sest seda oodati ja loodeti. Siiski tahan hoiatada neid, kes arvavad, et nende uute uurimistega rahuldatakse kõik hukkunute omaste pretensioonid. Paljudel on justkui meelest läinud, et laeva uppumise põhjustanud konstruktsiooni vigade tõttu kaebasid Estonia katastroofis lähedase kaotanud ja kannatanud kohtusse laeva klassifitseerija, Prantsusmaa firma Bureau Veritas ja laeva ehitanud ettevõtte Meyer Werft, nõudes hüvitiseks üle 40 miljoni euro. Prantsusmaa Nanterre'i esimese astme kohus tegi 2019. aasta 19. juulil otsuse, millega jättis omaste kaebuse rahuldamata. On üheselt selge, et kompensatsioon, mille enamik Estonia pardal lähedasi kaotanud inimesi sai, oli piinlikult sümboolne. Juba tol ajal pidanuks väljamaksed peredele ulatuma vähemalt üle 100 000 euro. Selle asemel said laeval hukkunute sugulased kümme korda vähem kui näiteks samalaadse lennuki- või muu katastroofi puhul. Makstud rahaga ei olnud võimalik oma ema kaotanud väikelapsi üles kasvatada. Nii läks toonaste valitsejate ja ka hilisemate valitsuste süül, kuna nood ei võidelnud piisavalt inimeste kompensatsioonide eest. Eesti, Rootsi ja Soome riigi poolt tuleb hukkunute lähedastele välja maksta õiglased summad. Minu hinnangul oleks õiglane summa kokku ligikaudu 90 miljonit eurot. See ei käiks Eesti, Rootsi ja Soome riigile üle jõu.     

852 inimese uppumine ei tohi jääda tänases ühiskonnas lõputult saladuselooriga kaetuks. Kolm aastakümmet on piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Kas on siis juhus, et Estonia laevahuku ümber tiirles KGB agent 1978. aastast Herman Simm? Parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina just seesama Herman Simm. See oli tähtis lõik, kuna käis veider tegevus Paldiski ülevõtmisel. On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel sõjalised õppused. Siinjuures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks laevad, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Nüüd on teada, mis riik summutas kõned Estonialt. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Selge, et täna vajame enam kui kunagi varem uurimist parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus. Olen ka ise asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses kolm lähedast inimest – vanaema oli reisijate hulgas, õde ja tüdruksõber laevapersonali seas. 

esmaspäev, 2. jaanuar 2023

Meie Edgar 1950-2022

Oli õnn kaua aega olla Edgar Savisaare abiline, töötasin koos Raimond Kaljulaidi, Kadri Simsoni ja loomulikult Juri Ratasega. Savisaare suureimaid saavutusi on tema lapsed. Ja laulev revolutsioon, mis lõppes loogiliselt, iseseisvuse taastamisega. Puhka rahus, meie Edgar. (foto: Postimees)

teisipäev, 27. september 2022

"Estonia" laevahuku teema on alati aktuaalne

Tänaseks on selge, et tegemist polnud õnnetusega, vaid kuriteoga. 852 inimese uppumine ei saa jääda tänases ühiskonnas lõputult saladuselooriga kaetuks. Ligi kolm aastakümmet on piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Kas on siis juhus, et Estonia laevahuku ümber tiirles KGB agent 1978.aastast Herman Simm? Parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina just seesama Herman Simm. See oli tähtis lõik, kuna käis veider tegevus Paldiski ülevõtmisel või hoopis kuritegelikuks paljaks varastamiseks. Just Harjumaa paiknesid siis veel Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti ilmselt Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Kalle Klandorfi raamatus mainitud tuumakohvrid on üks teemadest. Simm tuleks välja anda Ameerika Ühendriikidele. Ameerikas ootab aga taoliste kuritegude eest elektritool. Küll see paneks vana spiooni laulma ka Estoniast. Oli ju Simm Eesti politsei juht detsembrist 1994. Selgitusi ja vastuseid peaksid hakkama andma ka tolleaegsed Eesti, Soome, Rootsi, Venemaa ning EL ja NATO juhid, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga. On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel sõjalised õppused. Siinjuures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks laevad, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Nüüd on teada, mis riik summutas kõned Estonialt. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Selge, et täna vajame enam kui kunagi varem uurimist  parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus.  Olen ka ise asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses kolm lähedast inimest – vanaema oli reisijate hulgas, õde ja tüdruksõber laevapersonali seas. 


Parvlaeva Estonia katastroof on alati aktuaalne ning endiselt päevakorras, kuigi sellest on möödunud märkimisväärselt palju aega.  Mina ja ka teised, kelle omaksed hukkusid tol pimedal sügisööl külmas meres, oleme rahul, et Eesti on koostöös Rootsi ja Soome riigiga valmis avama katastroofi põhjuste uue uurimise. Tänapäevaste vahenditega on tragöödia tagamaid kergem uurida. Kiita tuleb ka erainitsiatiive uute uurimiste korraldamiseks, sest seda oodati ja loodeti.  Siiski tahan hoiatada neid, kes arvavad, et nende uute uurimistega rahuldatakse kõik hukkunute omaste pretensioonid. Paljudel on justkui meelest läinud, et laeva uppumise põhjustanud konstruktsiooni vigade tõttu kaebasid Estonia katastroofis lähedase kaotanud ja kannatanud kohtusse laeva klassifitseerija, Prantsusmaa firma Bureau Veritas ja laeva ehitanud ettevõtte Meyer Werft, nõudes hüvitiseks üle 40 miljoni euro.  Prantsusmaa Nanterre'i esimese astme kohus tegi 2019. aasta 19. juulil otsuse, millega jättis omaste kaebuse rahuldamata. On üheselt selge, et kompensatsioon, mille enamik Estonia pardal lähedasi kaotanud inimesi sai, oli piinlikult sümboolne.  Juba tol ajal pidanuks väljamaksed peredele ulatuma vähemalt üle 100 000 euro. Selle asemel said laeval hukkunute sugulased kümme korda vähem kui näiteks samalaadse lennuki- või muu katastroofi puhul. Makstud rahaga ei olnud võimalik oma ema kaotanud väikelapsi üles kasvatada.  Nii läks toonaste valitsejate ja ka hilisemate valitsuste süül, kuna nood ei võidelnud piisavalt inimeste kompensatsioonide eest.  Eesti, Rootsi ja Soome riigi poolt tuleb hukkunute lähedastele välja maksta õiglased summad. Minu hinnangul oleks õiglane summa kokku ligikaudu 90 miljonit eurot. See ei käiks Eesti, Rootsi ja Soome riigile üle jõu. 

laupäev, 16. juuli 2022

Lüganuse uueks abivallavanemaks sai endine Jõhvi vallavanem Max Kaur

Lüganuse volikogu kinnitas uueks abivallavanemaks keskerakondlase Max Kauri, kes on olnud Jõhvi abivallavanem ja vallavanem, samuti töötanud Mustvee vallavanemana. 

Lüganuse volikogu tuli esmaspäeval 11.07.2022.a. kokku, et kinnitada ametisse uus abivallavanem hariduse, kultuuri, spordi, noorsootöö ja sotsiaalvaldkonnas, sest eelmine abivallavanem Arno Rossman astus tagasi.

kolmapäev, 20. aprill 2022

Tallinna Linnavolikogu liige Toomas Uibo ja Maardu Linnavolikogu liige Nikolai Degtjarenko kohtusid Varssavi juhtkonnaga ja toimetasid Poola pealinna humanitaarabi

Maardu linnavolikogu liige ja valimisliidu «Maardu hääl» juht Nikolai Degtjarenko ja Tallinna linnavolikogu liige Toomas Uibo (Eesti 200) käisid Varssavis humanitaarvisiidil ning viisid põgenikele humanitaarabi. 

Eesti delegatsioon kohtus Varssavi linnanõukogu liikmetega, komisjonide esimeeste Mariusz Frankowski ja Aleksandra Śniegocka-Goździkiga, kellega arutati Poola kogemust põgenike vastuvõtmisel ja selle kogemuse kasutamise võimalusi Eesti omavalitsustes. Varssavi on edukalt toime tulnud olukorras, kus Poolas on suurim põgenike hulk Euroopas pärast teist maailmasõda.

«Tulime Varssavisse rahumissiooniga, et toetada sõjapõgenikke Ukrainast ja olla solidaarsed Poola rahvaga, kes on tulnud appi sunnitud ümberasujatele,» ütles Degtjarenko. Ta avaldas tänu ka eesti poliitikutele ja ettevõtjatele, kes aitasid kokku panna humanitaarlasti Ukraina põgenike vastuvõtukeskustesse Varssavis.

Tallinna linnavolikogu Eesti 200 fraktsiooni liige Toomas Uibo ütles, et poola rahva toetus hädasolijatele on näha igal tänavanurgal. «Sini-kollaseks värvunud sõbralik linn teeb kõik endast oleneva, et pakkuda sõjapõgenikele pelgupaika. Sõjapõgenikke ärakasutavat poliitikat siin ei tehta, empaatia ja ligimesearmastus võidutseb,» lausus Uibo. 

Eesti delegatsioon toimetas Poolasse 300 pakki iPharma vitamiine, mille annetas firma Repforce, ja muud vajalikku abi. Varssavi humanitaarvisiit sai teoks valimisliidu «Maardu hääl» ja Tallinna linnavolikogu fraktsiooni Eesti 200 ühistööle. Delegatsiooni kooseisus olid ka endine Riigikogu liige ja mitme ministri nõunik Aarne Veedla ning endine Tallinna Linnavolikogu liige, Tallinna linnapea nõunik, Mustvee ja Jõhvi linnapea, Maardu abilinnapea, hetkel Uhiskonna Arengu Instituudi juhatuse liige Max Kaur. 

Delegatsioon külastas põgenikekeskusi Poola pealinnas Varssavis, sealhulgas rahvusstaadionil, kus kolm nädalat tagasi käis ka USA president Joe Biden.

Postimees 19.04.2022

kolmapäev, 2. märts 2022

Nobeli Rahupreemia mees Gorbi 91

Keegi on öelnud, et Reagan, Gorbatšov ja Mandela mõjutasid kõige rohkem eelmise sajandi teise poole ajaloo sündmusi. Nad muutsid maailma. Reaganile veel Nobelit ei antud. Sotsialistlik Lääne-Euroopa ei mõistnud veel, mida tegi see USA titaan. Gorbatšov oma Nobeli sai. Ta tuli, et anda maailmale võimalus olla vaba. Eesti ja kogu Ida-Euroopa seda võimalust kasutamata ei jätnud. 

Noorena mäletan veel neid aegu, mil Miša Gorbatšov Tallinnas käis. Tehnikaülikooli lähedal toimus meie ajalooline kohtumine. Olin oma koeraga jalutamas Mustamäe metsas, kui suurte limusiinide korteež lendas läbi männimetsa ülikooli kuuenda korpuse poole. Oli kummaline situatsioon. Teed olid lumest puhtaks aetud. Mustamäe noor männimets, mina spanjeliga, talv ja lumi ning Kremli unistaja vaatab autoaknast välja! Gorbatšovi silmadest võis välja lugeda tumma mõistmist, et siin elatakse ilmselt juba teist elu kui NL avarustes...  

2. märtsil 2022.a. tähistab see suurmees oma 91. eluaastat. 80. juubelit tähistas ta Londonis, kuninglikus Albert Hallis, maailma tähtede seltsis. Sest ta on ammu juba globaalne mees. Täna istub Kremli unistaja isoleerituna Moskvas lähistel, sinises majas, männimetsa taga. Ja tema külalisteks on kogu vaba maailm, see maailm, kes kõrv kikkis kuulab viimaseid uudiseid Ukrainast.

teisipäev, 22. veebruar 2022

Miljardärid vaesuvad, Buffett aga läheb järjest rikkamaks

Fluktueeruvad börsid, kus ühe ööpäevaga kaob firmal 300 miljardit turukapitalisatsioonist, on taas tähelepanu alla toonud legendaarse investori Warren Buffetti, kelle varandus on hoopis kasvanud sel aastal. Miljardär on saamas 92 aastaseks, mis aga ei takistada teda taas kokku kutsumast, oma kodulinnas Omahas, väikeinvestorite tsirkust, nende Woodstocki, konglomeraadi Berkshire Hathaway aastakoosoleku näol. Vahel on valesti mõistetud seda, kes on Warren Buffett. See ei ole lugu ajalehepoisist miljonäriks. Buffetti isa oli tähtis poliitik, kongresmen, Ühendriikide Esindajatekoja vabariiklastest liige. Pere oli jõukas, kuna isa oli börsimaakler. Oli ka probleeme, elulookirjutajad viitavad delikaatselt faktile, et emapoolsest suguvõsast oli vanavanema ja vanaema psüühiliste haigustega sattunud hullumaja. Seda rabavam on Warreni uskmatu edu investorina. Kuidas seda edu kirjeldada. Sageli näete Forbesis või Bloombergis miljardäride nimekirju, jälgige mis neist miljardäridest on saanud, kui nad just lahkunud meie seast pole, näiteks viimase poole sajandi  jooksul. Jah, eks paljud neist jäid jõukaks, kuid paljudel vara ei kasvanud või suisa vähenes. Buffett oli aga jõukas eelmise sajandi 50 - aastatel, oli miljonär 60 - aastatel, multimiljonär 70 - aastatel, miljardär 80 - aastatel, oli Ameerika rikkamate inimeste seas 90 - aastatel, maailma rikkaim inimene milleeniumile järgnenud kümnendil ning olles pool oma varandusest ära annetanud, on ta ikka maailma kõige rikkamate inimeste seas! Seda kõike ei suutnud isegi John Davidson Rockefeller! Buffetti on alati ilmestanud külmaverelisus äris ja distsipliin. "Ära kaota raha!", räägib oraakel Omahast. Muidu on ta aga piisavalt hasartne, seda bridžimängija, korvalli ja pesapalli fännina. Hullemaks läheb kui  vaadata tema ühiskondlike tegemisi. Isa Howard Buffett surivoodil teatas ta surevale vabariiklasele, et ta on demokraat. Uskumatu, kuid Buffett oli Pugwashi rahuliikumise toetaja, tänaseks on KGB arhiivid paljastanud, et seal tegutses aktiivselt nõukogude agentuur. Koos oma esimese naise Susaniga oli Buffett salaja naistele abordi võimaluse andmise liikumise finantseerijad Ameerikas, tänu nendele jäid miljonid ameerika lapsed sündimata. Tagatipuks on nüüd avastati, et Warren annab raha oma pojale Peterile, kes oma fondi kaudu on finantseerinud ameerika vasakradikaale, kes hävitavad väikeettevõtjate ärisid Californias. Buffett on saanud Obamalt Vabadusmedali, kui tundub et see medal on läinud tavalistele ameeriklastele palju maksma. Siiski on alati esiplaanil olnud Buffett kui investor, ettevõtja. Pole võimalik eitada tema ettenägelikust ja finantstarkust. Tundes lapsest saati ameerika keerulist ja kuriteguderohket ärielu ning ameerika poliitika räpaseid tagatubasid, on Buffett olnud pika elu jooksul piisavalt oportunistlik. "Ära kunagi panusta Ameerika vastu," kuulutab oraakel. Iseasi loomulikult kas ta seda alati järgib. Kuid loomulikult kui pakutakse arendada roheenergiat, siis miks ka mitte, kui keegi peale maksab. See ei tähenda, et Buffett millegisse sellisesse pimesi usub. Kõik see on oluline, sest paljud pole veel mõistnud , et tema konglomeraadi edu tulevikus pole enam kindlustus, pangad jms, Buffett on panustanud energeetikale. Tema konglomeraadi see osa toob tema firma aktsia omanikule priskelt sisse ka pärast Buffetti. 2020 aasta mais, kui nafta WTI hind oli negatiivne, ruttas Buffett ostma suurfirmalt Dominion selle maagaasi segmenti 10 miljardi dollari eest. Tänaseks võime hinnata 92 aastaseks saava legendaarse investori jätkuvat terasust.