kolmapäev, 11. veebruar 2009

Amokk. Kremli fännid.

Paljudele tundub uskumatu, aga Scolari ei ole enam Chelsea peatreener. Mees, kellel selja taga MM-kuld ja EM- hõbe, on vallandatud vähem kui 7 kuu pärast peatreeneriks määramist. Tavaliselt on tipptreeneritele antud aastake - paar, et oma skeemi uues klubis rakendada. Ei ole ju kerge jalgpallureid Mourinho kaitsetaktikalt ümber õpetada ründama suurte jõududega. Isegi kui nad on väga kallid jalgpallurid. Ja üldiselt tuntakse lihtsalt lugupidamist inimeste vastu, kellel on saavutusi ja kellel on olnud meeskondi, kes näidanud head jalgpalli.

Chelsea`s see ei kehtinud. Maailma tipptreener kihutati esimeste raskuste juures tänavale. Päritolult Leedu juut (tema perekond pärineb Poola- Leedu piiri lähedaselt alalt) on Roman Abramovichil (õigemini on tema nimi Abramovichus) vist see äkiline leedu temperament, mis välja lööb. Kuid usun mitte ainult see. Tulemas on ju viies treener paari aasta jooksul!

See pole enam temperament, see on hüsteeria. Miljardi klubisse matnud veendunud sionist(nagu ta end ise nimetab) Roma ei suuda taluda, et ta ei saa seda, mida ta tahab. Kuid nii see Inglise ja Euroopa jalgpallis on. Lasti Chelsea`il paar meistritiitlit võita, ja kõik. Inglastel ei ole huvi, et võidaks KOGU aeg Chelsea. Ja just see on põhjus, miks just Chelsea`le loetakse väravaid offside`ist, ja ei miski muu.

No ei taha vanad klubid lubada Chelsea võitu Meistrite Liigas. Ja ikka leidub kohtunik, kes käkki ära keerab. Putin siin ei aita. Basmannõi kohus Londonis ei maksa. Jääb vaid Romale kaasa tunda. Ka rikkad nutavad.

neljapäev, 5. veebruar 2009

Pealtnägija pole kasiinoradar

Eilne Kärmase "Pealtnägija" valgustas ainult probleemi üht külge. Ja sedagi sobimatus soustis. See, et riik raskel ajal kulutusi vähendab on normaalne. Erandiks ei saa olla ka ühingud, kes saavad miljoneid paari inimesega tegelemise eest. Probleemi teravus seisneb mujal. "Pealtnägija" näitas paari kasiinoklienti, kes oli kokku kaotanud 10 miljonit krooni. Nendes jutust oli selge, et nad pole kasiinos midagi võitnud. Kuidas on see võimalik?

Meie kasiinodes on võimalik teha 10 sendiseid miinimumpanuseid mänguaparaatides ja 10 krooniseid miinimumpanuseid laudades. Kuidas on võimalik, et sellise mahuka panustamise juures mehed midagi ei võitnud? See on võimalik, kui mänguaparaadi võiduprotsent on keeratud nullilähedale ning mängulaudades toimub taltsutamatu petmine.

Sisuliselt räägib see sellest, et meie "kasiinod" ei ole hasartmänguasutused. Kliendil pole üldse võimalus midagi võita. Nn kasiino Eestis, see on meelelahutusasutus, kus omanik lihtsalt heast peast võtab kliendilt kogu raha käest. Tegelikult peaks olema aga, et nii mängija kui ka kasiino võtavad riski. Kusjuures hasartmängu iseloom on selline, et kasiino šansid on võrratult suuremad, ja sellest tuleb ka kasiino tulu. Kuid see ei tähenda seda, et paljudel mängijatel, loomulikult mitte kõigil, poleks võimalus võita. Loomulikult mitte pikas ajatrendis, aga siiski.

Mujal maailmas see kõik toimib. Mitte aga Eestis.

Eestis puudub normaalne kasiinojärelvalve. Meie Maksu -ja Tolliameti Põhja inspektuuril puuduvad sisulised teadmised kuidas avastada klientide petmisi kasiinode poolt. Ilmselt pole nad sellest ka huvitatud. On aeg luua rahandusministeeriumi juurde sõltumatu hasartmängujärelvalve nõukogu, kes oleks võimeline sisse ostma välisriikidest eksperte, kes asuks Eesti kasiinosid kontrollima. Usun, et tulu tõuseks ka riigile - suurenevate maksueraldiste näol.

teisipäev, 3. veebruar 2009

Aeg kasutada meie lõpmatut intellektuaalset reservi!

Tekkinud majandus- ja emotsionaalset olukorda peaks ärakasutama Eesti arengu edukaks jätkamises. See on hea võimalus näidata veel kord maailmale, et oleme nutikad ja moodsa lähenemisega ühiskond.
Olen igati nõus Siim Kallasega, kes kuulutas välja kreatiivsuse ja innovaatika ajastu meie Eesti elus. Majanduskriisi, aga ka emotsionaalse kriisi ajal on kõige õigem aeg kasutada meie lõpmatut intellektuaalset reservi. Just kasutades täies mahus infotehnoloogilise vahendeid, „e-valitsuse“ reserve, saame loobuda stagnaaja ebaefektiivsest riigivalitsemise mudelist. Viime veel valimisaastal 2009 läbi reformi loobudes kolmest ministeeriumist, kahest portfellita ministrist ning viieteistkümnest maavalitsustest kui mõttetust ja aegunud institutsioonist.
Olen nõus Mart Laariga, kes kritiseerib koalitsioonipartnereid ja hoiatab valitsust ahvatluse eest suurendada maksukoormust, mis võib ainult suurendada sotsiaalkriisi riski. Olen nõus ka Ivari Padariga, kes soovib vastu võtta juba kevadel negatiivse lisaeelarve. Negatiivne lisaeelarve võiks olla vähemalt 10 miljardi krooni suurune.

neljapäev, 29. jaanuar 2009

Uus soomeugrilasest Venemaa patriarh matab Lenini ja elustab Vene imperaatori

1.veebruaril pühitsetakse Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks uus mees, kuid mis tema nimi saab olema me veel ei tea. Kas metropoliit Kirill jätab oma praeguse munganime või võtab tagasi oma ilmaliku nime Vladimir või ehk veel lausa kolmanda, see siis selgub. Nalja saaks kui ta kuulutaks ennast Aleksius III - ks ...
Kolmandat põlve vaimulik on peterburglane Kirill selgelt olnud ideoloogilise suuna esindaja, kelle eesmärgiks taastata Vene elu vana vormel: õigeusk, isevalitsus, rahvuslus. Ilmselt ta saab olema patriarh, kes Kremli käsul matab Lenini tema ema kõrvale Peterburgi kalmistule.
Usun, et nagu Putingi vabalt saksa keelt rääkiv ja mäesuusatamist harrastav Kirill on selles Kremliga ammu kokku leppinud.
Tema mõju Venemaa impeeriumliku hiilguse taastamiseks on aga näha juba praegu. Ta reklaamib laialt Romanovite dünastiat ja nende ajaloolist pärandit.
Kirill on ühe kontroversiaalsema nõukogude aegse õigeusu vaimuliku, metropoliit Nikodimi (Rotov) õpilane. Nikodim oli vaimustuses katoliku kirikust ning suri Vatikanis äkksurma momendil, kui ta surus Johannes Paulus II kätt tema valimise puhul paavstiks. See side on toonud paksu pahandust ka Kirillile, keda veel eelmine aasta Tshukotka piiskop Diomid süüdistas sidemetes katoliku kirikuga. Diomid kihutati Vene õigeusu kirikust välja.
Kirilli enda karjäär Vene õigeusu kirikus oli nõukogude ajal aga lendstardist: 23 aastaselt usuakadeemia professor, 24 aastaselt arhimandriit, 27 aastaselt usuakadeemia rektor, 29 aastaselt piiskop, 30 aastaselt peapiiskop. Fantastiline!
Nikodimi õpilasena saab Kirillist pärast soomeugrilasest patriarhi Nikonit teine suurim Vene õigeusu kiriku reformija. Kirill nõuab misjonitöö alustamist Vene õigeusu kirikus. Samuti nõuab ta et vene pappid alustaksid jutlustamist. Viimased ei oska üldse esineda ei koguduse ega avalikuse ees. Ilma korraliku jutlustamiseta pole aga misjonitöö võimalik. Kavatsused on kopeerida nii katoliku kiriku kui ka ameerika evangelistide töö kogemusi.
Ersa-mordvalase päritoluga Kirillil on ka hüüdnimi "vladõka Midas", kuna ajakrjanduses levitatakse arvamust, et tema isikliku vara suurus on 4 miljardit dollarit. Igaljuhul on selge, et Kirilli ajal jätkub Vene õigeusu kiriku kassa täiendamine ja vara suurendamine.
2003. aastal oli mul võimalus vestelda ka isiklikult Kirilliga Tallinnas uue kiriku asukoha õnnistamisel Lasnamäel. Tema soomeugrilase kavalad sinised silmad on veel praegugi meeles.

reede, 23. jaanuar 2009

Unistan ajast mil Eesti presidendiks saab muukeelne eestlane

Ameerika Ühendriikides toimub suur muutus. Esmakordselt saab presidendiks mustanahaline ameeriklane ja üle kaheksa aasta ka demokraat. See on tunnistus, et Martin Luhter King`i kõnes esitatud unistus tõesti teostub.

Raadiost oli kuulda, et teisipäevasel 44. presidendi ametisse vannutamise üritusel ei osalenud eelmise ja ka tänase valitsuse kaitseminister Robert Gates. Põhjuseks oli turvalisus. Temale oli määratud Barack Obama järglase koht, kui üritusel oleks midagi erakorralist juhtunud. Seda polenud aga oodata, sest juba 6 tundi enne üritust, lausa pimedas kogunema hakanud kümned tuhanded inimesed olid pigem rõõmsad ja lootusrikkad. Pigem on selline turvalisusega üle pingutamine Bushi hirmutamise poliitika järelmõju , sest tema pidas ennast sõja aja presidendiks ning nägi igal pool ainult valitsevaid ohte. Tulemus - kaks lõpetamata sõda ja maailma suurimaid majanduskriise, mille mõjusid näeme ka Eestis.

Barack Obamal on lihtne olla edukam kui siiani valitsenud president Bushil. Isegi kui ta ainult sulgeb 7 aasta eest rajatud Guantanamo vangilaagri, millest on kujunenud USA kohtusüsteemi must auk ja lahkunud presidendi häbiplekk, siis juba on ta saavutanud rohkem inimeste õiguste kaitseks kui Bush oma valitsetud aastate jooksul.

Obama teab, mida tähendab enda tõestamine Ameerikas, kui sa oled vähemuse esindaja.

Samuti on tema poolel tavainimeste optimism, sest veel halvemini kui Bush polegi tõenäoliselt võimalik seda kõikide võimaluste maad juhtida.

Bill Clintonilt oli saadud päranduseks sadade miljarditega plussis olev riigieelarve, mis tänaseks on sõdade pidamisega viidud mitmeid kordi suuremasse miinusesse.

Eesti on paljurahvuseline riik, aga kui paljudes parteides on esindatud nende inimeste seisukohad ja vaated? Sellepärast arvangi, et ka minusugustel muukeelsetel eestlastel, kellel peale Eestit pole teist nii isamaad kui kodumaad ning kes on Eestis sündinud, on mida sekka öelda ja panustada tulevikus Eesti heaks. Kas pole siin elavad muukeelsed eestlased mitte just see uus lootus tulevikule või värske tuulehoog, mis annab uut hoogu poliitiliste eesmärkide puuduses vaevlevatele parteidele? Nii tekkivad ka meie oma Barack Obamad. Tsiteerides ajaloolist Martin Luther King´i lauset „I have a dream!“ unistan ka mina , et millal meil saabub see päev kui Eesti presidendiks saab muukeelne eestlane!

neljapäev, 22. jaanuar 2009

Poliitika teeb nooremaks!

Poliitikud ja teised avalikku elu tegelased peavad aegajalt arvestama kollase meediaga näitamaks, et oleme tavalised inimesed tavaliste unistustega õnnest. Ka mina üritasin humooriga vastata kõigile Trend24.ee küsimustele, mis puudutasid minu isikliku elu ja esimest armastust. Aga ka tulevase raamatu, valimiste ning võimaliku abielu kohta. Rääkimata siis küsimustest kasiinonduse vastu võitlemise või eesti naiste, eesti kunsti ja omasooliste abielude seadustamise kohta. Vaata kui huvitab!

http://www.trend24.ee/?id=72&action=show_new&new_id=2364

teisipäev, 13. jaanuar 2009

Venelaste deporteerimine Eesti inforuumist toob uue Pronksiöö?

Eile jõudis minule pärale fakt, et ETV ei edasta enam aastaid kell 18.45 saatekavas püsinud venekeelseid AK uudiseid. Need viidi ETV2 kanalile ning muutus ka aastakümnete jooksul vaatajale juba sisse harjunud algusaeg. Osalesin ka ise külalisena ETV venekeelsetes saadetes ja leian, et vaatamata keskmisele reitingule, vene keelt kõnelev vaatajaskond siiski märkas neid saateid. Lisaks arvan, et omal ajal Pavel Ivanovi poolt aastaid juhituna venekeelne toimetus oli üks edukaim ja professionaalsem ETV-s.

Nüüd võib ERR oma venekeelsete saadete toimetuse rahumeeli laiali saata ja sellega raha kokku hoida. Kes üldse vaatab seda ETV2 kanalit? Venelased kohe kindlasti mitte. Eriti kui ta on muutumas varem tõsiste probleemide arutelust nüüd pigem kollase meedia vahendajaks. Kus arutatakse teisejärgulisi probleeme. Saatejuhid on head esinejad ja näitlejad aga nõrgad ajakirjanikud. Saated on nüüd lavastatud negatiivse kollase agressiivsusega. Vist müüb paremini? Näiteks Vandekohtu saates arutelu, kas venelased armastavad venelasi või mitte? Ma küsin ETV juhtkonnalt, et milleks selline vaenu õhutamine ühiskonnas?

4. septembril 2008 edastas ERR pressiteate, kus seisab: „Olümpiamängude ajal avatud ETV2-e vaatas nädalas keskmiselt 152 000 vaatajat ja kanali turuosa oli 0,7 protsenti. Kanal 2-e keskmine vaatajate arv nädalas oli 791 000, TV3-l 789 000 ja PBK-l 413 000 inimest. Kanal 2-le ja ETV-le järgnesid augustis telerivaatamise osakaalult TV3 - 15,7% ja PBK – 11,5%.“ Telekanali vaadatavus ja populaarsus ei teki üleöö ning meil pole mingit põhjust arvata, et praeguseks võiks olla ETV2 alla 1 protsendiline vaadatavus tõusnud 100 % ehk 1,5 protsendi peale aga isegi siis oleks ta 8 korda vähem vaadatud kui PBK.

Kahjuks ei õnnestunud leida statistikat venekeelsete televaatajate osakaalu kohta ETV ja ETV2 kanalil, aga võib eeldada, et need on sama mikroskoopilised kui ETV2 augustikuu näitaja võrdluses venekeelse PBK kanaliga. Milleks ETV2kui kvaliteetset ja põnevat programmi tuleb mitmetelt läbinisti venekeelsetelt telekanalitelt? Kas eestlased igatseksid neid Vaba Euroopa ja Ameerika Hääle aegu tagasi kui neile tuli eestikeelseid saateid vabast maailmast maksimaalselt pool tundi päevas? Ma arvan, et mitte.

Tänapäeval on info kättesaadavus esmatähtis. Internetis on ametlik ERR-i info mugavalt kättesaadav novosti.eer.ee aadressil ja raadiolainetel valitseb avalik-õiguslik venekeelne Raadio 4, aga telekanalites on inforuum jäetud naaberriikide telekanalitele. Isegi Urve Palo tellitud miljoni kroonine saatesari ei muuda eriti palju televaataja seisukohalt. 12. jaanuaril tuli Starman-ilt ja STV-lt teade, et ta jätab oma rohkem kui mitu sada tuhat klienti ilma ka PBK kanalist. Väidetavalt olevat autorid liiga palju raha küsinud aga ei välista, et see on osa poliitilisest telekonkurentsist enne Euro ja kohalike valimisi. Eesmärk on mõistetav aga vahend nagu alati ebaõige.

Pärast 2007. aasta aprillikuu kuumi sündmusi rääkisid kõik Eestis venekeelse infokanali loomise vajadusest. Tookord jõuti isegi mõned vene keelde tõlgitud pikemad saated ETV-s ära teha, aga sellega asi piirduski. Isegi edukas kakskeelne saade Unetus lõpetati mitu hooaega tagasi.

Kindlasti olete tähele pannud, et viimastes konfliktides Kosovos, Afganistanis, Iraagis ja Liibanonis olid raadio- ja telejaamad ühed esimesed sihtmärgid. Okupatsiooni armeed nägid suurt vaeva, et lõigata läbi kohalike inimeste senine informatsiooniga varustamine ja asendada see omapoolse infoga (lendlehed, sateliitidelt edastatavad tele- ja raadiosaated).

Kui Eesti jätab siin elavad muukeelsed inimesed ilma normaalse riikliku inforuumita, siis oleme juba info konkurentsis kaotanud. Viimaste konfliktide ja eriti Iraagi kogemus näitab, et lahingu ja konflikti tulemuse otsustab elanike suhtumine vallutajatesse. Kui see on leppimatu, siis pole kasu ka tehnoloogilisest üleolekust (USA Iraagis) või emakeele kõnelemisest. Televisioonis sõjalise konflikti kajastamine tegi omal ajal lõpu Vietnami sõjale ja muutis ebapopulaarseks Bagdadis valitsust vahetanud USA presidendi Georg W. Bushi.

Tänapäeva relvakonflikte ei võideta mitte lahinguväljal ja relvadega, vaid inforuumi valitsedes ja kohalike elanike toetusega. Venekeelsete uudiste viimine piiratud kättesaadavusega digilevi kanalile oli rumal otsus, mis toob kaasa info konkurentsis paratamatu kaotuse. Eestis elavatel muukeelsetele inimestele tehti televisiooni vahendusel uudiste saamine keerulisemaks. Kelle huvides? Arvan, et aastatega välja kujunenud nn.venekeelne tund ETVs ja venekeelne AK peaks tagasi saama oma senise koha ja aja. Peaks olema rohkem kahekeelseid saateid, just need lähendavad.