esmaspäev, 31. oktoober 2011

Max Kaur kohtus Venemaa presidenti Medvedjevi esindajaga

28.oktoobril 2011 aastal kohtus Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur Leningradi oblastis kõrgematasemelisel majandus - ja meediafoorumil mitteametlikult Venemaa presidenti Dmitri Medvedjevi administratsiooni esindaja Jevgeni Umerenkoviga. Jevgeni Umerenkov on Vene Föderatsiooni presidendi administratsiooni välisriikidega peetavate regioonidevaheliste - ja kultuurisidemete valitsuse osakonna ülem.
„Soovisin edu presidendiparteile käesolevatel parlamendivalimistel, kus teatavasti Dmitri Medvedev on partei Ühtse Venemaa esinumber ning avaldasin lootust, et Eestis elavad Venemaa kodanikud osalevad aktiivselt Riigiduuma valimistel, “ märkis Max Kaur.
„Vene Föderatsiooni presidenti administratsiooni esindaja tundis huvi e-valimiste süsteemi eduka rakendamise ning kaasmaalaste olukorra vastu Eestis,“ lisas Kaur.
Max Kaur osales Leningradi oblasti valitsuse kutsel kõrgematasemelisel majandus - ja meediafoorumil Puškini linnas 27 - 29 oktoobrini. Foorumil tutvustati Leningradi oblasti arenguperspektiive ja oblastisse investeerimise võimalusi. Foorumi raames külastati Leningradi oblasti suurimad tööstus - ja majandusobjekte sh. ka Ust - Luuga sadamat, kus Vladmir Putini mereväelasest onu Ivan Šelomov oli omaajal ülemus.
Foorumist võtsid osa Leningradi oblasti valitsuse esindajad, Venemaa presidendi administratsiooni esindajad, Vene välisministeeriumi töötajad, Ühiskondliku Palati liikmed, ärimehed, ajakirjanikud ja kolmanda sektori esindajad. Eestist võttis foorumist osa ka Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin.

kolmapäev, 26. oktoober 2011

Minu ema Eesti priimabaleriin Larissa Kaur 70


31. oktoobril 2011 a. saab 70 aastaseks minu ema, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegne priima Larissa Kaur.
Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval 20 aastat. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris» ja palju teisi tipprolle.
See oli õnnelik aeg balletile, mis emale tähendas ka isiklikku lähedast tutvust balleti maailmatähtedega, nagu näiteks Rudolf Nurieviga St.Peterburis.
Kümme aastat tantsis Larissa Kaur ka Astorias ja Viru varietees.
Larissa Kaur oli 60ndate Eesti ilusaim naine, kes peale priimabaleriini rolli rahvusooperis Estonia oli ka Eesti ja Ida-Euroopa suuremate ning populaarsemate moeajakirjade fotomodell. Ta poseeris korduvalt ka meie kohaliku moeajakirja «Siluett» kaanetüdrukuna.
Ta oli kaunitar, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud suured maalikunstnikud. Näiteks nagu Olev Subbi. Ja tolleaegsed ajakirjanikud ristisid ema suisa Eesti Elizabeth Tayloriks. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut, Eduard Tubinat. See pole lihtsalt tunne, et eesti kultuuri tipphetked oli 60 - 70 aastad, kus osaline oli ka minu ema.
Täna konsulteerib pikaaegne Estonia Rahvusooperi priimabaleriin Larissa Kaur mõnikord koreograafia vallas ning tegutseb aktiivselt Eesti Chihuahua Klubis.

Minu ema saadab alati meie chihuahua tõugu Fabiani rahvusvahelistel võistlustel. Ta on tulnud juba Eesti, Läti ja Venemaa meistriks ning esineb külalisstaarina Eesti ja Venemaa TV-sarjades.
31. oktoobri õhtul külastame Mireille Mathieu kontserdit. Palju õnne ema!

esmaspäev, 24. oktoober 2011

Eesti ärimehed võiksid julgemalt investeerida Leningradi oblastisse.


Tallinna linnavolikogu liige Max Kaur on kutsutud Leningradi oblasti valitsuse poolt osalema kõrgematasemelisele majandus - ja meediafoorumile Puškini linnas 27 - 29 oktoober 2011.aasta. Foorumil tutvustatakse Leningradi oblasti arengu perspektiive ja oblastisse investeerimise võimalusi. Foorumi raames külastatakse Leningradi oblasti suurimad tööstus - ja majandusobjekte. Külastatakse ka tuntud Ust Luuga sadamat, kus Vladmir Putini mereväelasest onu on omaajal olnud ülemus.
„Eesti ärimehed on viimasel ajal investeerivad tohutu riskiga oma kümneid miljoneid eurosid kaukaasija, musta mereäärse regiooni või tont teab kuhu. Euroopas ja Ameerikas on ka kõrge konkurents. Samas oleks võinud investeerida väikesema riskiga samas lähedal olevasse Leningradi oblastisse. Siin on kõige dünaamilisemalt arenev piirkond Venemaal ja ehk kogu Ida - Euroopas Putini valvsa pilgu all. Siin on peale grandioosse Ust-Luuga sadamaprojekti, stardi paik gaasijuhe Nord Stream Lisaks ka Toyota ja Fordi autotööstused ning meie vanas tuttavas Slantsõ linnas taastatakse vanad kaevandused ja tööstused, ehitakse uus tuumaelektrijaam See on suur turg just meie ärimeeste ja meie spetsialistide jaoks. Leningradi oblast täna võib osutuda Eesti majandusele ootamatult suureks majanduslikuks partneriks,“ leiab Max Kaur.
"Pole ka saladus, et kõige rikkam eesti ärimees ajab äri just Venemaal," lisas Kaur.
Foorumist võtavad osa Sankt-Peterburgi kuberner, Venemaa valitsuse esindajad, Leningradi oblasti kuberner, Venemaa presidendi administratsiooni esindajad, Vene välisministeeriumi töötajad, Ühiskondliku Palati liikmed, Eesti, Läti ja Leedu peakonsulid, ärimehed, ajakirjanikud ja kolmanda sektori esindajad. Foorumist võtab osa ka Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin.

kolmapäev, 19. oktoober 2011

Jagame Eesti pealinna innovatiivset kogemust


Täna tuli mind puudutav uudis linnavalitsuse istungilt: "Tulenevalt asjaolust, et Tallinna Linnavalitsus tegutseb Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus asutajana, määrata alates 1.novembrist 2011 Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus nõukogu liikmeks Tallinna Linnavolikogu liige Max Kaur."
Sihtasutuse Tallinna Arengu- ja Koolituskeskuse nõukogu liikmena tahan eeskätt levitada ja kinnistada Eesti ning Tallinna kui Eesti pealinna positiivseid kogemusi. Eesti on üks innovaatilisemaid riike. Pealinnas Tallinnas kõik need innovatsioonid sünnivadki, siia on nad kontsentreeritud. Seega meil on mida Tallinna Arengu- ja Koolituskeskusega jagada nii tervele Eestile kui kogu maailmale.
Tallinna linn on läbi aastate pälvinud rahvusvahelist tunnustust aktiivse e-teenuste eestvedajana, kes on välja töötanud ja rakendanud hulka omavalitsuse juhtimist ja avalikke teenuseid hõlmavaid elektroonilisi lahendusi. Erinevatel seminaridel on Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus jaganud Tallinna kogemusi e-teenuste valdkonnas omavalitsustele nii Ida-kui Lääne Euroopast, olgu selleks siis e-pilet (ID pilet); m-parkimine; e-valitsemine; muud e-teenused.
Sihtasutus Tallinna Arengu- ja Koolituskeskus on ka think tank tüüpi sihtasutus, mille eesmärgiks on toetada Tallinna valitsemist linnakodanike huvides ideede, kontseptide ja lahendusvariantide pakkumisega. Siin annab veel palju ära teha, tuleb kaasata rohkem kodanikuühiskonda. Sean selle nõukogu liikmena eesmärgiks. Sihtasutuse nõukokku on varasemalt kuulunud teiste hulgas ka Tallinna linnapea, ekspeaminster Edgar Savisaar ja president Arnold Rüütel.

esmaspäev, 17. oktoober 2011

Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjon võtab ette narkokuritegevuse

18.oktoobril 2011.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, kus päevakorras on teemaks narkokuritegevus ning õiguskaitseasutuste sammud nende kuritegude tõkestamisel ja avastamisel. Ettekandjaks on Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo narkokuritegude talituse juht Kaido Kõplas.
"Narkokuritegevus on tsiviliseeritud maailma üks põletavaimaid probleem, mööda pole see läinud ka Tallinnast. Oleme suur transiidivärav, kahjuks ka narkootikumide salaveole. Seetõttu on pidevalt vaja analüüsida olukorda ka omavalitsuse tasandil, et läbi mõelda sammud, mida veel on võimalik ette võtta ohu vähendamiseks," leiab Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni liikmete kooseisus on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl. Korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, Põhja-Eesti Päästekeskuse juht Raik Saart, siseministeeriumi esindajad, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna Linnavalitsuse korrakaitse nõunik. Varasemalt on Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni erakorraline istung algab kell 16:00 Tallinna Linnavolikogu II korruse saalis.

esmaspäev, 10. oktoober 2011

Eesti Panga president - Kraft heitleb Obamaga?


Eesti liitumine eurotsooniga on Eesti Panga presidendi ametikoha teinud mõjuvõimsaks. Eesti Panga president istub Euroopa Keskpanga nõukogus ja langetab seal otsuseid Eesti eest ainuisikuliselt.
Tema otsused aga mõjutavad kogu eurotsooni. Euro on maailmas teine reservvaluuta USA dollari kõrval. Ilmselt siit tuleb otsida põhjust, miks käib nii äge võitlus Eesti Panga presidendi ametikohta üle.
Tuleb mõista, et ei USA-l , kus käibel dollar, Venemaal, kus käibel rubla ega Skandinaavia riigid , kus igal käibel oma rahvuslik kroon, ei ole Euroopa Keskpanga nõukogusse asja. Aga väga tahaks olla seal! Olla tähtsade otsuste juures, et mõjutada asju oma riigi huvides!
USA-l oleks väga vaja oma inimest Euroopa Keskpanga nõukokku. Ainuke võimalus on, et mõne väikese riigi esindaja saadab Ameerikaga seotud isiku sinna nõukokku. Usun, et sama loogikat ajab taga ka Venemaa. Skandinaavia suurpankade huvist, kes tegutsevad Eestis, pole mõtet rääkidagi. Loomulikult tahavad nad oma poissi EKP nõukogusse.
Selles valguses on mõistetav endise Eesti Panga presidendi Vahur Krafti, kes praegu veab Eestis Nordea panka, jõuline sekkumine Eesti Panga uue presidendi valimistesse. Pole kahtlust, et just Krafti tegutsemine elimineeris rahandusminister Jürgen Ligi kandidatuuri, kes on tuntud oma erakordse jäärapäisuse poolest ning polnud seepärast Kraftile sobiv. Kraft panustab oma endistele töötajatele Eesti Pangas, antud juhul langes valik Andres Suti kasuks. Valimise korral saab Suti ülesandeks Skandinaavia riikide ja suurpankade huvide esindamine Euroopa Keskpangas nõukogus.
Kuid eriti küsitav on ameeriklase Ardo Hillar Hanssoni kandidatuur Eesti Panga presidendiks. Ma mõistan, kui Eesti Kaitseväe juhatajaks sokutatakse Ameerika kolonel. Eesti tahtis NATOsse ja Eesti on NATOs, selge et selles organisatsioonis mängib USA esiviiulit ning seetõttu USA esindaja meie põhiseadusliku institutsiooni eesotsas meid tugevalt ka ei kahjustanud. Ütleme nii, et meie rahvuslik huvi suurel määral langes siin kokku USAga. Ilmselt on veel kõrgeid ametikohti, kuhu Ameerika agentide paigutamine Eesti riiki ei kahjusta. Euroopa Keskpanga nõukogu liikme koht selline just ei ole. USA võitleb oma dollari kui maailma reservvaluuta eest kümne küünega ning püüab igati kahjustada eurot. See ei ole Eesti rahvuslikes huvides.
Meenutan, et kaitsepolitsei kontroll omaajal tühistas 2000. aastal Vello Ventseli valimise Eesti Panga presidendiks. Jääb mulje, et Rootsi kodanik Jaan Männik ei ole sellest õppust võtnud. Äkki ollakse seekord ikka targemad ja agente igale poole ei valiks?

reede, 7. oktoober 2011

Steve Jobs, tüüpiline Lähis-Ida geenius


Kindlasti tekib küsimus, kust sellised sünnivad. Nagu Leonardo da Vinci, Lähis - Idas. Geneetiliste juurtega olid mõlemad mehed Lähis-Idas kinni.
Omapärane on aga see, et need Lähis-Ida geeniused ei loo tavaliselt mitte tuhkagi ise. Vaid nagu parasiidid imevad end teiste loodud asjade külge. Nad ainult interpreteerivad, annavad uue näo, värskendavad. Ja müüvad suure raha eest edasi! Jobs ei olnud Thomas Alva Edison.
Jobs ei loonud arvutit, puuteekraani, ja kõik mis seal on. Kõik selle lõid teised inimesed. Jobs kombineeris vaid teiste avastustest toote, mida oli võimalik maha müüa. Patentide üle alanud sõda maailmas vahetult enne Jobsi surma on selle tõestuseks. Eriti oluline on siin tänapäeva maailmas enesemüümine. Me ei kummarda mitte seda, kes puuteekraani lõi, vaid Jobsi, kes kasutas seda oma firma toodangus? Absurd?
Miljardär ei ole mitte see, kes on teinud need tohutud avastused ja leiutused, vaid müügimees Jobs. On see nüüd paradoks või mitte, aga seletamist tuleb selle üle tulevikus veel küllaga.

kolmapäev, 5. oktoober 2011

Imperaatorliku Eesti kuurorti külastus


Külastasin haruldasel päikeselisel sügispäeval Haapsalu linna. Kohtusin Haapsalu peaga. Kohtumine Haapsalu volikogu esimehega oli mulle sama oluline, kui nädalapäevad tagasi kohtumine maailmametropoli Moskva linna duuma esimehega.
On Miami, Marbella ja Nizza, kuid maailmakaardil oli 19. sajandil ka imperaatorlik kuurort Gapsal. Taani päritolu keisrinna Maria Fjodorovna (Dagmar) suvitas taani linnakest meenutavas Haapsalus koos oma lastega, kelle hulgas tulevane imperaator Nikolai II, regulaarselt. Ning ei jõudnud Haapsalu tervisevee võlusid ära kiita oma õele Alexandrale, Inglismaa kuningannale ja India keisrinnale. Pole ime, et Haapsalu võttis suvitusperioodil juba tollal vastu tuhandeid inimesi üle maailma.
Reedel oli päikseline ilm, kuid hooaeg oli juba läbi. Ometi oli tunda õhus, et Haapsalu ootab ees suurt tulevik, vähemalt sama suurt nagu 100 aastat tagasi. Miks mitte müüa täna Haapsalu kuurorti ka Moskva tähtsatele ninadele. Vene imperaatorliku perekonna valik usun maksab nende silmis palju!
Ka Tšaikovski oli siin. Liikudes reedel uhiuuel promenaadil, kus patseerisid ringi lumivalged luiged, usud tõesti et ehk sai ta siit inspiratsioon oma Luikede Järveks. Ning kes oli see inimene Haapsalus, kellesse Tšaikovski oli armunud?
Linn ootab tagasi oma imperaatoreid. Kindlasti peab selleks taastama raudtee Haapsalust pealinna.

esmaspäev, 3. oktoober 2011

Tallinna Korrakaitsekomisjon läheb Balti jaama


4.oktoobril 2011.a. kutsub Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku korrakaitsekomisjoni väljasõidu istungi Põhja-Tallinna linnaosas. Korrakaitsekomisjon istungi päevakorras on avalikku korra ja heakorra olukord Balti jaamas ja selle ümbruses, kodutute viibimine ja tegevus ühistranspordi peatustes. Komisjoni väljasõiduistung toimub koostöös Põhja-Tallinna halduskogu korrakaitsekomisjoniga ning vastavate ametkondadega.
"Lõpuks ometi me peab lööma korra majja kodututega ja narkomaanidega, kaua nad tapavad meie inimesi, isegi Moskva rongilt ei saa enam turvaliselt maha astuda, mis rahvusvahelisest transpordisõlmede arendamisest me räägime sellises olukorras,“ leiab Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liige on ka endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl. Korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on mõjukad kirikuringkondade esindajad, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, Põhja-Eesti Päästekeskuse juht Raik Saart, siseministeeriumi esindajad, Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse korrakaitse nõunik. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni väljasõidu istung toimub teisipäeval, 4.oktoobril 2011.a., kell 16.00 Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsuse hoones, Niine 2, II korruse Põhja-Tallinna Halduskogu saalis.

TV 3 UUDIS:
 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tv3-kuhu-peletada-asotsiaalid-balti-jaamast.d?id=59414276

Tapmised Lasnamäel ja Nõmmel nõuavad sekkumist


Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimehena pean tallinlaste turvalisuse tõstmist ülesandeks, kus riigil ja Tallinna linnal tuleb teha tõhusat koostööd.
Viimased tapmised Lasnamäel ja Nõmmel teevad üldsust rahutuks. See kontingent, kes tapab, on korravalvuritele hästi tuntud. Seepärast panebki imestama, et midagi pole ette võetud. Ma tean täpselt, et turvafirmad pidevalt pommitavad õiguskaitseoraneid seoses narkomaanide kontingendiga, kes supermarketites ja selle läheduses tegutsevad. Politsei ei ole midagi ette võtnud ning sellele ongi järgnenud juba mõrvad. Tallinlased ju näevad, et kurikamõrvareid Vjatšeslav Bajukisid liigub linnas ohtralt ringi.
Arvan, et peab oma abikäe politseile ulatama ka Tallinn! Midagi ei ole teha, kui on vastav olukord, siis tuleb reageerida otsustavalt. Politsei võib pöörduda ka MUPO poole. Bussijänesed bussijänesteks, see ei ole oluline võrreldes mõrvadega. Linnapea autoriteeti tuleb hoida. Siin vabandused, et see pole minu ülesanne, tallinlasi ei huvita. Tuleb energiliselt, otsustavalt tegutseda. Kavatsen teha linna korrakaitsekomisjonile ettepaneku panna antud küsimus ka arutlusele alla mõnel lähimal komisjoni istungil.