Me peame kaitsma oma kangelasi‏

Viimaste päevade kuum teema on Eesti olümpiasangar Kristina Šmigun. Järjekordselt püütakse spordi ümber käivat ära kasutada Eesti sisepoliitilistes arvete klaarimises, kaasates ajakirjandust. Ei ole normaalne, et spordi teemadel kirjutavad ajakirjanikud, kellel pole spordist vähematki aimu. Tulemus - vigadest kubisevad lood, mis lõhnavad odava laimu järele.

Ei ole juhus, et Veerpalu loos räigelt lüüa saanud ajakirjandus jätkab samal lainel.Põhjus ei ole ju mitte spordis, vaid võimaluses seda iga hinna eest ära kasutada sisepoliitilises heitluses.Olümpiasangarid on leheneegrite jaoks vaid mängukannid.

Pange tähele, lehelugejad, eesti inimesed, on kategooriliselt vastu ajakirjanduse sellisele suhtmisele olümpiasangaritesse.Ometi käib nõiajaht edasi, sest lehed sülitavad oma lugejatele, neile on oluline keerata see poliitikasse ja selle kaudu kedagi rünnata.Kõrgete tulemuste sport, see ei ole tervisesport. See on väga raske ja vigastusterohke töö, kus medikamentoosne abi on täiesti loomulik.Nn doping on eeskätt seotud sportlaste taastumisega suurte koormustega treeningutest. Seepärast on seda nn dopingut tänapäeva spordis nii palju.

Meie ajakirjanike arvates on aga doping midagi sellist, mida sisse võttes, sinu sportlikud saavutused imekombel paranevad. Kehvatel sportlased võivad kõik maailma dopingu  sisse võtta, aga tulemust neil ikka olema ei saa.

Loomulikult on tänapäeva sportlaste meditsiinilise teenindamise osas eelis rikastel riikidel. Kas me tõesti imestama , et nüüd tuli välja , et Norra suusatajad tarvitavadki dpoingut?  Selles asi ongi, et norralased on alati dopingut tarvitanud. Selleks on kulutatud ära üüratu raha. Kui veel tähtsam on , et norralased on tänu oma rahale upitanud end kõik võimalike rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide etteotsa, kus nad energiliselt toetavad oma sportlasi ja takistavad nende dopingutarvitamise uurimist. Veel enam, norralaste dopingutarvitamist püütakse legaliseerida!

Pole siis imestada, et kui mingi riik on hakkanud norralaste kandadele astuma, alustavad norralased alati kampaaniga selle riigi vastu.Pole kahtlust , et Veepalu ja  Šmiguni vastase võitluse taga on Norra.

Neil on raha, et maksta kinni eesti ajakirjandus ja eesti ajakirjanikud, kes objektiivse uurimise asemel, laulavad täpselt seda laulu, mida laulavad norralased. Selle asemel , et küsida, miks Norra sportlastele  ei kehti samad reeglid nagu teiste riikide sportlastele, taotakse oma riigi parimaid poegi ja tütreid. Ma tahaks näha, missuguse riigi sportlast ei oleks dikvalifitseeritud finišikoridoris raja vahetamise tõttu? Norralastel läks see aga läbi! Tippsport on julm heitlus tänu rikastele riikidele. Raha paneb mõned inimesed mõtlema , et suudame käsutada kogu maailma ja paneme nad oma pilli järgi tantsima. Veerpalu suurvõit oli neile  šokk, kuna ei usutud väikese Eesti võimalustesse. Me peame olema Kristina selja taga ja toetama teda.

Las mehe musklitega Norra naissuustajaid uuritakse esimesena!   

Delfi Rahvahääl:

http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/max-kaur-las-esimesena-uuritakse-mehemusklitega-norra-naissuusatajaid.d?id=67792105

Mustvee linn teel Eesti tõmbekeskuseks

Regionaalministri poolt avalikustatud haldusreformi olulisemaid osi on maakondade tõmbekeskuste loetelu. Kui vaid aasta tagasi oli Peipsi pealinn sellest loendist väljas, siis täna on riigi poolt ametlikult tunnustust saanud, et Mustvee linn on piirkonna tõmbekeskus.
See on kõikide mustveelaste pika, ühise töö vili. Õiglus on taastatud. Palju on siiski veel vaja teha, et täita Mustvee kui regiooni tõmbekeskuse idee sisuga. Valmiv sadam, sild ja palju muud annab selleks lootust.
Ajakirjanduses ka „Tõmbekeskuste Eesti“ nimeks saanud haldusreformi eesmärgiks on hiljemalt 2017.aastal moodustada tänasest oluliselt võimekamad omavalitsused, mis suudavad end paremini ise majandada, piirkonna arengut terviklikumalt planeerida, kvaliteetsemalt avalikke teenuseid pakkuda ning seeläbi pidurdada ääremaastumist ja tasakaalustada Eesti regionaalset arengut. Omavalitsuste süsteemi korrastamine aastaks 2018 on üks jõukohane samm presidendi poolt sõnastatud eesmärgi poole teha Eesti korda riigi 100.sünnipäevaks. 
Regionaalminister Siim Kiisler saatis omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile 20. jaanuaril.

http://haldusreform.files.wordpress.com/2014/01/tc3b5mbekeskused.pdf

Peipsi pealinna Mustvee linnapeaks valiti taas Max Kaur

5.detsembril valiti Mustvee Linnavolikogu istungil Mustvee linnapeaks taas Max Kaur, kes on selles ametis 2013.aasta kevadest.

"Peipsi pealinn Mustvee areng on sel aastal kiirenenud. Algas Mustvee sadamaehitus, järgmine aasta algab linna uue silla ehitus. Mustvee, kellele linnaõigused andis Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts, tähistas seal aastal väärikalt linnaõiguste andmise 75. aastapäeva ning Mustvee esmamainimise 520. aastapäeva," ütles vastvalitud Mustvee linnapea Max Kaur. 
Max Kaur on varem töötanud Tallinna linnapea Edgar Savisaare nõunikuna, Maardu abilinnapeana, Majanduse ja Juhtimise Instituudi prorektorina ning ta oli Tallinna Linnavolikogu VII kooseisu liige ja korrakaitsekomisjoni esimees. Max Kaur on sel aastal lõpetamas aspirantuuri Sankt Peterburi Riiklikus Majandusülikoolis.
26. novembril valiti Mustvee linnavolikogu esimeheks valimisliidus "Meie Mustvee" kandideerinud ettevõtja Riina Pajula ning aseesimeheks Evdokia Abakanova, kes esindab valimisliitu "Mustvee Ühistulevik".

Mustvee  linnapea, linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimistel tegid koostööd valimisliidud Meie Mustvee, Mustvee Ühistulevik ning Eesti Keskerakond.

Mustvee linnas valmib aasta pärast sadam

/Jaan Olmaru, Postimees/

Mustvees alustati kaks nädalat tagasi uue paadi­sadama ehitust. Järgmise aasta lõpuks peaks aga Peipsi pealinna kerkima uus sadamahoone ning remonditud saab ka kai.

Esialgu plaanis Mustvee linn korraldada paadisilla ja sadamahoone ehituseks ja projekteerimiseks ühe suure hanke. Hiljem leiti koos regionaalministeeriumiga, et kõik kolm rajatist tehakse siiski eraldi.

Paadisilla ehitus juba käib, sadamahoone ehitaja loodab linnapea Max Kaur leida hiljemalt kevadeks.

Paadisadama projekteerinud Eesti Veeprojekti OÜ projektijuht Meelis Viirmaa ütles, et Mustvee jõe äärde rajatav paadisild on sarnane sellega, mis seisab suviti Tartus Atlan­ti­se ees. «Selles mõttes analoogne, et see on ujuv paadisild, aga ehituslikult tuleb ta siiski veidi teistsugune,» selgitas ta.

Ehitus käib

Paadisild tuleb 168 meetrit pikk ning selle ääres peaks olema randumisruumi ligi kolmekümnele väikelaevale. «Eelkõige ikkagi paadid, sest silla alt ei pääse suuremad laevad läbi. See sõltub muidugi ka Peipsi veetasemest,» ütles Viirmaa.

Ujuvkai toetub betoonujukitele ning on vees aasta ringi. Paadisilla juurde on projekteeritud veel väike jalgtee, valgustus, veevõtukoht ja autoparkla.

Eilseks oli paadisadama ehitaja Vesiehituse OÜ jõudnud paigaldada veetoru ning ootas kaldakindlustiseks vajalike kivimadratsite saabumist. «Järgmisel nädalal peaks tulema kivid ja siis saame tööga edasi minna,» ütles Vesiehituse juhatuse liige Taivo Anier.

Kaldakindlustise ehitus peaks kestma umbes kuu aega. Paadisild ise tuuakse kohale ja pannakse vette järgmisel kevadel. Samamoodi jääb järgmisse aastasse laevadel mõeldud põhikai remont ning uue sadamahoone ehitus.

«Sadamakail tuleb puitosa välja vahetada ja mõned kohad uue betooniga katta. Kai ei lähe pikemaks ning sinna ei tule kohti juurde,» selgitas Eesti Veeprojekti esindaja Meelis Viirmaa. Sama firma oli ka Tartu Sõpruse paadisadama peaprojekteerija.

Uude kahekorruselisse sadamahoonesse on Mustvee linnavalitsus mõelnud ruumid nii sadama kaptenile kui keskkonnainspektsioonile. Linnapea sõnul on uue hoone ja paadisilla valmimine väga tähtis, sest sellest sõltub palju linna areng.

Peipsi pealinn

«Mustvee on ikkagi tõmbekeskus. Me räägime Mustveest kui Peipsi pealinnast. Turiste käib meil iga aastaga aina rohkem, ja kui sõlmitakse Venemaaga piirilepe, siis loomulikult muutub elu sadamas väga aktiivseks,» rääkis Kaur. Ta meenutas aegu, kui Mustvee sadamas seisid veel tiiburlaevad.

Sadama ehitus läheb maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuleb Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostööprogrammist «Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond».

Mustvee linnapea: peame olema valmis ka Hollandist Hiina lendanud lennukit vastu võtma

26.11.2013.a. Hollandi lennufirma KLM-i Amsterdamist Shanghaisse lendama pidanud lennuk Boeing 747-400 keeras teisipäeva õhtul, pärast kella 22.00, Mustvee kohal otsa ringi ning võttis kursi tagasi Amsterdamile.

"Oleksime vajadusel Boeing ka vastu võtnud, selleks on Peipsi pealinnas kõik olemas. Nii hädalennumaandumiseks vajalik lennurada, nimelt Jõhvi - Tartu osa maanteest, kus omal ajal ka maandusid suured lennukid. Meil on alati valmisolekus Päästeameti rühm, hea arstiabi ja kiirabiosakond, loomulikult ka piirivalve kordon. Oleksime nii äramajutanud kui ka toidlustanud, " kommenteeris alati abivalmis Mustvee linnapea Max Kaur. :)

Flightradar24 keskkonnast pärit pildilt võib näha, kuidas Hollandi lennufirma KLM-i Boeing 747-400 pööras Mustvee kohal otsa ringi ning võttis kursi ilmselt tagasi Amsterdamile. Kella 22.45 paiku oli lennuk jõudnud Rootsi ranniku kohale. Hetkel pole teada, mis põhjustel lennuk otsa ringi keeras.

Mustvee sadama ehitus sai alguse 13.11.2013

Peipsi pealinnas Mustvees on järjekordne ajalooline päev. Kui veel suve alguses oli kahtlejaid Mustveesse sadam tuleviku suhtes, siis Mustvee Sadama ehitustööd said avalöögi täna 13.novembril 2013, paadisadama ehitusega.

Mustvee Linnavalitsuse korraldusega nr 199 18.10.2013 väljastati ehitusluba Mustvee Sadama paadikai ehitamiseks.

Kevadel 2014 alustatakse ehitustöödega sadama peakail ja sadamahoone rajamisel, kuhu tulevikus sadamakapten oma ruumid saab.

Mustvee Sadama ehitustööd plaanitakse lõpetada 2014. aasta novembri lõpuks. Sadamaehitus läheb kokku maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuleb Eesti-Vene-Läti koostöö programmist. Omaosaluseks vajalik summa on Mustveel hangitud laenuna. Samal ajal rajatakse paadisadamat ka Tartusse, Kallastele kerkib aga laevaremondidokk.

Pildid: Linnapea Max Kaur koos ehitaja esindajaga.

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas annab Mustvee Gümnaasiumis ühiskonnaõpetuse tunni

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab reedel, 8.novembril Mustvee Gümnaasiumi ja annab lõpuklassides ühiskonnaõpetuse tunni. Tunnist võtavad osa ka Mustvee Vene Gümnaasiumi 12.klassi õpilased. Jüri Ratas kohtub ka kooli pedagoogidega, et vestelda hariduselu aktuaalsetel teemadel ning linnapea Max Kauri ja Linnavolikogu esinaise, Mustvee Gümnaasiumi direktori Marianne Kivimurd-Tarelkinaga.