pühapäev, 20. oktoober 2013

Mustvee linnapea Max Kaur: Pöörane valimisaktiivsus näitab, et hartalastel polnud õigus

Mustvee linnas oli kella 15.00 päeval ülikõrge valimisaktiivsus, hääletamas oli käinud juba üle 60% valijaid.
"See pöörane valimisaktiivsus näitab, et nii Harta12 kui ka eile üleskutse teinud kultuuri -ja ühiskonnategelased on valel teel. Eesti valija huvitub poliitikast ja võtab sellest aktiivselt osa, sealhulgas ka valimistest. Ja mitte ainult Tallinnas. Mingist stagnatsioonist pole juttugi. Eesti valijad on võtnud otsustamise enda kätte ja panevad paika need inimesed, keda tahavad, " leiab Mustvee linnapea Max Kaur.
Mustvees kandideerivad nendel kohalikel valimistel Keskerakond ja kolm valimisliitu ning üks üksikkandidaat, kokku 72 kandidaati. Mustvee linnavolikogus on 11 kohta.

reede, 11. oktoober 2013

( FOTO) Linnapea Kaur: Peame lugu neljajalgsetest, kes teenivad meie riiki

Mustvee linnapea Max Kaur ja Mustvee Linnavolikogu esinaine Marianne Kivimurd-Tarelkina käisid Mustvee Piirivalvekordonis uue teenistus- ja piirivalvekoera, lambakoerakutsika Tryen`s Guugle katsikutel ning kinkisid traditsioone järgides kordonile suure paki koeratoitu ning paar vägevat konti. Kordonile kingiti raamat "Meie Mustvee".
Linnapea kiitis head koostööd Mustvee ja piirivalvekordoni vahel, 1. juulil 2013. aastal külastas kordonit ka Europarlamendi liige Kristiina Ojuland: " "Me kõik armastame loomi, eriti peame lugu neist, kes teenivad meie riiki. Piirivalvekordon on Mustveele väga oluline, nagu näitas viimane hädaolukord reostusega Mustvee all, Peipsi järvel. Tänu piirivalvele ja päästjatele sai õnnetusele õigeaegselt reageeritud ning koheselt ka õnnetuse tagajärgi likvideerima asutud. Usun, et ka Tryen`s Guugle tõestab mustveelastele oma kasu patrull - ja otsingukoerana."
2.oktoobril 2013.aastal lisandus politsei teenistuskoerte perre 8-nädalane saksa lambakoerakutsikas Tryen’s Guugle. Isane saksa lambakoerakutsikas Guugle toodi Eestisse Helsinki külje alt Nurmijärvist ning oma hoole alla võttis ta Mustvee kordoni piirivalvur Üllar Tänna. Neljajalgsest korra- ja piirivalvurist kasvatatakse patrull- ja otsingukoer, kelle peamiseks tööpiirkonnaks saab olema Lõuna-Eesti ning selle lähiümbrus. Käesoleval aastal on politsei- ja piirivalveameti teenistuskoerte pere täiendust saanud kaheksa uue teenistuskoera jagu. Nendest neli on belgia tõugu lambakoerad, kolm saksa lambakoerad ning üks inglise springerspanjel.
 

neljapäev, 10. oktoober 2013

Mustvee linn nõuab Pätsi aegseid piire

9.oktoobril 2013. aastal toimunud Mustvee Linnavalitsuse istungil arutati tõsiselt küsimust linna territooriumi 1938. aasta piirides taastamist, nendes piirides, mis kehtisid kui president Konstantin Päts tollasele Peipsi äärsele tõmbekeskusele linna staatuse andis. Sellel eesmärgil pöördutakse nii Maaameti kui ka Jõgevamaa Maavalitsuse poole. Mustvee linna territoorium oli 1938 aastal pea kolm korda suurem kui täna. Praegu on Mustvee linna pindala 5.45 km2. Stalinlike reformide käigus kaotas Mustvee linn kaks kolmandikku oma territooriumist. "Aeg oleks Eesti Vabariigi õigusjärglus taastada ka Mustvee linna suhtes. Mustvee linnavalitsus kavatseb pöörduda Vabariigi Valitsuse ja Jõgeva Maavalitsuse poole palvega läbivadata otsused, mis kinnistasid stalinlike kuritegudega toimepandut Mustvee suhtes ka 90-aastatel. Mustvee oma loomulikes piirides saaks lõpuks taas täitma asuda tõmbekeskuse rolli ümberkaudsetele omavalitsustele," kinnitas Mustvee linnapea Max Kaur. Mustvee võimud on üritanud oma maid tagasi saada alates 1996.aastast, seni pole aga Mustvee linna ametlikele järelpärimistele isegi vastatud. Haapsalu linnal õnnestus lõpuks Riigikohtu abiga Haapsalu linna maad tagasi saada. Mustvee linn kavatseb järgida Haapsalu eeskuju.1938 aastal kuulus Mustvee linna alla näiteks ka osa tänasest Torma vallast.

esmaspäev, 7. oktoober 2013

Mustvee linnapea: Kahetsusväärne õnnetus näitas Mustvee sadama vajadust

Mustvee linnapea Max Kaur avaldas kahetsust seoses Mustvee lähistel, Peipsi järvel toimunud reostuse üle, mille põhjustas diiselkütuse voolamine järve Veeteede Ameti hüdrograafialaevalt.
"Veekogudel, kus laevad liiguvad, ikka juhtub selliseid õnnetusi. Tuleb kiita meie päästjate ja piirivalvajate ennastsalgavad tööd reostus piiramisel ja likvideerimisel. Kindlasti on nüüd vajalik põhjalik uurimine, kuidas selline õnnestus juhtuda sai, miks ei olnud riigile kuuluval alusel kohe võimalik kütuse lekkimist peatada, miks ei saanud kohe kütust ümber pumpama hakkata. Samas oli tegemist õnnetusega, mis veelkord tõestas, miks vajame Peipsile uusi sadamaid, kus oleks normaalsed tingimused laevadega tegelemiseks," viitas Mustvee linnapea Max Kaur.
1.oktoobril 2013.aastal Peipsi järvel mõõdistustöödega tegelenud Veeteede Ameti aluselt EVA-301 vette lekkinud diislikütus kattis üheksa hektarit järve pinda. Koristustööd järvel kestsid kaks päeva.

neljapäev, 26. september 2013

Max Kaur: Miks NATO ei päästnud „Estoniat“?

Estonia vajab tõde. Estonial ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. 19.aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Selge, et vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud aastaid. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni, ka loomulikult too aeg peaministri Mart Laari käest. Selgitusi peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid ning EL ja NATO juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.
Tegemist ei ole õnnetusega. On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel NATO suurõppused. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks NATO väed, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle tragöödia organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses õde ja vanaema ning armastatava inimese.
Uus Estonia uurimiskomisjon. Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku moodustavasse komisjoni kaasata, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise nimel, ka hukkunute sugulased. Omaksed ja lähedased uurimiskomisjonis oleks loogiline, demokraatlik ja loomulikult inimlik samm.
Küsime Herman Simmi käest. Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Oli ju Simm Mart Laari usaldusalune ning temast tehti õige pea Eesti politseipealik. Kuna Simm pani kindlasti pihta ka Ameerika saladused, siis andkem ta USA-le välja.
Estonia peab üles tõstma. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus, et see on sama oluline kui lääneliku demokraatia juurutamine Afganistanis ja Iraagis jne. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab Estonia üles tõstma. Arvan, et võttes arvesse eelmainitud fakte saaks NATO 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmisega hakkama. Kallis ta tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati asjakohane, loogiline samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides. Vähemalt meil, sugulastel oleks siis võimalus matta Estonial hukkunud kristliku kombe kohaselt ning tõevalguses.

neljapäev, 29. august 2013

Rootsis tähistakse Wallenbergi mälestuspäeva. Esmakordselt. Kuidas tähistame meie Wallenbergi?


Eesti pealinnas on Karu tänav. Sellel tänaval on juudi kool ja sünagoog. Kas poleks aeg kasutada juhust, et kuna juutide suurpäästja Raoul Wallenbergi nimi on tõusnud päevavalgele ka kui baltlaste päästja, siis nimetada Karu tänav ümber Wallenbergi tänavaks?
Eesti on Rootsiga kõvasti seotud. Rootsi kuningriik tegelikult on ka Eesti kuningriik. Baltisakslased mängisid otsustavat rolli Rootsi impeeriumi tekkimisel Läänemerel. Baltlased on andnud tohutu panus kaasaegse Rootsi tugevusse.
Panga SEB näol tegutsevad Wallenbergid ka tänases Eestis. Ka Rootsi suurjuutide, Bonnier perekond on Eestis aktiivne olnud. Äripäeva kõrval on neile kuulunud ka Eesti Ekspress. Gudrun Elisabet Borsiin Bonnier oli Eestis Rootsi suursaadik.
Raoul Wallenberg päästis Ungari juudid, kelle hulka kuulub muuhulgas George Soros, kes on kõvasti panustanud Eestisse läbi Avatud Eesti Fondi.
Tallinna Linnavolikogu liikmena leian, et ajalugu teeb inimene. Tunnustame neid, kes seda ajalugu on teinud inimkonna hüvanguks. Raoul Wallenberg olgu raiutud Tallinna kaardile. See ongi tsivilisatsiooni tunnus.

pühapäev, 11. august 2013

Linnapea Kaur: Vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind


20.august. Eesti iseseisvuse taastamise järjekordse tähistamise aeg on käes. Lähiajaloo iseseisvuse taastamise periood oli täis dramaatilisi hetki, mis liitsid kogu rahva ühtseks. 22 aastat tagasi sündinud noored on kujunenud omanäoliseks Vabaduse põlvkonnaks. Juba täna on nende noorte mõtteavaldused ja arusaamad ümbritseva maailma kohta teistsugused: julgemad, liberaalsemad, globaalsemad, avatud maailma hindavad. Neil on sisemine vabadus võrdselt oluline riigi vabadusega, iseseisvus on mõiste, millele nad oskavad toetuda juba enne täisealiseks saamist.
Eesti riigi taasiseseisva tähistamise ajal tunnen ka mina, Peipsi pealinna linnapeana ja muukeelse eestlasena, siin riigis sündinuna ja üles kasvanuna, muret meie vabariigi edukuse ja vabaduse hinna pärast. Võib-olla on see paljudele, tuhandetele minu sarnastele muukeelsetele eestlastele, järjekordne võimalus mõelda selle üle, mida tähendavad tegelikult sõnad vabadus, vaba riik, iseseisvus. Eesti on 100.aasta iseseisvuse tähistamise teel. Jälgides, millised sündmused toimuvad hetkel maailmas, mõistame, et vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind. Palju õnne iseseisvuse taastanud Eesti!