Presidendiameti ühildame peaministri ametiga

Riigipea nõrk mandaat on tekitanud diskussiooni. Tuleks toetada Siim Kallase poolt 2002. aastal tehtud ettepanekut, kus ta räägib tugevast Eestist. Eesti vajab liidreid. Inimesi, kes ütlevad välja tõe. Mitte neid, kes räägivad enda jaoks kasulikku juttu, vaid riigimehi.

2002. aastal Keskerakonnaga koalitsioonis olles tegi peaminister Kallas  ettepanekud allutada riigikontroll parlamendile ja õiguskantsler Riigikohtule ning anda valitsusjuhi ülesanded presidendile.

Parlamendi kontroll valitsuse üle on täna ebamäärane. Miks? Sest parlamendil puuduvad piisavad vahendid valitsuse kontrolliks. Allutades Riigikontrolli Riigikogu alluvusse, see vahend tekiks.

Kõige tähtsam on aga ebamääraste funktsioonidega presidendiameti ühildamine peaministri ametiga. See oleks uues formaadis riigipea tekitamine, mis võimaldaks tugevamat täitevvõimu kui täna. Presidendi valib rahvas, kuid presidendi juhitud valitsus peab saama toetuse parlamendis, kes võib ministreid umbusaldada ja teatud juhtudel tagandada ka presidendi, näiteks nagu USA-s. Samas käiks see käsikäes vastutuse tõstmisega Riigikogu ees.

Eesti on küps reformideks. Omavalitsusi 10 korda vähemaks, maavalitsused kinni, ministeeriumite arvu vähendada, peaministri amet ühildada presidendiametiga, Tallinna asemel Suur-Tallinn. Hoiame rahva raha kokku ning muudame vedelaks muutunud süsteemi tugevamaks.

Segadus Indrek Tarandiga

Staažika, hõbemärgiga tunnustatud keskerakondlasena arvan loomulikult, et nii suur ja legendaarne erakond nagu Keskerakond on, peab ta ise enda seast leidma presidendikandidaadi. Varjaag ei ole Eesti suurimale erakonnale lahendus. Kahtlesin kohe Tarandi esitamise vajaduses. Tänaseks on see inimene jõudnud nüüd lühikese ajaga kandideerida igale poole. Kuhu ta ei ole valmis kandideerima? Ühtse Eesti füüreriks, vabatmeeste vaimseks isaks, presidendiks, „Kroonika“ seksikamaks, Euroopa Komisjoni esinduse juhiks, ja paistab et lõppu ei tule. Ausalt öeldes on lihtne inimene tänavalt täielikus segaduses. Kuhu ta siis ikkagi kandideerib?

Räägitakse, et poliitikut võib tabada professionaalne haigus, kandideerimise haigus. Näiteks kuberner Stassen elu lõpuni kandideeris Ameerikas presidendiks, muutudes poole sajandi jooksul poliitiliseks klouniks.

Aga paistab, et kandideerimise tont on tabanud ka härra Indrek Tarandit. Ei saa keegi aru, mida siis härra lõpuks tahab. Kardan ka, et need 100 000 valijat, kes härra Tarandile 2009. aastal oma hääle andsid, peavad täna tagantjärgi targad olema.

Kui härra Tarand ei suuda oma minale vastu seista ning vastupandamatu soov on teda haaranud, siis kandideerida ehk Vabariigi Valvuriks? Kojameeste kohti vabu veel on!

Tallinna Vee juht Ian Plenderleith peaks lahkuma

Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimehena kritiseerin teravalt AS Tallinna Vee juhtkonna käegalöömismeeleolusid viimaste paduvihmade ajal toimunud uputuste ajal Ahtri-Jõe-Tuukri tänavate piirkonnas.

Tallinna Vesi on jätnud aastate viisi oma töö tegemata. Uputused Ahtri-Jõe-Tuukri tänavate piirkonnas on korduv nähtus, kuna need tänavad asuvad kunagise Härjapea jõe suudme alal ning praegused torustikud ei ole valmis paduvihmade ajal tekkivat veehulka ära juhtima. Kuid kui praegune kollektor on liiga väike, siis tehke suuremaks. Paduvihmasid, ja selle tõttu uputusi, on ehk paar korda aastas. Selleks ei olegi vaja torustikku ümber ehitada, vaid on vaja aastas paar korda ajutisi võimsusi, mis vee ärapumbaks. Üldiselt on ilmprognoosid täpsed ning mitmeid päevi ette teada. Lihtsalt peab olema valmisolek, kust tellida ja mida. Loomulikult on see kulu. Aga küsimus on ju ükskõiksust, mida Tallinna Vesi demonstreerib. Isegi lumekoristuse juures on inimesed läbimõelnud, kust saadetakse lisajõude, kui on vaja. Aga Tuukri tänava uputus, mis on harvad korrad Tallinnas, selles osas puudub igasugune plaan? Kui torutikke ei taheta kalliduse tõttu ehitada, siis peab Tallinna Vesi panustama ajutiste pumpamisvõimsuste hankimisele uputuse ajaks.

Ka Tallinna linn on Tallinna Vee suuraktsionär. Linnapea Edgar Savisaar peaks juhtima Tallinna linna esindajate Tallinna Vee nõukogus tähelepanu sellele, et peale dividendide välja võtmise meeldiva kohustuse, lasuvad Tallinnal Veel ka muid kohustusi. Ja kui Ian Plenderleith ei tule nende kohustuste täitmisega toime, siis on aeg lahkuda. Plenderleith on viimasel ajal hakanud kirjatsuraks, kirjutab igale pole kirju, kuidas teda vaest kiustatakse. Kas ikka jälitamismaaniat põdev britt on ikka sobiv eesti firmat juhtima, kui ta on demonstreerinud täielikku ükskõiksust oma firma asukohamaa elanike suhtes!

Kuritegeliku hooletuse tõttu las Tallinn Vee juhtkond ise, omast taskust maksab kinni kulud uputuse tõttu varalist kahju kannatanud Tallinna elanikele.

Tallinna Linnavalitsusel tuleb kokku kutsuda nõupidamine, mis töötaks välja plaani edasipidiseks, missugused on võimalused ning kuidas neid realiseerida. Tehnilised lahendused on olemas.

Maarjamaa on olnud iseseisev varem kui 1918

Kuu aega enne Eesti iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva tähistamist külastasin kolleegidega Paides asuvat muuseumi, Ajakeskust Wittenstein SA‎. Südasuvi ja uued teed. Need teed viisidki Vallitorni, ajamasina muuseumisse. Lootsin siit leida Maljuta Skuratovi, tsaar Boriss Godunovi äia ja tsaar Fjodor Godunovi vanaisa, ja ka Hermann Hesse esiisade kadunud rajad... Mida polnuid, seda polnud.

Seinal rippus hoopis Herbert George Wells. Käis suurkirjanik ju tõesti Jänedal oma armukese Moura paruness Budberg von Bönninghauseni juures. Oleks ta vaid teadnud, et Moura pole mitte ainult NKVD agent ja Maksim Gorki armuke, vaid ka tulevase Briti asepeaministri Nick Cleggi vanavanatädi!

Ajamasina idee ise oli huvitav. Siiski rohkem meeldis mulle väljaehitatud rõdu. Kahju, et keegi tornis kohvikut ei pea.

Kahju oli natuke ka balalaikat mängivast vürst Volkonskist. On ta ju meie ainuke, pea kõikide Romanovite tsarinnade lähisugulane, rääkimata et Rjurikovitš. Oleks võinud ka parema stsenaariumi talle kirjutada. Imelikult palju tühja tigedust oli tekstides, unistanud oleks aga Viimse reliikvia hiilgusest, Valton on ju veel elus. Aga et ikka valmis saadi ja edasi punnitatakse, selle eest aitäh.

Ärme kunagi unustame, et Maarjamaa olnud iseseisev ka varem aastast 1918. Me olime iseseisvad Püha Saksa Rooma Keiserriigi koosseisus pea neli sajandit. Sealt on Eesti pärit. Paidet kaitsnud sõjameeste nimed 1570 aastal räägivad enda eest, puha eestlased. Me oleme seotud Taani ja Rootsi kuningakojaga, Romanovite dünastiaga. Eesti jätkub hiilgust ja sädelust. Tooks selle keegi ometi välja. Nüüd võib öelda, et nägin Eesti südames kuningriiki tõusmas!

Ratas Savisaare partei esimeheks?

Keskerakonna juhatuse liige Jüri Ratas on teatanud, et ta on otsustanud kandideerida Keskerakonna esimehe kohale. Legendaarse Edgar Savisaare kunagise nõunikuna, hõbeda aumärgiga vääristatud kauaaegse keskerakondlasena ning Tallinna linnavolikogu liikmena toetan Jüri Ratase otsust kandideerida Keskerakonna esimeheks.

Jüri Ratas on oma hea suhtlemisoskusega löönud aktiivselt kaasa Euroopa poliitikas need esimesed seitse aastad, mis olid Eesti jaoks kui teatud katseaastad Euroopa tasemel. Ta on väärikalt toime tulnud nii erakonna kui ka kogu Eesti esindamisega Euroopas.

Riigikogu aseesimees ja varasem Eesti pealinna juht Jüri Ratas on kui etalon Euroopa jaoks. Meie Euroopa Barack Obama! Kennedylik karisma, noorus, atraktiivsus, aktiivsus, intelligentsus, konstruktiivsus, operatiivsus! Koostöövõimekus ja suur usaldusväärsus, need pole viimased asjas suures Euroopa poliitikas. Ja see pole avanss. Ratase isiklik panus Kultuuripealinna 2011 staatuse saamisel ning autorlus Euroopa Rohelise pealinna idee osas, mis leidis ametlikus Euroopas suurt huvi ja toetust, tõestab väidetut. Ning Tallinn saab nüüd 2018 aastal ka Euroopa Roheliseks pealinnaks.

Usun, et Jüri Ratast ootab ees suur karjääri Euroopas ja Eestis, miks mitte ka presidendi ja peaministri ametites ning seda suure ja tugeva Keskerakonna eesotsas.

Ratas alternatiivina on ju väga hea. Ega ta ju Savisaarest veel jagu ei saa. On ju Savisaar, kes otsustab, kes on tema järglane. Kindlasti sinna läheb veel omajagu aega. Kuid noore ja tubli mehe kandideerimises, oma ambitsioonide märkimises, pole ju midagi halba.

Vaatame näiteks IRL-is toimuvat. Juhib ju seal erakonda tegelikult Parts, aga mitte erakonna esimees Laar. Laar on nüüd rohkem tamadaa vanade kampsunite viinalauas. Seal toimuvat kiskumist on paha vaadata.

Keskerakond peab olema sellest üle. Räägitud on auesimehe koha loomisest. Aga on ka teisi variante. Ajaloost me ju teame kõiki neid rahvuslike liidreid, revolutsiooni liidreid, kõrgemaid juhte. Tegelikult partei esimees ja partei liider ei pea olema üks ja sama isik. Ratas näiteks võiks olla kaasesimees, kunagi ka esimees, partei liider, juht, seega peaministrikandidaat ja presidendikandidaat oleks aga ikkagi Savisaar.

Keskerakond on alati suutnud päeva lõpuks omavahel kõik ära jagada, olgu see siis Tallinnas või Ida-Virumaal, miks arvatakse et me ei tule toime seekord?