reede, 23. august 2019

Jõhvis avati pidulikult Kalevipoja lasteaias uued sõimerühmaruumid

22. augustil 2019.a.avati pidulikult Kalevipoja lasteaias uued sõimerühmaruumid. Sõimerühm mahutab 14 last vanuses 1,5 kuni kolm aastat. Sõimerühma loomise eesmärgiks oli kaotada lasteaiajärjekord ja anda võimalus tööle naasta vanematele, kes soovivad seda teha lapse pooleteise aastaseks saamisel. Lasteaedade juhi sõnul peeti rühma loomisel silmas ka neid lapsi, kellel täitub poolteist eluaastat õppeaasta kestel, selleks et nad ei peaks ootama lasteaiakohta kuni uue õppehooaja alguseni. Rühmale pandi nimeks Pesamunad!

neljapäev, 8. august 2019

Jõhvi Rajakojas toimus vastuvõtt Pippi Lotta Enokile

Täna toimus Jõhvi Rajakojas vastuvõtt Pippi Lotta Enokile, kus osalesid ka tema vanemad pr. Karin Tarlan ja hr. Teet Enok ja treener pr. Liivi Eerik. 
16aastane Pippi Lotta Enok saavutas Bakuus toimuval Euroopa noorte olümpiafestivalil seitsmevõistluses neljanda koha. 
Lisaks tänukirjale ja kingitustele sai ka noorsportlane ja tema treener rahalise preemia Jõhvi valitsuselt.

laupäev, 18. mai 2019

Suur tänu kõikidele meie inimestele, kes töötavad Jõhvi heaks

Eesti peab väärtustama oma ühiskonna liikmeid. Selle kaudu anname sõnumi, et heategu ei unune. Raemedali väljaandmisega täidab Jõhvi seda tähtsat ülesannet ja tõstab ühiskonna silmis esile kodanikud, kelle tegevus on rikastanud kõiki meie kogukonna liikmeid. Suur tänu Teile, Anne-Ly Reimaa, Arved Jõgisoo ja Igor Tjurin. Suur tänu kõikidele meie inimestele, kes töötavad Jõhvi heaks. Me ehitame üheskoos Jõhvit edasi!
Jõhvi vallavalitsus kinnitas 14.mai istungil Jõhvi raemedali esimesteks kavalerideks kultuuriministeeriumi lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juhi ja Jõhvi Muuseumi Seltsi juhatuse esimehe Anne-Ly Reimaa, seoses tema mitmekülgse kultuurilise ja ühiskondliku tegevusega Jõhvi heaks, Arved Jõgisoo suure panuse eest Jõhvi elu edendamisel ja iseseisva Eesti riigi taastamisel ning ettevõtja Igor Tjurini, ettevõtluse arendamise eest, mis on viinud Jõhvi nime maailmakaardile.
Jõhvi raemedal antakse välja tegusatele ja Jõhvi arengusse jälje jätnud inimestele. Esimesed raemedalid antakse üle selle aasta 18. mail – Jõhvi päeval, vallavanema pidulikul vastuvõtul Jõhvi Raekojas, kuhu on kutsutud Jõhvi aukodanikud, endised Jõhvi juhid ning praegused volikogu ja valitsuse liikmed.

neljapäev, 25. aprill 2019

Jõhvi Keskraamatukogu lugejana võtsin uue raamatu. Nobelist Winston Churchilli "Tormihoiatuse"

Tema raamatut lugedes meenus paratamatut tänapäev, kus räägitakse palju uutest reaalsustest. Sõjategevuse tulemusena okupeeritakse, annekteeritakse territooriumeid, ja räägitakse, et see on uus reaalsus, kui tahate -  uus normaalsus. Keskajal, ja veel John Churchilli ajalgi, see nii oligi. Winston Churchill oli mees, kes "uusi reaalsusi" ei tunnistanud. Ei mingit leppimist, vaid relvile kutsumine. Kõik olid nõus Hitleri ja Stalini uue normaalsusega, tema aga mitte. Tundubki tagantjärele uskumatu, kuidas ta üksinda selle vastu sai.

Winstoni geniaalsus seisnes oskuses leida liitlasi, panna nad enda kasuks tööle. Olgu see USA või NL. Selle tulemusena muutusid Hitleri uued reaalsused põrmuks. Stalini uued reaalsused pidasid kauem vastu, kuid ka nemad põrmustusid. 

Lugege "Tormihoiatust", ehk see aitab teid hinnata tänapäeva maailma "uusi reaalsusi".

neljapäev, 11. aprill 2019

Jõhvi vallavanemaks valiti Max Kaur

11. aprillil 2019. a. valis Jõhvi Vallavolikogu oma istungil uueks Jõhvi vallavanemaks endise Mustvee linnapea ja praeguse Jõhvi abivallavanema Max Kauri. 
"Täna me räägime Jõhvi tulevikust. Ehitame Jõhvit edasi. Jõhvile on vaja töörahu, et kindlalt realiseerida olemasolevad suured projektid. Näiteks uue põhikooli hoone, mille koos Arhitektide Liiduga saame valmis 2021. aasta lõpuks. Usun, et saame arhitektuuriliselt ilusaima ja moodsaima koolihoone Eestis. Ehitame valmis lähiaastatel suure kergejõustiku staadioni, vene põhikooli staadioni, linnapargi esimese etapi, arendame linna promenaadi. Koostöös Eesti Jalgpalli Liiduga arendame edasi Jõhvi Jalgpallikeskuse ideed, teeme korda Jõhvi raudteejaama hoone. Loodame saada tänu riigile lähitulevikus ka uue moodsa keskraamatukogu. 
Jõhvi on Eesti linn! Jõhvi on teatavasti mitte ainult Ida-Virumaa keskus, vaid ka üks neljast riigi regionaalkeskustest. Jõhvi eeskuju on tähtis nii Ida-Virumaale kui ka Eestile," mainis valitud Jõhvi vallavanem Max Kaur.  
Max Kaur on varem töötanud Tallinna linnapea nõunikuna, ta oli Tallinna Linnavolikogu liige, Maardu abilinnapea ning ligi viis aastad Peipsi pealinna, Mustvee linnapea.

teisipäev, 9. aprill 2019

Enne ülestõusmisepühadele eelnevat suurt reedet võtaks kätte raamatu

Pärast valimiste segast aega on meeldiv külastada oma lemmikkohti Jõhvis. Jõhvi eskraamatukogu on meie tarkade palee. Tubli raamatukogu lugejana heitsin pilgu uusväljaannetele ning avastasin uute eestikeelsete raamatute riiulil põneva raamatu. Selleks oli Tiiu Viirandi ja Eve Korgi  "Eesti linnad", 2019. aasta väljaanne. Hea meel oli näha, et Jõhvi lehekülgedel on esile toodud Jõhvi linna kunstnik Kalev Prits.
Olen ise osalenud paljude omavalitsuste arengute juures. Olgu selleks siis Eesti pealinna Tallinna, kus oli võimalus töötada linnapea nõunikuna ning olla au valitud volikogu liikmeks. Või transiidipealinn Maardu, kus abilinnapeana tegelesin integratsiooni ja noorte küsimustega. 5 aastat olin Peipsi pealinna, Mustvee linnapea, seda kõige keerulisemal, haldusreformi realiseerimise, ajal. 
Antud raamatust oli põnev leida huvitavaid seoseid omavalitsuste vahel. Või siis seda, millega ise tegelesid. Näiteks saab teada, et Mustvee peaväljaku suur kell taastati suuremalt osalt Tallinna linna abiga, äitäh Edgar Savisaar ja Taavi Aas!
Täna, kui olen tihedalt Ida - Virumaa juhtimise juures, on mulle eriti oluline arendada edasi seda head, mis meie linnas on. Ülesehitada kultuurilises ja ajaloolises mõttes eesti linn, mille rahvas siin nii tublisti toimetab.

kolmapäev, 27. märts 2019

Head Teatripäeva, ema!

Tähistan Teatripäeva oma emaga, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegse priima Larissa Kauriga (fotol keskel). Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval 20 aastat. Tema rollide hulka kuulusid Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris», ja palju teisi tipprolle. See oli õnnelik aeg eesti balletile, mis emale tähendas ka isiklikku lähedast tutvust balleti maailmatähtedega, nagu näiteks Rudolf Nurieviga.
Ema poseeris korduvalt ka meie kohaliku moeajakirja «Siluett» kaanetüdrukuna. Näiteks nagu Olev Subbi. Ja tolleaegsed ajakirjanikud ristisid ema suisa Eesti Elizabeth Tayloriks. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut, Eduard Tubinat. See pole lihtsalt tunne, et eesti kultuuri tipphetked olid just 60 - 70 aastad, kus osaline oli ka minu ema.
Priimabaleriini lapselaps, minu tütar EKA-s õppiv Viktoria (23), on uskumatu sarnane oma vanaemaga. Head Teatripäeva!