Estonia vajab tõde. Estonial ligi tuhande
inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga
kaetuks. 19.aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta
avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei
toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud
selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem
teadaolevad asjad kindlalt ümber. Selge, et vajame uue sõltumatu rahvusvahelise
uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil,
peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja
poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud aastaid.
Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt
tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja
hoopis täpsemat informatsiooni, ka loomulikult too aeg peaministri Mart Laari
käest. Selgitusi peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid
ning EL ja NATO juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia
laeval toimunuga.
Tegemist ei ole õnnetusega. On hästi teada, et
ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel NATO
suurõppused. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske
Estonia pihta. On arusaamatu miks NATO väed, kes hetkel just õppusi läbi
viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Ning miks
kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Tänaseks on üheselt saab
selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle tragöödia
organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele
ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise
olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses õde ja vanaema ning
armastatava inimese.
Uus Estonia uurimiskomisjon. Selge, et täna vajame
uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega
seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku
moodustavasse komisjoni kaasata, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise
nimel, ka hukkunute sugulased. Omaksed ja lähedased uurimiskomisjonis oleks
loogiline, demokraatlik ja loomulikult inimlik samm.
Küsime Herman Simmi käest. Ei maksa unustada, et
parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman
Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu
tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Meie võimud
peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Oli ju Simm Mart Laari
usaldusalune ning temast tehti õige pea Eesti politseipealik. Kuna Simm pani
kindlasti pihta ka Ameerika saladused, siis andkem ta USA-le välja.
Estonia peab üles tõstma. Eesti kui riik saaks
käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks on prioriteet
kodanik ja tema rahva turvalisus, et see on sama oluline kui lääneliku
demokraatia juurutamine Afganistanis ja Iraagis jne. Olen ise seisukohal ning
toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab
Estonia üles tõstma. Arvan, et võttes arvesse eelmainitud fakte saaks NATO 1994.aasta
septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmisega hakkama. Kallis
ta tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati
asjakohane, loogiline samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Küsimus on riigi
tegelikes prioriteetides. Vähemalt meil, sugulastel oleks siis võimalus matta
Estonial hukkunud kristliku kombe kohaselt ning tõevalguses.
