pühapäev, 31. mai 2020

MEIE EDGAR 70.

Tana, külastame koos oma Jõhvi volikogu liikmetega Edgar Savisaart Hundisilma talus, et edastada talle oma õnnitlused 70. juubelisünnipäeva puhul. Edgar Savisaare abina elasin ka ise aeg-ajalt Hundisilmal ning hea on meenutada aastaid, mis tõid Eestile vabaduse ja õitsengu. Peaminister, Rahvarinde liider, Tallinna linnapea, kus ka juubilar poleks töötanud, kõikjale on ta jätnud oma jälje. Tervist ja õnne meie Edgar!

reede, 20. märts 2020

Meie Georg Ots 100


Georg Otsa sünnist möödub 100. aastat. Oma eluajal oli ta erakordselt mõjukas interpreet. Tema isa, ooperilaulja Karl Robert Ots arvas, et pojast lauljat ei tule, kuna Georgil polnud ooperilava jaoks piisavalt häält. Seepärast sai Georg Otsast esialgu meisterujuja pikkadel distantsidel. See ema vanaisa poolsete, Miiduranna põliselanike poolt kaasaantud anne, ujuda pikalt lainetavas meres, see päästis Eesti meistri 1941. aastal, kuid ta ühena vähestest suutis pihta saanud sõjalaevalt ujuda saarele. Laulja temast sai, Kaarel Ird arvas, et neid, kes kahurist lasevad, on piisavalt ning seetõttu peab kaks sõjakooli Eesti Vabariigis lõpetanud Ots tulema Jaroslavi, Eesti ansamblitesse. Tegelikult arvas Ird, et kui ta ei tule, siis ega Otsal seal eesliinil pikka pidu ei ole. See juhus määras Otsa saatuse. Temast saigi ooperilaulja. Ja mitte ainult. Ta oli imeline Suure Teatri Jevgeni Oneginis koos Galina Višnevskajaga. Tema Mariinkas tehtud Rubinsteini Deemon on etalon baritoni jaoks. Tema Kalmani Mister X hullutab tänaseni. Ta oli kaheldamatult ka nõukogude estraadi täht. Georg oli väga sarnane oma vanaemale, Maria Katšerõginale, kes oli pärit Peipsimaalt. Tundub, et see oligi pärandus vanaemalt, kes laulis kenasti romansse. Otsad armastasid Eesti Vabariigi ajal suvitada Narva-Jõesuus. Kuid hiljem suvitas Ots Varnjal, Peipsimaal. Ots lahkus varakult, 55 aastaselt. Ehk oleks ta jõudnud rohkemgi, kui selletagi on tema pärand enneolematu. Ta esines palju Soomes, ilmselt kasutati teda, kuna ta rääkis soome keelt. Ometi ei lastud teda esinema Lääne - Euroopasse ja USAsse. See on küllaltki arusaamatu, sest rääkis vabalt prantsuse ja saksa keelt, ja laulis itaalia keeles. Meie ajakirjandus ei oska meie tähti müüa. Otsa pärand ei ole piisavalt esitletud isegi eesti publikule, Arne Miku pingutustele vaatamata. Ma loodan siiralt, et see piinlik etapp on nüüd läbi. Minu ema, Larissa Kauri sõbrana on Ta minu lapsepõlve piltides, Estonia teatri lavataguses elus. Erakordne anne, kes end maksimaalselt realiseeris. Tema Peipsimaa juured tõid talle erakordse laulja talendi, mis saadab Eesti rahvast igavesti.

pühapäev, 15. märts 2020

Päike tõeliselt kuldas Oru parki

Päikselisel päeval seadsin sammud loodusesse. Kuhu veel erakorralistel aegadel rahval minna? Loodusrajad kutsuvad. Päike tõeliselt kuldas Oru parki. Loomulikult külastasin ka president Pätsi. Jõhvi andis ka oma panuse presidendi mälestusmärgi sündi. Ning kord tuleb päev, mil Jõhvi ja Toila on üks. Usun, et meil läheb hästi.

esmaspäev, 20. jaanuar 2020

Meie akadeemik 97

Eesti akadeemik Mihhail Bronštein tähistab 23.jaanuaril oma 97. sünnipäeva Akadeemik Bronštein on üks nendest Peterburi intellektuaalidest, kes saabusid Eestisse õppejõududena ning tegid Eestis karjääri, mis ehk konservatiivsetes nõukogude keskustes oleks olnud võimatu. Tema panus meie eliidi kasvatamisel on olnud hindamatu. Seepärast on loogiline, et Bronštein andis palju kaasa ka Eesti iseseisvuse taastamise protsessile, toetades oma endisi tudengeid.
Bronštein on see majandusmees, kes jõudis Gorbatšovi nõuniku staatusesse. Just temale kuulub agrotööstuskomplekside idee, millega tollal äsja Kremli Olümpose tippu jõudnud Mihhail Gorbašov välja käis. Pole kahtlust, et see tegevus toetas Gorbatšovi liikumist suurriigi liidri kohale ning see muutis maailma ajaloo käiku.
Akadeemik Bronšteini vitaalsus on olnud hämmastav. Ta suutis olla õpetaja sõna otseses mõttes president Lennart Merile, peaminister Andrus Ansipile ja paljudele teistele. Bronštein on ka minu teadustöö aujuhendaja. Mihhail Bronštein ei ole veel oma viimast sõna öelnud, palju õnne eesti teaduse grand old man!

pühapäev, 12. jaanuar 2020

Minu Viktoria 24

12. jaanuaril 2020.a., saab minu tütar Viktoria 24. aastaseks. Olen õnnelik isa, sest Viktoria on andekas ja ilus nagu tema vanaemagi, priimabaleriin Larissa Kaur, kellega ta on äravahetamiseni sarnane. Viktoria õpib Eesti Kunstiakadeemias.Hea meel on, et Viktoria oli Eesti Vabariigi 101.aastapäeva kontserti korraldajate seas. Palju õnne, tütar Viktoria! (fotol: isa ja tütar Rahvusooperis Estonia, aastal 2018).


pühapäev, 29. detsember 2019

Jõhvi keskväljakul kuulutati välja jõulurahu Rootsi kuninganna Kristiina 17. sajandist pärit sõnadega

24. detsembril 2018,  jõululaupäeva keskpäeval, kuulutati Jõhvi linna keskväljakul, Jõhvi vallavanema Max Kauri poolt, välja jõulurahu. Valla juht loes ette Rootsi kuninganna Kristiina käsusõnad:„Homme, kui see Jumalale on meelepärane, jõuab kätte meie Issanda ja Lunastaja armurikas sünnipäev. Ja sellepärast olgu nüüd välja kuulutatud üleüldine Jõulurahu, ja olgu kõik asjaosalised üles kutsutud seda püha pühitsema sobiliku hardusega, ja ka muidu ennast üleval pidama rahulikult ja viisakal kombel. Kes aga selle rahu vastu eksib ja Jõulurahu seadusevastase või ka ebasobiva käitumisega rikub, seab ennast sellega raskendavate asjaolude kätte süüdi ja langeb karistuse alla, nagu seda igaühe kohta Seadus ja korraldused ette näinud on. Ja lõpetuseks olgu kogu riigi elanikkonnale soovitud rõõmurikkaid Jõulupühi ja Jõulurahu, mis kestku terves riigis kanutipäevani 13. jaanuaril." 
 
Sarnaselt Tallinnale, Pärnule ja Tartule, kus eelmise sajandil lõpus taastati kuninganna Kristiina jõulurahu välja kuulutamise tava, on nüüd ka Jõhvi, kui suure piirkonna keskus, hoidmas kõrgel Euroopa ajaloolisi kristlike traditsioone.
 
Jõulurahu tava ulatub 17. sajandisse ning kuulub Eesti, Soome ja Rootsi õigusriikluse ühisaega. Traditsioon sai alguse Rootsi kuninganna Kristiina valitsusajal aastail 1632 -1654. Jõulurahu väljakuulutajaks oli tavapäraselt linnapea või raesekretär linna keskväljakul. Väljakuulutamise aeg on traditsiooniliselt jõululaupäeva keskpäeva eelsed ja järgsed minutid.


kolmapäev, 30. oktoober 2019

Estonia priimabaleriin Larissa Kaur 78

31.oktoobril 2019 a. saab 78. aastaseks minu ema, Estonia ooperi - ja balletiteatri kauaaegne priima Larissa Kaur. Priimabaleriin Larissa Kaur on tantsinud Estonia teatri laval üle 20 aasta. Tema rollide hulka kuuluvad Must ja Valge Luik «Luikede järves», peaosa «Uinuvas kaunitaris»  ja palju teisi tipprolle.   
Ema poseeris korduvalt ka meie kohaliku moeajakirja «Siluett» kaanedaamina.  Ta oli kaunitar, kellest ammutasid inspiratsiooni paljud suured maalikunstnikud. Näiteks Olev Subbi. Ta inspireeris Georg Otsa, Eri Klasi, Peeter Sauli, Sulev Nõmmikut, Eduard Tubinat.   
Priimabaleriini lapselaps, minu tütar Viktoria (23), on uskumatu sarnane oma vanaemaga. Ning Kauride dünastia noorim liige, pooleaastane Dominik Kaur, särab vanaema nähes!  Palju õnne, Ema!