Kaunist Emadepäeva, kallis ema!

Emadepäeval loomulikul mõtlen oma armsale emale, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegsele priimale Larissa Kaurile, kes on tantsinud Estonia teatri laval üle 20 aasta. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris» ja palju teisi tipprolle. Oma suure loomingulise tee kõrval suutis ema mind ja minu õde kasvatada eesti kultuuri lainel, andes edasi soojust ja hoolivust. Kaunist Emadepäeva, kallis ema!

Palju õnne meie filmidiiva Eve Kivi!

Täna tähistab oma sünnipäeva filmidiiva Eve Kivi. On au olla Eve Kivi hea tuttav enam kui veerand sajandit. Hea meel oli Tallinna linnavolikogu liikmena 2013.a. esitada Eve Kivi Tallinna aukodanikuks. Olgu selleks "Viimne Reliikvia", Dean Reed, "Vallatud kurvid","Don Juan Tallinnas" või "Naiste sõda", meie diiva nimi on kahel sajandil ikka olnud huulil. Täna jätkab ta oma professionaalselt karjääri, mis rõõmustab. Palju õnne meie filmidiiva! 

Max Kaur kandideerib volikogusse valimisliidus, konkureerides Keskerakonnaga

/Seoses lähenevate kohalike valimistega olen konsulteerinud Jõhvi volikogu liikmetega, aga ka kohtunud paljude Jõhvi auväärsete inimestega, erinevate meie kogukondade esindajatega ning kuna toetus on päris suur, olen otsustanud kandideerida 2021. aasta valimistel Jõhvis.

Jõhvi Keskerakonna ridades on praegu teatud segadus. Olen jõudnud veendumusele, et õigem on kandideerida koos Jõhvi rahvaga ehk valimisnimekirjas. Olen olnud Jõhvi vallavanem ja Mustvee linnapea, igal pool on minu eesmärgiks olnud korruptsioonivastane võitlus, maksumaksjate raha säästlik kasutamine ning parem linnakeskkond inimesele. Jõhvit ootab parem tulevik ning selleks on vaja, et Jõhvi inimesed usaldaks oma valitsejaid ning aktiivselt osaleks valimistel oktoobris./

Jõhvi eelmine vallavanem Max Kaur kandideerib volikogusse valimisliidus, konkureerides Keskerakonnaga. Selle eest ähvardab teda erakonnast väljaheitmine.

Kaur ühineb valimisliiduga, mille moodustamise üks eestvedaja on Jõhvi volikogu eelmine esimees Niina Neglason, kes on praegu opositsiooni liider. Kaur ja Neglason olid koos Jõhvi eesotsas pisut üle kolme kuu eelmisel suvel, mil nad mõlemad volikogus ühe enamhäälega võimult tagandati. Kaur sõnas, et kuigi koos Neglasoniga Jõhvi juhtimise aeg jäi lühikeseks, oli koostöö hea ja ta loodab, et seda õnnestub pärast uusi valimisi jätkata.

loe lisa: https://pohjarannik.postimees.ee/7240842/johvi-endine-vallavanem-keerab-keskerakonnale-selja

Jõhvi 780

Sel aastal täitub 780 aastat Jõhvi esmamainimisest Taani hindamisraamatus, mis on üks tähtsamaid Eesti vanema ajaloo allikaid. 

Jõhvi ajaloo on üksikasjalikult kirja pannud ajaloolane, endine vallavolikogu esimees ja Jõhvi aukodanik Vallo Reimaa oma monograafias. Paljud mäletavad veel Jõhvi esmamainimise 750. aastapäeva tähistamist 1991. aastal. Taani hindamisraamatu alusel tähistasid toona mitmed teisedki Põhja-Eesti linnad ja külad oma esmamainimist. Sellel ajaloosündmusel oli kanda ka tähtis roll meie riigi taasiseseisvumisel, sest Taani kuningale kuulunud ürik viitab siinsete eesti külade järjepidevusele ja põlisusele.

Ida-Virumaa ajaloo jaoks on Taani hindamisraamatus kõige olulisemad leheküljed need, kust leiame Alutaguse muinaskihelkonna kirjelduse, mis hõlmab hilisemaid Jõhvi, Vaivara ja Iisaku kirikukihelkondade alasid. Taani hindamisraamatu "suurest Eestimaa nimistust" leiame järgmise loetelu: Kucarus (Kukruse) VII, Reuanal (Revino) V, Eteus (Edise) V, Gevi (Jõhvi) XX, Pategas (Paate) III, Poro (Puru) XXV. Rooma numbrid kohanimede järel tähistavad adramaade arvu. Põhja-Eesti külade keskmine adramaade arv jäi vahemikku viis kuni kümme. Sellega võrreldes kuulus Jõhvi oma 20 adramaaga suurte külade hulka.

Eelmisel sajandil sai Jõhvi linna staatuse 1938. aastal ning taastas iseseisva linnastaatuse 1991. aastal, eraldudes Kohtla-Järvest. 2005. aastal ühinesid Jõhvi vald ja linn. Loodetavasti 2025. aastal ühineb Jõhvi Toilaga. Peale selle võiks kaaluda ka praegu Kohtla-Järve koosseisu kuuluva Oru asula kaasamist ühte omavalitsusse.

2019. aastal said Jõhvi tähtpäeva tähistamisel alguse mitmed uued traditsioonid. Aruteludes kultuuriinimestega leidsime, et omavalitsuse päeva võiks tähistada igal aastal maikuu kolmandal laupäeval. Seega saaks Jõhvi päeva tähistada tänavu 15. mail, ühel ajal Eesti pealinna Tallinna päevaga.

Kaks aastat tagasi õnnestus muuta Jõhvi päev väärikaks sündmuseks mitte ainult Jõhvi, vaid kõigile Ida-Virumaa inimestele. Seni esimest ja viimast korda 2019. aastal toimunud Jõhvi päev algas valla vapilooma hirve skulptuuri juures tervitustantsuga.

Uue algatusena anti Jõhvi päeval raekojas toimuval vastuvõtul üle raemedalid eriliste teenete ja panuse eest valla arengusse. Jõhvi päeval austati meie seast lahkunud väärikaid ja tunnustatud inimesi küünalde süütamisega kalmistul. Kogu päeva toimusid promenaadil ja linna väljakutel kontserdid, kus esinesid valla rahvakultuurikollektiivid ja popartistid. Läbi viidi spordivõistlused, tehnikanäitused, atraktsioonid lastele, lemmikloomasõu. Õhtul oli suurejooneline ilutulestik.

Mõistetav, et nagu eelmiselgi aastal, ei ole koroonaviiruse tõttu ka tänavu Jõhvi päeva korraldada võimalik. Aga arvan, et maikuus tasub ikkagi sagedamini kui tavaliselt mõelda Jõhvi ajaloo peale. Usun, et 2022. aastal on taas võimalus suurejooneliselt Jõhvi päeva tähistada. 

(Põhjarannik 27.04.2021)

Ida-Virumaad ei tohi maha kanda

Hiljuti jahmatas Kaarel Tarand Sirbis Ida-Virumaa inimesi seisukohaga, et "Ida-Virumaad õitsvaks ja jõukaks teha ei ole Eesti riigi võimuses".

Valitsuse soov alustada raha kulutamist Ida-Virumaa olukorra parandamiseks toovat tema meelest kaasa "uusi ja ettenägematuid hädasid" Ida-Virumaale. Valida olevat kas "lõputud reanimeerimiskatsed sündmuspaigal või ulatuslik evakuatsioon, soovijate abistamine kolimisel elukõlblikumatesse piirkondadesse".

Inimesed ei tahtavat Ida-Virumaal kehva kvaliteediga keskkonnas elada ka siis, kui mingit tööd on. Lõpuks tõdes Tarand: "Jah, Narval on võimalus, kuid see on teisel pool piiri."

Kui seda kõike oleks arutanud kolm vana joodikut sauna taga, poleks ehk häda midagi. Maksumaksjate raha eest ilmuvast ajalehest seda lugeda on aga nagu noahoop selga. 

Kuid on ka teine nägemus, mille esitas ettevõtja ja endine riigitegelane Raivo Vare. Ta viitab õlitootmise perspektiividele Ida-Virumaal, looduslikult kauni Ida-Virumaa turismitööstuse perspektiividele. Olgem ausad, Eestis on siseturism alles perspektiivses arengufaasis. Ärgem unustagem välisturismi silmas pidades, et Eesti on nii unikaalse e-keskkonna kui ka looduse piirkond! Ida-Virumaa energeetika kogemus ei kao samuti kuhugi, see vaid siirdub elegantselt tuule- ja päikeseenergia tootmise suunas. 

Õiglase ülemineku protsess on ellu kutsutud, võimaldamaks piirkondade ja inimeste toimetulekut sotsiaalsete, tööhõive, majanduslike ja keskkonnamõjudega, mis kaasnevad Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärkidega ning eesmärgiga saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Ida-Virumaale eraldab Euroopa Liit 340 miljonit eurot. Kindlasti vajab Ida-Virumaa suuremaidki investeeringuid. Selleks tuleb veel palju töö teha, et need investeeringud saada.

Mind häirib negativism riigiasjades, sest see puudutab paljude inimeste elu. Selleks, et kõike maha teha, pole vaja suurt midagi muud teha kui avada suu.

Meil on aga vaja Ida-Virumaa uuel moel üles ehitada, et saada jagu nõukogude aja pärandusest. Las saab selleks ülesehitustööks Narva vanalinna taastamine! Las areneb Ida-Virumaa keskus, Jõhvi linn, kuhu asuvad elama ja õppima noored, kes muudavad virtuaalse maailma Ida-Virumaa rahamasinaks!

Põhjarannik 06.04.2021

Jõhvi ootab kaasva eelarve ideid!

Ettepanekud ja ideed võib esitada paberil vallakantselei teenindusele aadressil: Kooli 2, 41595 Jõhvi, või digitaalselt allkirjastatult e-postile: johvi@johvi.ee. Ettepanekuid võib esitada iga vähemalt 16-aastane Jõhvi vallas elukohta omav isik. Ettepaneku hinnanguline suurus on minimaalselt 5 000 eurot (käibemaksuta). Vallavalitsus moodustab ettepanekute hindamiseks komisjoni, mis peab ettepanekutele hinnangu andma hiljemalt 15. mail. Ettepanekute hindamise tulemusena selgitatakse välja kuni viis ettepanekut, mis pannakse rahvahääletusele ning need avaldatakse valla veebilehel ja nendega saab tutvuda vallavalitsuse hoones. Ettepanekute hääletuse korraldab vallavalitsus kümne päeva vältel juuni kuus.

Gorbatšov 90

Keegi on öelnud, et Reagan, Gorbatšov ja Mandela mõjutasid kõige rohkem eelmise sajandi teise poole ajaloo sündmusi. Nad muutsid maailma. Reaganile veel Nobelit ei antud. Sotsialistlik Lääne-Euroopa ei mõistnud veel, mida tegi see USA titaan. Gorbatšov oma Nobeli sai. Ta tuli, et anda maailmale võimalus olla vaba. Eesti ja kogu Ida-Euroopa seda võimalust kasutamata ei jätnud.

Noorena mäletan veel neid aegu, mil Miša Gorbatšov Tallinnas käis. Tehnikaülikooli lähedal toimus meie ajalooline kohtumine. Olin oma koeraga jalutamas Mustamäe metsas, kui suurte limusiinide korteež lendas läbi männimetsa ülikooli kuuenda korpuse poole. Oli kummaline situatsioon. Teed olid lumest puhtaks aetud. Mustamäe noor männimets, mina spanjeliga, talv ja lumi ning Kremli unistaja vaatab aknast välja! Gorbatšovi silmadest võis välja lugeda tumma mõistmist, et siin elatakse ilmselt juba teist elu kui NL avarustes... 2011.a. tähistas see suurmees oma 80 juubelit, mitte küll Moskvas, vaid Londonis, Albert Hallis. Sest ta on ammu juba globaalne mees. Ja tema külalisteks oli kogu vaba maailm.