Max Kaur: Miks NATO ei päästnud „Estoniat“?

Estonia vajab tõde. Estonial ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. 19.aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Selge, et vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud aastaid. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni, ka loomulikult too aeg peaministri Mart Laari käest. Selgitusi peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid ning EL ja NATO juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.

Tegemist ei ole õnnetusega. On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel NATO suurõppused. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks NATO väed, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle tragöödia organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses õde ja vanaema ning armastatava inimese.

Uus Estonia uurimiskomisjon. Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku moodustavasse komisjoni kaasata, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise nimel, ka hukkunute sugulased. Omaksed ja lähedased uurimiskomisjonis oleks loogiline, demokraatlik ja loomulikult inimlik samm.

Küsime Herman Simmi käest. Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Oli ju Simm Mart Laari usaldusalune ning temast tehti õige pea Eesti politseipealik. Kuna Simm pani kindlasti pihta ka Ameerika saladused, siis andkem ta USA-le välja.

Estonia peab üles tõstma. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus, et see on sama oluline kui lääneliku demokraatia juurutamine Afganistanis ja Iraagis jne. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab Estonia üles tõstma. Arvan, et võttes arvesse eelmainitud fakte saaks NATO 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmisega hakkama. Kallis ta tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati asjakohane, loogiline samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides. Vähemalt meil, sugulastel oleks siis võimalus matta Estonial hukkunud kristliku kombe kohaselt ning tõevalguses.

Rootsis tähistakse Wallenbergi mälestuspäeva. Esmakordselt. Kuidas tähistame meie Wallenbergi?

Eesti pealinnas on Karu tänav. Sellel tänaval on juudi kool ja sünagoog. Kas poleks aeg kasutada juhust, et kuna juutide suurpäästja Raoul Wallenbergi nimi on tõusnud päevavalgele ka kui baltlaste päästja, siis nimetada Karu tänav ümber Wallenbergi tänavaks?

Eesti on Rootsiga kõvasti seotud. Rootsi kuningriik tegelikult on ka Eesti kuningriik. Baltisakslased mängisid otsustavat rolli Rootsi impeeriumi tekkimisel Läänemerel. Baltlased on andnud tohutu panus kaasaegse Rootsi tugevusse.

Panga SEB näol tegutsevad Wallenbergid ka tänases Eestis. Ka Rootsi suurjuutide, Bonnier perekond on Eestis aktiivne olnud. Äripäeva kõrval on neile kuulunud ka Eesti Ekspress. Gudrun Elisabet Borsiin Bonnier oli Eestis Rootsi suursaadik.

Raoul Wallenberg päästis Ungari juudid, kelle hulka kuulub muuhulgas George Soros, kes on kõvasti panustanud Eestisse läbi Avatud Eesti Fondi.

Tallinna Linnavolikogu liikmena leian, et ajalugu teeb inimene. Tunnustame neid, kes seda ajalugu on teinud inimkonna hüvanguks. Raoul Wallenberg olgu raiutud Tallinna kaardile. See ongi tsivilisatsiooni tunnus.

Linnapea Kaur: Vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind

20.august. Eesti iseseisvuse taastamise järjekordse tähistamise aeg on käes. Lähiajaloo iseseisvuse taastamise periood oli täis dramaatilisi hetki, mis liitsid kogu rahva ühtseks. 22 aastat tagasi sündinud noored on kujunenud omanäoliseks Vabaduse põlvkonnaks. Juba täna on nende noorte mõtteavaldused ja arusaamad ümbritseva maailma kohta teistsugused: julgemad, liberaalsemad, globaalsemad, avatud maailma hindavad. Neil on sisemine vabadus võrdselt oluline riigi vabadusega, iseseisvus on mõiste, millele nad oskavad toetuda juba enne täisealiseks saamist.

Eesti riigi taasiseseisva tähistamise ajal tunnen ka mina, Peipsi pealinna linnapeana ja muukeelse eestlasena, siin riigis sündinuna ja üles kasvanuna, muret meie vabariigi edukuse ja vabaduse hinna pärast. Võib-olla on see paljudele, tuhandetele minu sarnastele muukeelsetele eestlastele, järjekordne võimalus mõelda selle üle, mida tähendavad tegelikult sõnad vabadus, vaba riik, iseseisvus. Eesti on 100.aasta iseseisvuse tähistamise teel. Jälgides, millised sündmused toimuvad hetkel maailmas, mõistame, et vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind. Palju õnne iseseisvuse taastanud Eesti!

Sotsiaalkampaania „Seadus ja kord“

Alates 1. augustist 2013. aastal viiakse Tallinnas ühiskondlikel alustel läbi sotsiaalkampaania „Seadus ja kord“. Kampaania toimub kogu Tallinna territooriumil nii Lasnamäel, Mustamäel, Kristiines, Kesklinnas jm.

„Avaliku elu tegelased peavad vastama ühiskonna põhivajadustele, millest järjest olulisemaks muutub seaduslikkuse ja korra tagamine. Nn Lemme juhtum näitab, et riigi haare on siin selgelt nõrgenemas. Sotsiaalkampaania rõhutab taas neid väärtusi, mis saadavad meid Moosese seadustest, " räägib Mustvee linnapea ja Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur.

Kasiinovastane Max Kaur: ei mingit kasiinosaart pealinna

18. juulil 2013 aastal toimus Tallinna Linnavolikogu ruumides kasiinovastane koosolek, millega tähistati kuuendat kasiinovastast aastapäeva. 18.juuli 2007.a toimus esimene avalik meeleavaldus Eestis juhtimaks tähelepanu hasartmängule kui sõltuvusprobleemile, mis on võtnud epideemia ulatuse.

"Hea on tõdeda, et ka poliitikud on hakanud aru saama, et kasiinoteema on sama oluline kui relva - või narkokaubandus, sest on rahapesuskeemide keskmes. Mida vähem kasiinondust, seda parem. Siin kohas toetan keskkonnaministrit, kes takistab kasiinosaare ideed, " kinnitas Tallinna Linnavolikogu liige, Mustvee linnapea ja kasiinovastase liikumise liider Max Kaur.

Tallinna Linnavolikogus toimunud üritusel tõdeti, et vaatamata seadusemuudatustele on hasartmängu probleem Eestis jätkuvalt tõsine. Eriti keerukas on Eestis kasiino tarbijate kaitse, sisuliselt on kasiinokülastajad igasuguse kaitseta, sest riigivõimud ei teosta kasiinode üle sisulist kontrolli. Ameerikas näiteks on teostavad hasartmängu järelvalvet riigivõimudest sõltumatud järelvalvekomisjonid.

Üritusel osalesid tänased ja endised Tallinna Linnavolikogu liikmed, Ühiskonna Arengu Instituudi ning hasartmängu- ja sõltuvusvastase liikumise liikmed.

Kristiina Ojuland külastab Mustvee linna

Esmaspäeval, 1.juulil 2013 külastab Euroopa Parlamendi saadik Kristiina Ojuland Mustvee linna, millel sel aastal täitub 520 aastat esmamainimisest ning 75 aastat linnaõiguse saamisest.
Kristiina Ojuland tutvub kohaliku piirivalvekordoni tööga ning külastab ka Mustvee kirikuid. Mustvee kultuurikeskuses kohtub Europarlamendi saadik Mustvee pensionäridega ning kavas on ka kohtumine Mustvee linna juhtkonnaga, kus keskendutakse Euroopa struktuurfondide vahenditest juba elluviidud ja plaanitavatele projektidele.
Ajakirjanikel on Kristiina Ojulandile võimalik küsimusi esitada Mustvee Kultuurikeskuses kell 11.45. Intervjuusoovidest palume anda teada hiljemalt 28.06.2013 aadressile kristiina.ojuland@europarl.europa.eu

Max Kaur kohtus patriarh Kirilliga

Tallinna Linnavolikogu liige ja Mustvee linnapea Max Kaur osales laupäeval, Narvas, Issanda Ülestõusmise kirikus, Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilli poolt läbiviidud jumalateenistusel.

"Patriarh Kirilli visiit on Eestile oluline, ees seisab Eesti-Vene piirileppe sõlmimine, Eestil on mängida suur roll viisavabaduse saavutamisel Euroopa Liidu ja Venemaa vahel, kõik see aitab kaasa Eesti ja Venemaa suhete paranemisele," leiab Kaur.

Jumalateenistuse järgselt esitles Narva ja Peipsiääre piiskop Laatsarus (Lazar) linnapead Max Kauri patriarhile. Max Kaur tervitas patriarh Kirilli Mustvee ning Peipsiääre rahva poolt ning andis edasi piirkonna õigeusklike soovid. Patriarh palus Max Kauri osaleda pühapäeval, Tallinnas, hotellis Olümpia toimunud lõunasöögil, millest võttis osa ka Venemaa raudtee pealik, Eestist pärit Vladimir Jakunin.

Ka 2003.aastal Tallinnas, uue kiriku asukoha õnnistamisel Tallinnas, Lasnamäel patriarh Aleksius II poolt, vestles Max Kaur tulevase patriarhi Kirilliga.