Sotsialist Ilves tehku 8.märts 2011 vabaks päevaks!

Rahvusv ahelist naistepäeva tähistatakse iga aasta 8. märtsil. 1909.aastal tegi Rosa Luxemburg ettepaneku tähistada 8.märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana. Rahvusvahelise Naistesekretariaadi esinaine Clara Zetkin aga soovitas tähistada naistepäeva 1910.aastal Kopenhaagenis II rahvusvahelisel naissotsialistide konverentsil. Rosa kukkuski seda päeva siis kõvasti tähistama ja lõi Itaalias koos Odessa juudi Parvusega parteid rahad läbi.

1913.aastast tähistatakse seda päeva ka Venemaal. Naistepäev integreeriti pühana kohe Nõukogude Liidus tähistatavate pühade hulka. Passis ju Zetkina Lenini juures Kremlis. Lenin ei tahtnud vanale juudieidele loomulikult ära öelda. 8.mail 1965 kuulutas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rahvusvahelise naistepäeva puhkepäevaks. Naistepäev tähendas koosviibimisi töökohtades ja pidu pereringis. East ja staatusest sõltumata kingiti naistele ja tüdrukutele lilli. Nagu vanade kevadtalviste naistepühade puhul, oli ideaaliks, et naiste töö teevad sel päeval mehed. Osteti torti ja pakuti kooke. Üsna lahutamatult kuulus selle päeva juurde ka pidulik jook.

Eestis oli naistepäev viimati riigipüha 1990.aastal. Riigikogu lükkas 23.oktoobril 2001 napi häälteenamusega tagasi opositsiooniparteide ettepaneku kuulutada 8.märts riiklikuks tähtpäevaks. Nüüd on aga Eesti presidendiks sotsialist Ilves. Ning Tallinna abilinnapea on sotsialist ja kommunist Jüri Pihl. Kui praegu naistepäev taastada, siis saaks Pihl jälle lilli viia, kas või Heete Simmile. Nagu vanasti. Loodame, et kuuleme varsti ka seda kas kunsthammastega Evelin Ilves tellis endale lennuki, et viia lilli Rosa Luxemburgi hauale? On ju need kaks elegantset daami üksteisega nii äravahetamiseni sarnased!

Keskerakondlane Jüri Ratase põlvkonnast

Viimasel Keskerakonna kongressil, eelmise aasta 5.detsembril, Nokia Kontserdimajas spekuleerisid ajakirjanikud kuluaarides aktiivselt Riigikogu valimiste teemal, jõudude paigutuse üle Keskerakonna sees. Kui peaksin end kuidagi poliitiliste koordinaatide süsteemis määrama, siis ütleksin, et olen Jüri Ratase põlvkonna keskerakondlane.

Tunnen Jüri Ratast isiklikult aastaid, töötasin temaga koos linnavalitsuses koalitsiooni aegadel oravaparteiga. Ise endise Maardu abilinnapeana hindan teda omavalitsusjuhina kõrgelt. Ta sai hiilgavalt hakkama nii majandusnõunikuna kui abilinnapeana, Tallinna linnapeana on rahva sõnade järgi vaat et parim selles ametis viimaste linnapeade reas. Edgar Savisaar tiitel võib ju olla linnapea, kuid rahvas ise vaatleb teda alati suurusjärgu võrra suuremas poliitilises kategoorias.

Olen ka varem kirjutanud, et Jüri Ratas on meie uue põlvkonna poliitikute esinumber Keskerakonnas. Võiks öelda, et ta on iseseisvuse taas kättevõitnud kolmanda poliitilise põlvkonna esindaja. Jüri Ratas seisab ees veel pikk karjäär ning miks mitte Tallinna linnapeana peale Riigikogu valimisi 2011.aastal.

Filmiklassik Andrei Tarkovski Tallinna aukodanikuks.

Täna, Tallinna Linnavolikogu liikmena esitasin Tallinna aukodaniku kandidaadiks postuumselt filmiklassiku Andrei Tarkovski (1932 –1986).

Tallinna kodanikuna olen siiralt uhke, et meie pealinna ajalugu on seotud suure inimesega, kelle looming on maailmakunsti klassika. Arvan, et Tallinn on väärt omama, tõsi küll veel de-fakto, Rotermanni kvartalis Stalkeri käiku. Solarise kultuurikeskus meil juba on. Tallinn liigub kindlalt suunal, et siduda end maailma kultuuriväärtustega, nagu on kohane Euroopa kultuuripealinnale.

Sulev Teinemaa „Tarkovski ja Meie“ näitas, et Andrei Tarkovski suhe Eestiga oli tihe ja mitmekülgne. Aastatel 1975—1978 viibis ta pidevalt Tallinnas, siinsamas Viru hotelli lähedal praeguse Postimaja taga Rotermanni kvartalis,et teha enne lõplikult välismaale jäämist filmi “Stalker” välisvõtteid. Ühtlasi juhendas ta filmikasseti “Karikakramäng” (1977) esimese ja kolmanda novelli “Promenaad” ja “Tätoveering” tegemist. Neil aastatel külastas Tarkovski korduvalt Tallinna filmiklubisid. Samuti lavastas Tarkovski ka Vene Draamateatris. Andrei Tarkovski suri 29. detsembril 1986 Pariisis kopsuvähki ning ta on maetud Sainte-Geneviève-des-Bois’ vene kalmistule.

Euroopa Kultuuripealinna 2011. aastal raamides elustab Stalker Festival endistes võttepaikades filmist tuttava Tsooni, ideaalide ruumi, kus tõotavad täituda nüüdisaegsete stalkerite sügavaimad ulmad. Pealkirja “Lõpp-peatus” all otsivad heli-, visuaal- ja filmikunstnikud vormi 21. sajandi inimese püüdlustele ja hirmudele nii seoses Tarkovski filmiga kui ka väljaspool seda. Stalker Festivali sissejuhatav genius loci't pühitsev sündmus toimub juba 2010. aasta 3. detsembril.

Rotermann City OÜ soovis veel 2008. aastal anda ühele kvartalisisesele teelõigule nimeks "Stalkeri käik". Kvartali arendaja tahtis kobarkino sissekäigust mõnekümne meetri kaugusel algavale teelõigule, mis siiani pole eraldi tänav olnud, anda Stalkeri nime siin filmitud ja 1979. aastal valminud samanimelise Tarkovski kultusfilmi järgi. Praegu renoveeritava elevaatorihoone ja leivavabriku-galerii vahele jääva tänava äärde plaanib arendaja luua kultuurisõbraliku keskkonna. ”Tahame hoida alles ”Stalkeri” vaimu, sest see film on osaliselt siin filmitud,” ütles ettevõtte turundusjuht Marika Mäsak.

Seoses “Stalkeriga” ilmus “Sirbis ja Vasaras” ning “Edasis” tema mõtteavaldusi ja varasemaid kirjutisi. Räägiti, et Eestis minevat töösse tema stsenaarium “Hoffmanniana” E. T. A. Hoffmanni teoste ainetel, lavastajaks pakuti nii Kaljo Kiiska kui ka Tarkovskit ennast. Tarkovski “Solarises” tegi ühe oma parima filmirolli Jüri Järvet, “Stalkerist” vilksatab läbi meie modell Faime Jürno. Korduvalt usutles neil aastail Tarkovskit filmiteadlane Tatjana Elmanovitš. 1980. aastal ilmus “Eesti Raamatu” väljaandena Elmanovitši “Ajapeegel” Andrei Tarkovski filmidest, mis oli maailmas esimesi põhjalikke tema loomingu analüüse ning on tänaseni jäänud ainsaks eesti filmimonograafiaks. Tuntud filmikriitik Sven Vabar kirjutas, et Tarkovski ja Eesti suhteid puudutav osa on kokku võetav filmist «Stalker» pärit ja lõpmatuseni kasutatud parafraasiga «jumalad käisid Eestis».

Meie Siim!

Juba homme saame kindlust, kas liberaalide esindaja jätkab Eesti esindaja EL Komisjoni volinikuna. Majandusülikooli esindajana võin väita, et Siim Kallas on saanud Eesti edu sümboliks.

Pea kaks aastakümmet tagasi saime me Eesti valuuta, mis tegelikult on tugevan ja stabiilsem kui Inglise nael, USA dollar või Vene rubla. Selge see, et see viis Eesti majanduse tsiviliseeritud tasemele. Meie oma kroon oligi meie NOKIA, mida otsis taga president Meri! Kui Kallas suudab kaasa aidata üleminekul eurole praeguse kursiga, oleks see kõva sõna.

Mäletan Siimu koalitsoonist Keskerakonnaga, milles ta sai läbi aegade edukamaks valitsusjuhiks. Ja siiralt loodan, et homme Europarlamendis kõik Eesti liberaalsed eurosaadikud toetavad meie Siimu.

Kellele Toompeal maksab Armin Karu?

Eesti ärimehed, kes järjekindalt ei vali Armin Karu oma organisatsioonide juhtorganitesse, on viidanud: Armin Karul on mingid erilised õigused Eestis. Juba mitmeid aastaid tagasi viidati, et tema äri edu taga on Eesti seadusandlus ja õigusaktid, mis tehakse täpselt niimoodi, et soosida just Armin Karu äritegevust. Samuti on riigiorganite kontroll Armin Karu tegevuse üle null, mis võimaldab tal oma ärides kohelda kliente nii nagu talle parajasti pähe tuleb.

Kõiki pani ahhetama, kui nad leidsid Venemaalt kuulutuse, kus Armin Karu lubab tema Olympic Casinosse tulevatele Vene Föderatsiooni kodanikele 20% kaotustest tagasi maksta. Mitte see loomulikult pole probleem, et Karu sellist turundust teeb, vaid see et Eesti Vabariigi kodanikud ei saa 20% kaotustest tagasi! Teiste sõnadega sülitab Armin Karu eestlastele otse näkku!

Viimased arengud ainult kinnitavad eelöeldut. Näiteks kuni viimase ajani pidas endale kasiinokeelu kehtestanud sõltlastele nimekirja kasiinode liit. Täiesti ootamatul aga saatis rahandusministeerium välja õigusakti, kus selliste nimekirjade panemise kohustus pandi maksu-ja tolliametile. Loomulikult selgus, et Maksu-ja Tolliamet pole selleks koheselt võimeline.
Tulemus - nimekirju enam ei ole ning sõltlased said jälle hulginisti kasiinodesse. Armin Karu suureks rõõmuks, kes oligi kõvasti kliente masu ajal kaotanud. Pole vaja kaks korda arvata, kes oli selle segaduse tegelik põhjustaja. Ikka see, kes sellest kõige rohkem kasu sai.

See polnud aga veel piisav. Suureks üllatuseks avastasid Euroopa internetikasiinod, et käesolevast aastast nad Eestis enam tegutseda ei saa. Ja ennäe, just selleks aastaks on Olympic Casinol soov ise avada internetikasiino Eestis! No loomulikult, milleks siis veel konkurendid! Paneme nende äri Eesti kinni! Keelame nad ära.

Kasiinokuninga soov on aga seadus. See ei ole Eestis metafoor. Täpselt nii see just ongi, ja just selline seadus võeti kohe ka vastu.

Hans H. Luigele kodanikujulguse aumärk

Edgar Savisaare teravad sõnad seoses Hansoni juhtumiga ei saa jätta külmaks Eesti inimesi. Vaatasin ka mina, kuidas meie avalikus-õiguslikus televisioonis esines Hansonit ülistades keegi Aivar Haller. Pidi olema lastevanemate liidust. Kui inimene kommenteerib pedofiilia teemat ning ei ütle, et ka tema ise on juba vanglas istunud, siis on asjad ikka väga mädad. Ka meie televisiooniga.

Mis puudutab Hansonit, siis pole hoopiski nii nagu Haller püüdis meile ette maalida. Hansoni näol oli tegemist selgelt kriminaalsete kalduvustega isikuga, ja seda tunnetas omaajal enamik ResPublica lihtliikmed, keda mina tunnen. Kuid temas peituv alasti kurjus andis aimu enamaks.

ResPublica lihtliikmed taipasid kohe, et tegemist on silmakirjateenriga. Ausast valitsemisest ja äraostmatust kuulutav tegelane torkas ResPublic lihtliikmetele silma kui meeletu mahhinaator, kelle kohta räägiti, et ta osavalt suunas parteikaaslaste juhitud ministeeriumite riigiraha nii oma kui ka erakonna kassasse. Ja mis imestada, tegemist on Nigeeria kirjadega kuulsaks saanud Indrek Samusenko õpilasega!

Sellepärast ka kampaania "Ära löö last" ei tundunud usaldusväärsena. Selline pätt, ja lastekaitsja? See ei tundunud õigena, mõtlesid ResPublica lihtliikmed.

Nüüd paar arupärimist.

Austatud Tallinna volikogu aseesimees, Lastekaitse Liidu president Katrin Saks!
Kas olete andnud korralduse uurida Lastekaitse Liidu juhtiva tegelase Hansoni (kellel on tähtis Lastekaitse Liidu toetajaliikme staatus ja kes on endine vanematekogu liige) tegevust Teie organisatsioonis. Eriti Lastekaitse Liidu lastelaagrites Remnikul, kus ta oli vanemkasvataja.
Kas olete uurinud Lastekaitse Liidu juhataja Alar Tamme sidemeid Hansoniga?

Austatud siseminister Marko Pomerants!
Paluksin Teile selgitada, miks Eesti õiguskaitseorganid ei reageerinud kodanike kaebustele, et Hanson on ohtlik pedofiil. Miks pidas politsei Hansonit eksperdiks lastekaitse alal, kui olid juba saabunud signaalid, et tegemist on kahtlase inimesega. Kas Teil poleks võimalik välja selgitada, kes tegeles ja kuidas menetleti kodanike kaebusi? Kas võis siin olla tegemist "katuse" tegemisega poliitiliselt mõjuka isiku kuritegudele? Mis seosed olid politseinik Pille Alaveril Hansoniga?

Austatud sotsiaalminister Hanno Pevkur !
Perekond Hansonil ja Sirli Tarvel õnnestus vaatamata Eesti Vabariigi keerulisele lapsendamisprotseduurile saada täiesti seaduslik kasulaps, keda seejärel Hanson seksuaalselt ärakasutas. Seoses sellega kas olete alustanud uurimist, et kuidas selline asi võimalikuks sai?
Palun välja selgitada ja avalikustada ühsikonnale lastekaitseametnik, kes pidi kasulapse saatust vastavalt õigusaktidele aastaid jälgima. Palun nimetada avalikusele arst, kes tunnistas pedofiil Hansoni normaalseks lapse võtmiseks kasuperre, arvestades seda et Hansonit ei võetud omaajal nõukogude sõjaväkke ilmselt arstliku diagnoosi alusel.
Palun väljaselgitada Hansoni ema, tuntud sotsiaaltöötaja Siiri Hansoni roll kõigis neis sündmustes.

Austatud justiitsminister Rein Lang!
Teen ettepaneku esitada kodanikujulguse aumärgile Teie vana kolleeg Hans H. Luik. Tänu Hans H. Luige kodanikujulgusele toodi kohtu ette ohtlik pedofiil Kaur Hanson, kes jõudis töötada ka Hans H. Luigele kuulunud firmas Bravocom. Hansonil õnnestus Luigele tekitada tohutu rahaline kahju. Ja pole kahtlust, see kes tekitab rahalist kahju Hans H. Luigele, selline pätt tekitab tohutut kahju veel kuskil mujal ka!
Palun teil mõelda koos riigiprokuratuuriga prokuratuuri aukaastöötaja statuudi sisseviimisele ning esimesena omistada see aunimetus Hans H. Luigele. Olen veendunud, et pärast Kalev Tenno, Eino Tamme, Ernesto Preatoni, Villu Reiljani ja Hansoni juhtumite, ei jää Hans H. Luige kodanikujulgus vaka alla, vaid tihedas koostöös riigiprokuratuuriga tabatakse veel nii mõnigi suursuli, kes meie ühiskonnale tohtutu kahju on tekitanud, rääkimata kahjust mis nad on tekitanud Hans H. Luige pangaarvele.

Kas Londoni linnapea jõuab 2011 aastal ka Tallinnasse?

Olles eravisiidil Londonis tähistamaks oma 40. juubelit külastasin viisakusest ka City Hall`i ja jätsin Londoni linnapeale Boris Johnsonile sõnumi.

„Dear Mayor of London,
I am in London with a private visit to celebrate my 40th birthday. Using the opportunity I want to express my appreciation to you. I am sure that The Olympics Game 2012 in London will be fantastic. Tallinn has been chosen as a Cultural capital of Europe of 2011 and I hope to see you there and want to present you a picture of the Old Tallinn.
I wish you Merry Christmas.

Yours sincerely,

Max Kaur
Member of Tallinn City Council”

Boris Johnson, kelle esivanemate hulgas on ka Inglismaa kuningad, oleks oodatud külaline vanas Tallinnas kui Euroopa kultuuripealinnas 2011.