esmaspäev, 17. oktoober 2011

Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjon võtab ette narkokuritegevuse

18.oktoobril 2011.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, kus päevakorras on teemaks narkokuritegevus ning õiguskaitseasutuste sammud nende kuritegude tõkestamisel ja avastamisel. Ettekandjaks on Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo narkokuritegude talituse juht Kaido Kõplas.
"Narkokuritegevus on tsiviliseeritud maailma üks põletavaimaid probleem, mööda pole see läinud ka Tallinnast. Oleme suur transiidivärav, kahjuks ka narkootikumide salaveole. Seetõttu on pidevalt vaja analüüsida olukorda ka omavalitsuse tasandil, et läbi mõelda sammud, mida veel on võimalik ette võtta ohu vähendamiseks," leiab Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni liikmete kooseisus on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl. Korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, Põhja-Eesti Päästekeskuse juht Raik Saart, siseministeeriumi esindajad, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna Linnavalitsuse korrakaitse nõunik. Varasemalt on Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni erakorraline istung algab kell 16:00 Tallinna Linnavolikogu II korruse saalis.

esmaspäev, 10. oktoober 2011

Eesti Panga president - Kraft heitleb Obamaga?


Eesti liitumine eurotsooniga on Eesti Panga presidendi ametikoha teinud mõjuvõimsaks. Eesti Panga president istub Euroopa Keskpanga nõukogus ja langetab seal otsuseid Eesti eest ainuisikuliselt.
Tema otsused aga mõjutavad kogu eurotsooni. Euro on maailmas teine reservvaluuta USA dollari kõrval. Ilmselt siit tuleb otsida põhjust, miks käib nii äge võitlus Eesti Panga presidendi ametikohta üle.
Tuleb mõista, et ei USA-l , kus käibel dollar, Venemaal, kus käibel rubla ega Skandinaavia riigid , kus igal käibel oma rahvuslik kroon, ei ole Euroopa Keskpanga nõukogusse asja. Aga väga tahaks olla seal! Olla tähtsade otsuste juures, et mõjutada asju oma riigi huvides!
USA-l oleks väga vaja oma inimest Euroopa Keskpanga nõukokku. Ainuke võimalus on, et mõne väikese riigi esindaja saadab Ameerikaga seotud isiku sinna nõukokku. Usun, et sama loogikat ajab taga ka Venemaa. Skandinaavia suurpankade huvist, kes tegutsevad Eestis, pole mõtet rääkidagi. Loomulikult tahavad nad oma poissi EKP nõukogusse.
Selles valguses on mõistetav endise Eesti Panga presidendi Vahur Krafti, kes praegu veab Eestis Nordea panka, jõuline sekkumine Eesti Panga uue presidendi valimistesse. Pole kahtlust, et just Krafti tegutsemine elimineeris rahandusminister Jürgen Ligi kandidatuuri, kes on tuntud oma erakordse jäärapäisuse poolest ning polnud seepärast Kraftile sobiv. Kraft panustab oma endistele töötajatele Eesti Pangas, antud juhul langes valik Andres Suti kasuks. Valimise korral saab Suti ülesandeks Skandinaavia riikide ja suurpankade huvide esindamine Euroopa Keskpangas nõukogus.
Kuid eriti küsitav on ameeriklase Ardo Hillar Hanssoni kandidatuur Eesti Panga presidendiks. Ma mõistan, kui Eesti Kaitseväe juhatajaks sokutatakse Ameerika kolonel. Eesti tahtis NATOsse ja Eesti on NATOs, selge et selles organisatsioonis mängib USA esiviiulit ning seetõttu USA esindaja meie põhiseadusliku institutsiooni eesotsas meid tugevalt ka ei kahjustanud. Ütleme nii, et meie rahvuslik huvi suurel määral langes siin kokku USAga. Ilmselt on veel kõrgeid ametikohti, kuhu Ameerika agentide paigutamine Eesti riiki ei kahjusta. Euroopa Keskpanga nõukogu liikme koht selline just ei ole. USA võitleb oma dollari kui maailma reservvaluuta eest kümne küünega ning püüab igati kahjustada eurot. See ei ole Eesti rahvuslikes huvides.
Meenutan, et kaitsepolitsei kontroll omaajal tühistas 2000. aastal Vello Ventseli valimise Eesti Panga presidendiks. Jääb mulje, et Rootsi kodanik Jaan Männik ei ole sellest õppust võtnud. Äkki ollakse seekord ikka targemad ja agente igale poole ei valiks?

reede, 7. oktoober 2011

Steve Jobs, tüüpiline Lähis-Ida geenius


Kindlasti tekib küsimus, kust sellised sünnivad. Nagu Leonardo da Vinci, Lähis - Idas. Geneetiliste juurtega olid mõlemad mehed Lähis-Idas kinni.
Omapärane on aga see, et need Lähis-Ida geeniused ei loo tavaliselt mitte tuhkagi ise. Vaid nagu parasiidid imevad end teiste loodud asjade külge. Nad ainult interpreteerivad, annavad uue näo, värskendavad. Ja müüvad suure raha eest edasi! Jobs ei olnud Thomas Alva Edison.
Jobs ei loonud arvutit, puuteekraani, ja kõik mis seal on. Kõik selle lõid teised inimesed. Jobs kombineeris vaid teiste avastustest toote, mida oli võimalik maha müüa. Patentide üle alanud sõda maailmas vahetult enne Jobsi surma on selle tõestuseks. Eriti oluline on siin tänapäeva maailmas enesemüümine. Me ei kummarda mitte seda, kes puuteekraani lõi, vaid Jobsi, kes kasutas seda oma firma toodangus? Absurd?
Miljardär ei ole mitte see, kes on teinud need tohutud avastused ja leiutused, vaid müügimees Jobs. On see nüüd paradoks või mitte, aga seletamist tuleb selle üle tulevikus veel küllaga.

kolmapäev, 5. oktoober 2011

Imperaatorliku Eesti kuurorti külastus


Külastasin haruldasel päikeselisel sügispäeval Haapsalu linna. Kohtusin Haapsalu peaga. Kohtumine Haapsalu volikogu esimehega oli mulle sama oluline, kui nädalapäevad tagasi kohtumine maailmametropoli Moskva linna duuma esimehega.
On Miami, Marbella ja Nizza, kuid maailmakaardil oli 19. sajandil ka imperaatorlik kuurort Gapsal. Taani päritolu keisrinna Maria Fjodorovna (Dagmar) suvitas taani linnakest meenutavas Haapsalus koos oma lastega, kelle hulgas tulevane imperaator Nikolai II, regulaarselt. Ning ei jõudnud Haapsalu tervisevee võlusid ära kiita oma õele Alexandrale, Inglismaa kuningannale ja India keisrinnale. Pole ime, et Haapsalu võttis suvitusperioodil juba tollal vastu tuhandeid inimesi üle maailma.
Reedel oli päikseline ilm, kuid hooaeg oli juba läbi. Ometi oli tunda õhus, et Haapsalu ootab ees suurt tulevik, vähemalt sama suurt nagu 100 aastat tagasi. Miks mitte müüa täna Haapsalu kuurorti ka Moskva tähtsatele ninadele. Vene imperaatorliku perekonna valik usun maksab nende silmis palju!
Ka Tšaikovski oli siin. Liikudes reedel uhiuuel promenaadil, kus patseerisid ringi lumivalged luiged, usud tõesti et ehk sai ta siit inspiratsioon oma Luikede Järveks. Ning kes oli see inimene Haapsalus, kellesse Tšaikovski oli armunud?
Linn ootab tagasi oma imperaatoreid. Kindlasti peab selleks taastama raudtee Haapsalust pealinna.

esmaspäev, 3. oktoober 2011

Tallinna Korrakaitsekomisjon läheb Balti jaama


4.oktoobril 2011.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku korrakaitsekomisjoni väljasõidu istungi Põhja-Tallinna linnaosas. Korrakaitsekomisjon istungi päevakorras on avalikku korra ja heakorra olukord Balti jaamas ja selle ümbruses, kodutute viibimine ja tegevus ühistranspordi peatustes. Komisjoni väljasõiduistung toimub koostöös Põhja-Tallinna halduskogu korrakaitsekomisjoniga ning vastavate ametkondadega.
"Lõpuks ometi me peab lööma korra majja kodututega ja narkomaanidega, kaua nad tapavad meie inimesi, isegi Moskva rongilt ei saa enam turvaliselt maha astuda, mis rahvusvahelisest transpordisõlmede arendamisest me räägime sellises olukorras,“ leiab Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liige on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl. Korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, Põhja-Eesti Päästekeskuse juht Raik Saart, siseministeeriumi esindajad, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse korrakaitse nõunik. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni väljasõidu istung toimub teisipäeval, 4.oktoobril 2011.a., kell 16.00 Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse hoones, Niine 2, II korruse Põhja-Tallinna Halduskogu saalis.

TV 3 UUDIS:
 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tv3-kuhu-peletada-asotsiaalid-balti-jaamast.d?id=59414276

Tapmised Lasnamäel ja Nõmmel nõuavad sekkumist


Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimehena pean tallinlaste turvalisuse tõstmist ülesandeks, kus riigil ja Tallinna linnal tuleb teha tõhusat koostööd.
Viimased tapmised Lasnamäel ja Nõmmel teevad üldsust rahutuks. See kontingent, kes tapab, on korravalvuritele hästi tuntud. Seepärast panebki imestama, et midagi pole ette võetud. Ma tean täpselt, et turvafirmad pidevalt pommitavad õiguskaitseoraneid seoses narkomaanide kontingendiga, kes supermarketites ja selle läheduses tegutsevad. Politsei ei ole midagi ette võtnud ning sellele ongi järgnenud juba mõrvad. Tallinlased ju näevad, et kurikamõrvareid Vjatšeslav Bajukisid liigub linnas ohtralt ringi.
Arvan, et peab oma abikäe politseile ulatama ka Tallinn! Midagi ei ole teha, kui on vastav olukord, siis tuleb reageerida otsustavalt. Politsei võib pöörduda ka MUPO poole. Bussijänesed bussijänesteks, see ei ole oluline võrreldes mõrvadega. Linnapea autoriteeti tuleb hoida. Siin vabandused, et see pole minu ülesanne, tallinlasi ei huvita. Tuleb energiliselt, otsustavalt tegutseda. Kavatsen teha linna korrakaitsekomisjonile ettepaneku panna antud küsimus ka arutlusele alla mõnel lähimal komisjoni istungil.

esmaspäev, 26. september 2011

Miks NATO ei päästnud ESTONIA?


Estonia vajab tõde. Estonial ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. Seitseteist aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Selge, et vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud aastaid. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni, ka loomulikult too aeg peaministri Mart Laari käest. Selgitusi peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid ning tolleaegsed Venemaa, EL ja NATO juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.
Tegemist ei ole õnnetusega. On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel NATO suurõppused ning reeglina kurseerisid selles piirkonna akvatooriumis ka Vene tuumaallveelaevad. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks NATO väed, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Miks ei võtnud midagi ette Venemaa mereväe juhtkond? Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle tragöödia organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses õde ja vanaema ning armastatava inimese.
Uus Estonia uurimiskomisjon. Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku moodustavasse komisjoni kaasata, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise nimel, ka hukkunute sugulased. Omaksed ja lähedased uurimiskomisjonis oleks loogiline, demokraatlik, ja loomulikult inimlik samm.
Küsime ka Herman Simmi käest. Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Ja kaugeltki pole juhus, et Simm organiseeris pärast Estonia hukku lindiskandaali. Kõigepealt lasi ta põhja Estonia, ja siis üritas ka Savisaare lindiskandaaliga põhja ajada. Ja tagatipuks kogu Eesti julgeoleku! Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Oli ju Simm Mart Laari usaldusalune ning temast tegid parempoolsed õige pea Eesti politseipealiku.
Estonias hukkunud rääkisid Marko Reikopi häälega.Seitseteist aastat tagasi oli ühe tundmatu noore Eesti Raadio ajakirjaniku hääl see, mis viis meid Estonia meretragöödia keskele. Õigemini see oli ainuke hääl. Marko Reikopi hääl. Meie riigiisad vaikisid. Eks see räägib õige palju ka nendest riigitegelastest. Aga üks hääl siiski oli. Me olime informeeritud. See ei saanud muuta küll tragöödia fakti. Kuid teadmine on alati parem kui mitteteadmine.
Estonia peab üles tõstma. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus, et see on sama oluline kui lääneliku demokraatia juurutamine Afganistanis ja Iraagis jne. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab Estonia üles tõstma. Arvan, et võttes arvesse eelmainitud fakte NATO saaks ning peaks 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmisega hakkama. Kallis ta tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati asjakohane, loogiline ja ka tehniliselt täiesti võimalik samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides. Vähemalt meil, sugulastel oleks siis võimalus matta Estonial hukkunud kristliku kombe kohaselt ning tõevalguses.