teisipäev, 29. detsember 2015

Mustvee linn tegi naabervaldadele ettepaneku liitumiseks

29. detsembril 2015. aastal pöördus Peipsi pealinn Mustvee naaberomavalitsuste poole ettepanekuga liitumiseks riigi poolt läbiviidava haldusreformi käigus.  
Mustvee linnavolikogu esinaine Riina Pajula ja Mustvee linnapea Max Kaur oma kirjas Kasepää, Saare, Torma, Lohusuu ja Avinurme omavalitsuste juhtkondadele tegid ettepaneku liitumiseks, arvestades Mustveega kui ajalooliselt väljakujunenud ning riigi poolt ametlikult tunnustatud tõmbekeskusega. Selle eesmärgi nimel tuleks algatada 2016. aastal ka vastavad läbirääkimised omavalitsuste vahel. Liitumise õnnestumisel moodustataks üle 6000 elanikuga omavalitsus. 
"Mustvee linn kui ajalooliselt väljakujunenud piirkonna tõmbekeskuseks tunneb vastutust piirkonna ühise tuleviku ees, kuna omavalitsuse põhiülesanne on just kohaliku inimese hea kvaliteediga teenindamine sotsiaalabi, tervishoiu, hariduse, lastehoiu, kultuuri, logistika, töökohtade valdkonnas. Peame näitama omapoolset initsiatiivi, et toetada riikliku haldusreformi," leiab Mustvee linnapea Max Kaur.
"Liitumisel moodustatav uus omavalitsus peaks olema oma suuruselt optimaalne arvestades piirkonna tänaseid võimalusi, ei ole aga ratsionaalne veelgi suurem omavalitsus. Uus omavalitsus peaks arvestama kõikide tänaste valdade huviga läbi valitava volikogu, kõik piirkonna elanikud peaks liitumise järel tunnetama, et ka tema  perekonna ja asumi areng ning kultuur on kaitstud, et funktsioonid uues omavalitsuses on efektiivselt ja õiglaselt jaotatud, " arvab Mustvee linnavolikogu esinaine Riina Pajula. 
Vabatahtlikud ühinemisläbirääkimised käivad täna enam kui 20 Eesti piirkonnas, hõlmates kokku üle saja omavalitsuse. Viimane võimalik hetk ühinemisläbirääkimiste alustamiseks on 2016. aasta 1. oktoober. Riik kavatseb teha ettepaneku ühinemiseks neile omavalitsustele, kes ei vasta 2017. aasta 1. jaanuariks 5000 elaniku miinimumkriteeriumile. Nii vabatahtlikud kui valitsuse algatatud ühinemised jõustuvad 2017. aasta oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega. Omaalgatuslikult ühinenud ja kriteeriumile vastavale uuele kohalikule omavalitsusele  annab riik ühinemistoetust ühe elaniku kohta sada eurot. Piiranguga, et see ei ole rohkem kui 800 000 eurot ja vähem kui 300 000 eurot ühe ühineva omavalitsuse kohta.

pühapäev, 20. detsember 2015

Max Kaur liitus SOS Lasteküla toetajate hulka


Mustvee linnapea Max Kaur astus aastalõpus SOS Lasteküla toetajate sekka. "Läheneb jõuluaeg ning see peab olema aeg headeks tegudeks. Lastele, kes on jäänud vanemliku hoolitsuseta, peab appi minema. SOS Lasteküla on valinud õige tee, väikestest annetustest, mida teeb suur hulk inimesi, tuleb kokku suur summa. Seepärast astusin ka mina SOS Lasteküla annetajate hulka, olgu meie lastel kaunid jõulud, " räägib Peipsi pealinna Mustvee linnapea Max Kaur.
Neli aastat tagasi oli SOS Lastekülal 400 püsiannetaja toetus, nüüd on neid, kes SOS Lasteküla töösse iga kuu väikese panuse teevad, üle 4000. SOS Lastekülade pere Eestis tähistas sel aastal 20. juubeliaastat. SOS Lastekülade idee sai alguse pärast Teist maailmasõda 1949. aastal, kui Austria arst Hermann Gmeiner hakkas otsima lahendust, kuidas aidata sõjaorbe ja kodutuid lapsi ning kuidas luua neile kasvamiseks võimalikult kodulähedane keskkond. Idee realiseerus esimese lastekülana Austrias Imstis. Tänaseks on SOS Lastekülad 133 riigis ning uue armasava kodu on leidnud ligi 80 000 last.

neljapäev, 10. detsember 2015

Peipsi piirkonna aasta inimeseks kuulutati Max Kaur

Peipsi piirkonna aasta inimeseks 2015 sai Peipsi pealinna, Mustvee linnapea Max Kaur. Ajalehe "Peipsi rannik" toimetus põhjendas valikut tööga, mille tulemused on avalikusele nähtavad ja Peipsi inimeste poolt tunnustust leidnud. Viiesaja aastase ajalooga Mustvee areneb viimastel aastatel kiiremini kui ei kunagi varem oma ajaloos. Eesti idamere, Peipsi keskusena on Mustvee areng strateegilist tähtis Eestile, seetõttu on Eesti riigi poolt Mustvee ametlikult tunnistatud üheks haldusreformi tõmbekeskuseks.
2015 aasta oli Peipsi pealinnale erakordselt edukas, mis näitas, et Mustvee on võimeline välja kandma piirkonna liidri rolli.

Üheks olulisemaks projektiks Peipsi pealinnas on olnud Mustvee sadama ehitus. Euroopa Liidu struktuurifondide rahalise abiga on valminud Mustvee sadama hoone, põhjakai, paadisadam, slipp, ehitati välja põhjamuuli promenaad ning avati sadama kohvik, tegemisel on Mustvee sadama lõunakai, jahisadam ja muuli promenaad.

Kõike seda täiendavad esinduslikud lipuväljakud kesklinnas ja linna sissesõidul, uus haljastus, uued viidad linna sissesõidul. Rekonstrueerimisele tuleb suur Mustvee ristmik. Ehitamisele tuleb ka kergliiklustee Mustvee sillast Raja külani. Sel aastal avati ka Mustvee uus sild. Eesti ilusam sild harmoneerub uue sadamaga ning on andnud Mustveele ligitõmbava välimuse.

2015 aastal jätkus linna heakorrastamine. Inimesed näevad seda nii linnapargi promenaadi näol, uute kõnniteede näol, sillast kultuurkeskuseni, Tartu tänaval. Paigaldatud on uus valgustus. Tegemisel on kesklinna bulvar.Mustvee uhkuseks on tema kirikud. Et saada neile uut tähelepanu on toimunud nende tõeline renessanss, kirikutele on paigaldanud uus lisavalgustus, et neid linnapildis esile tuua. Luteri kirik sai aga uue oreli. Linna hariduselu olulisemaks sündmuseks oli Peipsi Gümnaasiumi tööle hakkamine, kus õpivad nüüd nii eestlased kui ka venelased. 2015 aasta oli oluline tähis turismi arengus Mustvees. Perekond Pajula eestvedmisel avati Mustvees hotell Ankur, mis on valmis vastu võtma ka kõrgeid külalisi. Kindlasti on sümboolse väärtusega linna uus kell keskväljakul, mis loeb Mustveele tema ajaloo uut aega.

pühapäev, 6. detsember 2015

Raamatuesitlus "Ühe Mustvee silla kolm lugu"


11.detsembril 2015. aastal toimub Mustvee Kultuuripalee galeriis, kell 14.00, fotoraamatu "Ühe Mustvee silla kolm lugu" esitlus, mis räägib legendaarse Peipsi pealinna Mustvee silla kolmest ajastust.
Linna esimene puusild valmis Vene tsaariajal 1900.aastal, moderne betoonist insenerilahendus valmis Eesti Vabariigi ajal 1934. aastal ning nüüd, sel aastal avati uus, ilusaim Eesti linnasild, Euroopa Liidu ajastul.
"Peipsi pealinn Mustvee areneb viimastel aastatel eriti kiiresti, uuendatud sadama, piirkonna uhkema hotelli kõrval, saime sel aastal ka Eesti ilusama linnasilla. Sillad, nagu ajaloost teame, ehitatakse sajanditeks. Nüüd on see ajalugu raiutud raamatusse. Mustvee võib uhke olla, et  500 aastase ajaloo järel, linna areng jätkub, olles tükike nii Eesti kui ka Euroopa Liidu arengust, " kinnitab Mustvee linnapea Max Kaur     
Raamatu "Ühe Mustvee silla kolm lugu" autorid on Mustvee kultuurikeskuse juht Laidi Zalekešina, Mustvee Linnaraamatukogu spetsialist Anu Ots ja Mustvee linnavalitsuse liige Aive Tamm.