neljapäev, 11. aprill 2019

Jõhvi vallavanemaks valiti Max Kaur

11. aprillil 2019. a. valis Jõhvi Vallavolikogu oma istungil uueks Jõhvi vallavanemaks endise Mustvee linnapea ja praeguse Jõhvi abivallavanema Max Kauri. 
"Täna me räägime Jõhvi tulevikust. Ehitame Jõhvit edasi. Jõhvile on vaja töörahu, et kindlalt realiseerida olemasolevad suured projektid. Näiteks uue põhikooli hoone, mille koos Arhitektide Liiduga saame valmis 2021. aasta lõpuks. Usun, et saame arhitektuuriliselt ilusaima ja moodsaima koolihoone Eestis. Ehitame valmis lähiaastatel suure kergejõustiku staadioni, vene põhikooli staadioni, linnapargi esimese etapi, arendame linna promenaadi. Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga arendame edasi Jõhvi Jalgpallikeskuse ideed, teeme korda Jõhvi raudteejaama hoone. Loodame saada tänu riigile lähitulevikus ka uue moodsa keskraamatukogu. 
Jõhvi on Eesti linn! Jõhvi on teatavasti mitte ainult Ida-Virumaa keskus, vaid ka üks neljast riigi regionaalkeskustest. Jõhvi eeskuju on tähtis nii Ida-Virumaale kui ka Eestile," mainis valitud Jõhvi vallavanem Max Kaur.  
Max Kaur on varem töötanud Tallinna linnapea nõunikuna, ta oli Tallinna Linnavolikogu liige, Maardu abilinnapea ning ligi viis aastad Peipsi pealinna, Mustvee linnapea.

teisipäev, 9. aprill 2019

Enne ülestõusmisepühadele eelnevat suurt reedet võtaks kätte raamatu

Pärast valimiste segast aega on meeldiv külastada oma lemmikkohti Jõhvis. Jõhvi eskraamatukogu on meie tarkade palee. Tubli raamatukogu lugejana heitsin pilgu uusväljaannetele ning avastasin uute eestikeelsete raamatute riiulil põneva raamatu. Selleks oli Tiiu Viirandi ja Eve Korgi  "Eesti linnad", 2019. aasta väljaanne. Hea meel oli näha, et Jõhvi lehekülgedel on esile toodud Jõhvi linna kunstnik Kalev Prits.
Olen ise osalenud paljude omavalitsuste arengute juures. Olgu selleks siis Eesti pealinna Tallinna, kus oli võimalus töötada linnapea nõunikuna ning olla au valitud volikogu liikmeks. Või transiidipealinn Maardu, kus abilinnapeana tegelesin integratsiooni ja noorte küsimustega. 5 aastat olin Peipsi pealinna, Mustvee linnapea, seda kõige keerulisemal, haldusreformi realiseerimise, ajal. 
Antud raamatust oli põnev leida huvitavaid seoseid omavalitsuste vahel. Või siis seda, millega ise tegelesid. Näiteks saab teada, et Mustvee peaväljaku suur kell taastati suuremalt osalt Tallinna linna abiga, äitäh Edgar Savisaar ja Taavi Aas!
Täna, kui olen tihedalt Ida - Virumaa juhtimise juures, on mulle eriti oluline arendada edasi seda head, mis meie linnas on. Ülesehitada kultuurilises ja ajaloolises mõttes eesti linn, mille rahvas siin nii tublisti toimetab.

kolmapäev, 27. märts 2019

Head Teatripäeva, ema!

Tähistan Teatripäeva oma emaga, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegse priima Larissa Kauriga (fotol keskel). Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval 20 aastat. Tema rollide hulka kuulusid Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris», ja palju teisi tipprolle. See oli õnnelik aeg eesti balletile, mis emale tähendas ka isiklikku lähedast tutvust balleti maailmatähtedega, nagu näiteks Rudolf Nurieviga.
Ema poseeris korduvalt ka meie kohaliku moeajakirja «Siluett» kaanetüdrukuna. Näiteks nagu Olev Subbi. Ja tolleaegsed ajakirjanikud ristisid ema suisa Eesti Elizabeth Tayloriks. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut, Eduard Tubinat. See pole lihtsalt tunne, et eesti kultuuri tipphetked olid just 60 - 70 aastad, kus osaline oli ka minu ema.
Priimabaleriini lapselaps, minu tütar EKA-s õppiv Viktoria (23), on uskumatu sarnane oma vanaemaga. Head Teatripäeva!

pühapäev, 27. jaanuar 2019

Mustvee ekslinnapea Max Kaur kandideerib parlamendivalimistel

Max Kaur teatas sellest täna meediaväljaannete korrespondentidele märkides, et esitas oma kandidatuuri 9.valimisringkonnas, kuhu kuuluvad Jõgevamaa ja Tartumaa. "Keskerakonna esimese numbrina nimekirjas läheb selles ringkonnas riigihalduse minister Janek Mäggi," selgitas Max Kaur. "Vastutus on loomulikult suur, arvestades regiooni, mida kavatsen esindada. Oma valimise korral Riigikokku kavatsen tegeleda Peipsimaa arenguküsimustega, kuid juba riigivõimu tasandil. Suurt perspektiivi näen näiteks Mustvee reisisadamas. Reisisadam peab saama väravaks nii Venemaale kui ka Euroopa Liitu," lisas tänane Mustvee volikogu liige Max Kaur.

kolmapäev, 19. detsember 2018

Jõhvi keskväljakul kuulutatakse välja jõulurahu Rootsi kuninganna Kristiina 17. sajandist pärit sõnadega

24. detsembril 2018 a., jõululaupäeva keskpäeval, kuulutatakse esmakordselt Jõhvi linna keskväljakul, Jõhvi vallavanema Martin Repinski poolt, välja jõulurahu. 
Sarnaselt Tallinnale, Pärnule ja Tartule, kus eelmise sajandil lõpus taastati kuninganna Kristiina jõulurahu välja kuulutamise tava, on nüüd ka Jõhvi, kui suure piirkonna keskus, hoidmas kõrgel Euroopa ajaloolisi kristlike traditsioone.
Jõulurahu tava ulatub 17. sajandisse ning kuulub Eesti, Soome ja Rootsi õigusriikluse ühisaega. Traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsusajal aastail 1632 -1654. Jõulurahu väljakuulutajaks oli tavapäraselt linnapea või raesekretär linna keskväljakul. Väljakuulutamise aeg on traditsiooniliselt jõululaupäeva keskpäeva eelsed ja järgsed minutid.

Valla juht loeb ette Rootsi kuninganna Kristiina käsusõnad:
„Homme, kui see Jumalale on meelepärane, jõuab kätte meie Issanda ja Lunastaja armurikas sünnipäev. Ja sellepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine Jõulurahu, ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega, ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel. Kes aga selle rahu vastu eksib ja Jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, seab ennast sellega raskendavate asjaolude kätte süüdi ja langeb karistuse alla, nagu seda igaühe kohta Seadus ja korraldused ette näinud on. Ja lõpetuseks olgu kogu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid Jõulupühi ja Jõulurahu, mis kestku terves riigis kanutipäevani 13. jaanuaril.“

teisipäev, 11. detsember 2018

Kuninglik hirv Jõhvi vapil

Detsembris 2018 a. möödub 80. aastat kui Jõhvi Linnavolikogu kinnitas oma istungil linna vapi, mille keskseks elemendiks sai kuninglik hirv. Ning alates 2010. aasta kadripäevast, 25.novembrist, tervitab Tallinna poolt Jõhvi sisse sõitjaid Alutaguse hirve pronksist kuju (skulptor Simson). 
Olen nõus Jõhvi linna arhitekti ja kunstniku arvamustega, et Jõhvi vapilooma kujutav skulptuur kannab Jõhvi identiteeti. Terve maailm koosneb sümbolitest ja hirv kui intelligentsuse ja elegantsuse sümbol sobib Jõhvile. Hirv on külluse loom, kelles on nooruse jõud, ja seetõttu võivad inimesed, kes viimasest puudust tunnevad, kuju katsudes seda enesele ammutada. 
Sama sümboolne on, et rahvaküsitluse kaudu otsustame tänavu jaanuaris Jõhvi staatuse tuleviku üle. Me võitleme, et Jõhvi saaks tagasi linna staatuse. On selge, et Jõhvi rahva jaoks on linna staatuse tagasisaamine rohkem kui üks tavaline haldusreformi protseduur, see on vabaduse ja iseseisvuse sõnum. 90ndate aastate alguses kui Eesti sai vabaks, sai ka teatavasti Jõhvi taas iseseisvaks omavalitsuseks. On loomulik, et olles üheks neljast riigi regionaalkeskustest, saab Jõhvi tagasi linnaks.

kolmapäev, 5. detsember 2018

Meie Kaljo Kiisk 93

Just nendel päevadel tähistame Kaljo Kiisa 93. sünniaastapäeva ning viis aastat tagasi püstitati Rotari klubi toel Kiisa skulptuur Jõhvi läbiva jalakäijate promenaadi väärikaimasse ossa, mis kulgeb keskväljakult kontserdimajani. Kui promenaadi alguse tähistamiseks püstitati linnapiirile Jõhvi vapilooma hirve pronkskuju, siis kontserdimaja esist vääristati legendaarse näitleja ja kinolavastaja skulptuuriga. Skulptuur valmis suuresti rohkem kui 80 eraisiku ja ettevõtte annetuste toel, selle autorid on Paul Mänd ja Jõhvist pärit Aivar Simson. Kaljo Kiisk oli pärit Jõhvi lähedalt ja tema lapsepõlve esimene eredam filmielamus pärines Jõhvist. Tol ajal oli kontserdimaja praeguses asukohas mõis, kus näidati filme. Kiisk on ka Jõhvi kontserdimajas tegutseva kino Amadeus ristiisa. Kaljo Kiisk oli tõeline staar, kes mängis paljudes filmides koos tähtedega nagu näiteks filmis Surm purjede all koos Marianna Vertinskajaga, Aleksandr Vertinski tütrega.