Estonia ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidu ühiskonnas lõputult saladuselooriga kaetuks. Neliteistaastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased.
Tegemist ei ole õnnetusega?
Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses kaks sugulast ning lähedast inimest.
Uus Estonia uurimiskomisjon.
Selge, et täna vajame uue sõltumatu uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uue võimaliku moodustava komisjonitöösse, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Sest omasekte ja lähedaste uurimiskomisjoni esindajate kaasamine oleks loogiline, demokraatlik ja loomulikult inimlik. 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia hukupõhjuste väljaselgitamiseks uue komisjoni moodustamine oleks loomulikult ja vajalik samm.
Estonia vajab tõde.
Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud kuid ja aastaid pole võimatu ega välistatud. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Uus uurimiskomisjon võiks julgelt kutsuma enda tööistungitele selgitusi andmas toolaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhte ning toolaegsed EL ja NATO julgeoleku juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunu.
Nord Stream ja Estonia.
Arvan, et Rootsi, Soome ja Eesti valitsused peaks lisa tingimusena gaasitrassi ehitamise loa andmisel, seadma Nord Streami ja gaasitrassi rajajatele 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmise. See oleks igati asjakohane, loogiline ja ka tehniliselt võimalik samm. Sellega oleks suurepärane võimalus parandada rahvusvahelisi suhteid regioonis, eeskätt Eesti, Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Samas usun, et järgmine võimukoalitsioon saab hakkama "Estonia" ülestõstmisega.
Estonia peab üles tõstma.
Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks prioriteet on kodaniku ja rahva turvalisuse teema sama oluline kui lääneliku mudeli demokraatia loomine Afganistanis ja Iraagis või sama tähtis kui pronkssõduri lugu. Olen seisukohal ja toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel Estonia peab üles tõstma. Kallis, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. Küsimus on riigi tegelikes prioriteetidest? Vähemalt, meile oleks võimalus maeta Estonial hukkunuid kristliku kombe kohaselt ning tõe valguses.
Tegemist ei ole õnnetusega?
Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses kaks sugulast ning lähedast inimest.
Uus Estonia uurimiskomisjon.
Selge, et täna vajame uue sõltumatu uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uue võimaliku moodustava komisjonitöösse, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Sest omasekte ja lähedaste uurimiskomisjoni esindajate kaasamine oleks loogiline, demokraatlik ja loomulikult inimlik. 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia hukupõhjuste väljaselgitamiseks uue komisjoni moodustamine oleks loomulikult ja vajalik samm.
Estonia vajab tõde.
Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud kuid ja aastaid pole võimatu ega välistatud. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni. Uus uurimiskomisjon võiks julgelt kutsuma enda tööistungitele selgitusi andmas toolaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhte ning toolaegsed EL ja NATO julgeoleku juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunu.
Nord Stream ja Estonia.
Arvan, et Rootsi, Soome ja Eesti valitsused peaks lisa tingimusena gaasitrassi ehitamise loa andmisel, seadma Nord Streami ja gaasitrassi rajajatele 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmise. See oleks igati asjakohane, loogiline ja ka tehniliselt võimalik samm. Sellega oleks suurepärane võimalus parandada rahvusvahelisi suhteid regioonis, eeskätt Eesti, Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Samas usun, et järgmine võimukoalitsioon saab hakkama "Estonia" ülestõstmisega.
Estonia peab üles tõstma.
Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitab, et meie riigi jaoks prioriteet on kodaniku ja rahva turvalisuse teema sama oluline kui lääneliku mudeli demokraatia loomine Afganistanis ja Iraagis või sama tähtis kui pronkssõduri lugu. Olen seisukohal ja toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel Estonia peab üles tõstma. Kallis, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. Küsimus on riigi tegelikes prioriteetidest? Vähemalt, meile oleks võimalus maeta Estonial hukkunuid kristliku kombe kohaselt ning tõe valguses.