esmaspäev, 30. aprill 2012

Korrakaitsekomisjoni esimees: rahvapatrullil on aeg minna tänavale

30. aprillil 2012 kommenteerides turvalisuse olukorra parandamise võimalusi Tallinna kesklinnas turismihooajal, kinnitas Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur, et linn on valmis uuel, algaval hooajal uuteks abinõudeks.
„Me oleme suutnud suveperioodiks turvafirmade ja munitsipaalpolitseiga abiga võtta kontrolli alla linna rannad, eelmiste aastate tulemused on olnud väga head. Kuid elanikkond tahab näha ka linna tänavail reaalset politseinikku, leides et suve rahvarohkeil aegadel avalikes kohtades on jalgsipatrull parim viis turvalisuse tagamiseks. Linn, tulles vastu meie elanikele ning toetades abipolitseinike jalgsipatrulli, paneb käiku justkui rahvapatrulli, " leiab Max Kaur.
"Tulevikus võiks kaaluda ka Tallinna munitsipaalpolitsei kõrval rohkem vabatahtlikke, kes võiks peale naabrivalve tagada korra ja rahu võõraste eest just oma elamu piirkonnas,“ lisas Kaur.
Tallinna Kesklinna valitsus ja Põhja prefektuur sõlmisid koostöökokkuleppe, millega nähakse ette ühine tegevus käesoleva aasta 27. aprillist kuni 9. septembrini Tallinna Kesklinna haldusterritooriumil avaliku korra tagamisel ning süütegude ennetamisel, ärahoidmisel ja tõkestamisel. Leppega nähakse ette abipolitseinike tegevuse operatiivset juhtimist ja jalgsipatrullide paigutamist Kesklinna haldusterritooriumile. Abipolitseinik on vastavalt seadusele inimene, kes vabatahtlikult ja oma vabast ajast osaleb politsei tegevuses. Abipolitseiniku pädevuses on politsei abistamine avalikku korda ähvardava ohu ennetamisel, väljaselgitamisel, tõrjumisel ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamisel, samuti politsei abistamine liiklusturvalisuse tagamisel ja liiklusjärelvalve teostamisel. Politseilise ülesande täitmisel on abipolitseinikul palju politseiametnikuga sarnaseid õiguseid. Abipolitseinik võib isikuid küsitleda, nõuda isikut tõendava dokumendi esitamist, kontrollida alkoholijoovet, peatada sõidukeid, isikuid kinni pidada, siseneda ja läbi vaadata valdusi, rakendada mitmeid muid meetmeid ja kasutada vahetut sundi. Abipolitseinikud osalevad politseioperatsioonides, patrullivad kesklinna tänavatel ja parkides keskmiselt 13 000 tundi aastas. Kesklinna valitsus tunnustab leppejärgses koostöös silmapaistvalt osalenud abipolitseinikke rahaliste või esemeliste preemiatega.

reede, 27. aprill 2012

Max Kaur kohtus Leningradi oblasti Ühiskondlikku Koja esimehega


26. aprill 2012 a. külastas Tallinna Linnavolikogu liige ja korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur Leningradi oblasti Ühiskondliku Koda selle juhtkonna kutsel ning kohtus Ühiskondlikku Koja esimehe Juri Trusoviga.
„Eesti ärimehed võiks investeerida Leningradi oblastisse. Siin on kõige dünaamilisemalt arenev piirkond Ida - Euroopas. Siin on peale Ust-Luuga sadamaprojekti, stardipaik gaasijuhtmele Nord Stream, Toyota ja Fordi autotööstused. Slantsõ linnas taastatakse kaevandused ja tööstused, ehitatakse uus tuumaelektrijaam. See on suur turg just meie ärimeeste ja meie spetsialistide jaoks. Leningradi oblast võib täna osutuda Eesti majandusele isegi ootamatult suureks majanduslikuks partneriks,“ leiab Max Kaur.
Max Kaur peab oluliseks ka humanitaaralaseid kontakte, mida näevad ette Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised koostöödokumendid.
„Leningradi oblast on huvitatud arendada humanitaarsed suhted s.h. ka ühiskondlikke organisatsioonidega Euroopa Liidus, eeskätt meie naabritega, Balti riikides,“ kinnitas Leningradi oblasti Ühiskondlikku Koja esimees Juri Trusov.



pühapäev, 22. aprill 2012

Max Kaur esineb kõnega Leningradi oblasti Ühiskondlikku Koja istungil

Kolmapäeval, 25. aprill 2012 a. külastab Tallinna Linnavolikogu liige ja Korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur Leningradi oblasti Ühiskondlikku Koda selle juhtkonna kutsel. Kaur osaleb Ühiskondlikku Koja istungil, kohtub juhtkonnaga ning esineb kõnega.
„Eesti ärimehed on viimasel ajal investeerivad tohutu riskiga oma kümneid miljoneid eurosid tont teab kuhu. Euroopas ja Ameerikas on ka kõrge konkurents. Samas oleks võinud investeerida väiksema riskiga siin samas lähedal olevasse Leningradi oblastisse. Siin on kõige dünaamilisemalt arenev piirkond Venemaal ja ehk kogu Ida - Euroopas. Siin on peale grandioosse Ust-Luuga sadamaprojekti stardipaik gaasijuhtmele Nord Stream, Toyota ja Fordi autotööstused. Meile vanas tuttavas Slantsõ linnas taastatakse vanad kaevandused ja tööstused. Oblastisse ehitatakse uus tuumaelektrijaam. See on suur turg just meie ärimeeste ja meie spetsialistide jaoks. Leningradi oblast võib täna osutuda Eesti majandusele ootamatult suureks majanduslikuks partneriks,“ leiab Max Kaur.
Max Kaur peab oluliseks ka kultuurialaseid kontakte, kuna Eestis peitub vene kultuuriajaloo silmapaistev pärand, mis pakub huvi mitte ainult Eesti elanikele, vaid ka Venemaa turistidele.
„Leningradi oblastile on oluline majanduslik, kultuuriline ning humanitaarne mõõde suhtes Euroopa Liidu naabritega, eeskätt Eesti ja Soomega,“ kinnitas Leningradi oblasti Ühiskondlikku Koja liige Igor Pavlovsky.
Leningradi oblasti Ühiskondlikku Koja istungil osalevad Leningradi oblasti juhtkond eesotsas kuberneri Valeri Serdjukovi ja asekuberner Aleksandr Kuznetsoviga. Koostööd Eesti ning Leiningradi oblasti ja Sankt-Peterburi kolmanda sektori partneritega kavatsetakse jätkata ka järgmistel aastatel, kavas on piiriäärseid regioone puudutavad ühisprojektid Euroopa Liidu toel.

laupäev, 21. aprill 2012

Sarkozy on alati parem kui sotsialistid

Homme on Prantsuse presidendivalimiste esimene voor. Ei usu, et tegemist oleks viimase vooruga. Kuna kandideerib ka Le Peni tütar, siis ei saa Sarkozy esimeses voorus 50% kätte.
Aga mis oleks siin Eesti huvi? Omal ajal võib-olla tõesti 
oli nii, et Eesti huvidele oleks rohkem vastanud Segolene Royal. Täna olen aga kindel, et sotsialistide presidendikandidaat François Hollande, kes on Segolene Royali ekspartner ja laste isa, ei vasta Eesti ja kogu Euroopa huvidele.
Maailm vajab stabiilsust. Sarkozy on selle stabiilsuse nurgakivi. Sarkozy, kunagine Silvio Berlusconi advokaat, on suutnud sisse seada suhted nii Merkeli kui ka Putiniga. Tänases olukorras pole uute suhete sisseseadmiseks enam aega. Aeg on raha. Euroopa Liit ei vaja majanduslike eksperimente suurriigis, mis meenutavad käekirja mida kasutati Kreekas. Parem varblane peos kui tuvi katusel.
Eesti hääletab Sarkozy poolt. Ikkagi ungari aristokraatide Nagy-Bocsay Sarközy järeltulija.



reede, 20. aprill 2012

Kuidas varastada Vana Toomas?


Käisin ühel vihmasel ja udusel kevadpäeval taasavatud Tallinna Teletornis. Kuulsin, et kõik pidi olema suisa kolmes keeles ning Savisaar ja Gorbatšov olevat ka äramärkimist leidnud. Aga ausalt öeldes tahtsin näha miljoneid, mida sellele objektile on kulutatud. Üllatuseks avastasin, et objekt pole valmis. Teletorni ümber valitses seasongermaa. Astusin torni sisse. Igalt poolt vaatas vastu odavus. Mingisugused plastmassjunnid, mingisugused odavmaterjalid, omaaegne populaarne restoran nagu nõukogudeaegne söökla. Piinlik.
Seepärast polnud üllatanud kui lugesin, et rahandusministeerium kontrollis teletorni rekonstrueerimise hangete läbiviimist ning leidis, et on alust teletornilt tagasi küsida 19 miljonit! Issand poisid, selle raha eest oleks vanad eesti kommunistid teile teise teletorni ehitanud! Ühesõnaga tegemist oleks justkui nõukogudeaegse hitiga "Kuidas varastati Vana Toomas" Stalini preemia laureaadi Školnikovi lavastuses. Päise päeval ajal käib vargus, aga kõik vaikivad.
Üks tubli mees siiski oli. See oli omaaegne regionaalminister Vallo Reimaa. Juulis 2006 otsustati valitsuskabinetis, et Euroopa Liidu vahenditest rahastatakse kuut üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjekti. Tallinna Teletorni objektide nende hulgas polnud. Vahetult enne määruse väljasaatmist, jaanuari algul 2008, nõudis majandusminister Juhan Parts parteikaaslaselt Reimaalt raha ümberjagamist. Ta küsis enda käsutusse 200 miljonit, mis pidi minema "turismiobjektidele". Reimaa keeldus. Ilmselt oli ta teadlik oma parteigenossedest varganägudest ja ei tahtnud end nende tegudega määrida. Parts nõudis Laarilt allumatu ministri vabastamist. Kuna Reimaa survele allumata tagasi ei astunud, tuli ta lõpuks 20. jaanuaril tagasi kutsuda, mis on harukordne asi. Ma arvan, et südames on Reimaa siiski rahul, sest tal oli vähemalt õigus.

kolmapäev, 18. aprill 2012

Käed eemale Rahvarinde liidrist!

Edgar Savisaare eksklusiivne intervjuu http://linnapea.tallinn.ee/2012/04/18/karu-teenrid/ leiab laialdast kommenteerimist. Päevapoliitika põhisündmused leiavad fundamentaalse analüüsi, samas on pakutud ka lahendused. Mure Eesti poliitilise kultuuri pärast, mis on oluliselt halvenenud pärast Toomas-Hendrik Ilvese saamist presidendiks, on meie kõigi ühine mure. Ilves kolib tagasi oma kodu, Ameerikamaale, meie aga peame siin edasi elama. Kas selleks ajaks on Eestist juba jagu saadud?

esmaspäev, 16. aprill 2012

Max Kauri kodus käinud kurjategija on politsei poolt tabatud


Põhja Politseiprefektuuri esindaja informeeris poliitik Max Kauri, et tema Merivälja villasse 20. jaanuaril 2012 a. sissetunginud kurjategija on politsei poolt tabatud. Hetkel käib menetlus ja asja huvides ei anta rohkem infot kurjategija isiku ning motiivide kohta.
„Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimehena tunnustan kõrgelt Eesti politsei tööd, kelle operatiivsus ja professionalism on vapustavad. Poliitikuna avaldan soovi võimalusel kohtuda kurjategijaga, et isiklikult teada saada toimunu motiivide kohta," räägib Kaur.
Varasemalt saadi kätte kurjategija poolt varastatud infokandja ja relv. Infokandja on saanud kannatada ja kogu info jäädavalt kadunud. Püstol "Walther" läbib hetkel ekspertiisi, selle võimaliku kasutamise osas.
20. jaanuaril 2012. aastal tungiti Meriväljal sisse poliitiku majja, sissetungijad võtsid kaasa arvuti, relva, väärisesemeid jms. Sissetungijad tegutsesid professionaalselt. Alates 31.jaanuarist valvab maja Urmas Sõõrumaa turvafirma. Vastavalt sõlmitud lepingule kasutab turvafirma kaasaegseid lahendusi.

teisipäev, 10. aprill 2012

Max Kaur: Igaüks peaks oskama kasutada relva!


Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur külastas lasketiiru Tallinnas, et plaanijärgselt kontrollida oma relva kasutamise oskust. Lasketreeningul harjutati erinevate relvadega. Poliitik sooritas laskeharjutusi Smith-Wesson 40, Glock 17 9×19mm ning Kalašnikov 223rem`iga. Lasketiiru instruktorite hinnangul oli korrakaitsekomisjoni esimehe laskeharjutuse tulemused rahuldavad.
„Iga inimene, iga mees peab oskama kasutada relva, et igal ajahetkel astuda vastu kurjategijale, et kaitsta oma peret ning ühiskonda. Vana tankistina olen valmis kurjategijad laskma kasvõi tankikahuriga," kinnitas Max Kaur.
Euroopa Liidu mõrvapealinn on Vilnius, selgub Eurostati värskest kuritegevuse raportist. Halvamainelises edetabelis hõivas teise koha Tallinn. Vilniuses pannakse aastas toime keskmiselt 7,9 mõrva 100 000 elaniku kohta, Tallinnas on umbes kuus. Riia ei ole võrdlusse kaasatud, seast seal tehakse mõrvade ja mõrvakatsete üle statistikat samas kategoorias. Mustas nimekirjas järgnevad: Luxembourg (4,24) oli kolmas, Amsterdam (3,65) neljas ja Brüssel (3,09) viies. Helsingi, kus pandi toime keskmiselt 1,76 mõrva 100 000 elaniku kohta, ei mahtunud esikümnesse. Stockholmi kohta andmeid pole. Puhaste paberitega pääses vaid Malta pealinn Valletta, kus ei toimunud kolme aasta jooksul ühtki mõrva.

neljapäev, 5. aprill 2012

Max Kaur: topelt, veelkord topelt!


Reaalpoliitika ja kaksikmoraali mõiste ei ole maailma kontekstis midagi uut. Teema on muutumas aktuaalsemaks seoses EL-i hoiakuga autoritaarsete režiimide suhtes, kellest ühtede suhtes kehtivad
karmimad reeglid kui teistele. Praegusel hetkel ühtne standard puudub isegi Euroopa Liidus, seni lähtutakse puhtalt reaalpoliitikast. Kehtivad topeltstandardid - mis on ühele keelatud, on teisele lubatud. Moraalipoliitika rakendamine on selgelt puudulik – üksikute liikmesriikide huvid on näiteks tähtsamad kui Euroopa Liidu omad tervikuna ning suured liikmesriigid sisuliselt dikteerivad olukorda.
See on väga tähtis mõistmaks, kuidas peab käituma Eesti maailmapoliitikas. Sest poliitikas on reaalsuse tundmaõppimise asemel soovmõtlemisega tegelemine hukatuslik.
Viimasel ajal püütakse aga just Eesti kodanike lollitada, surudes neile peale, et justkui väikeriigil Eestil on mingi eriline missioon, mistõttu peame riigina käituma irriteerivalt, reaalsusi eirates, tuues endale kaasa niiviisi keerulisi majanduslike ja poliitilisi hädasid.
Ei maksa alahinnata, et muuhulgas on ka manipuleerimine rahvusvahelisel areenil tüüpiline, näiteks mõne riigi eesmärk võibolla mõni väikeriik olulise suurriigiga tülli ajada. Ideaalselt sobib selleks jutt väärtuspõhisest poliitikast. Nii võib juhtuda, et mõni väikeriik jääb oma väärtuspõhise
poliitika jutuga üksi, suisa isolatsiooni. Need, kes kavalalt väikeriigi lõksu ajasid, ajavad ju diktaatoriga ülikasuliku äri edasi ning naeravad pihku.
Samas peaks ka moraalipoliitika üleüldine printsiip olema, et tekitata kahju teisele riigile ja rahvale. Kindlasti tuleb arvestada seoses sellega ka riikide arengutasemega. Kui lugeda eesti pressi, siis selle vastu eksitakse eriti rängalt. Demokraatia edendamine Afganistanis pole näiteks erilisi tulemusi andnud. Läänelik demokraatia käib ikka käsikäes ühiskonna komplekse arenguga alates üleüldisest kirjaoskusest. Hüpped arenguetappe vahele jättes pole õnnestunud. Nõuda tuleks ikka eeskätt seal, kus on eeldusi, et demokraatia võiks õnnestuda. Ukraina ja Valgevene kindlasti kuuluvad siia ritta. Afganistan, Iraak ja Iraan aga mitte. Soov arendada demokraatiat Saudi Araabias võib ju olla siiras. Sama siirad oldi ka Lõuna-Aafrika arengute toetamisel apartheidist vabanemisel 90-aastate algul. Tänaseks räägime aga Lõuna-Aafrikast juba kui läbikukkunud riigist. Kes vastutab? Miks ei taha vastutada need, kes lõuna-aafriklastele halba nõu andsid, eeskätt ameeriklased? Ning miks nende tänased nõuanded Saudi Araabiale paremad on?
Võitlus korruptsiooni, inimõiguste eest on loogiline. Aga kui Amnesty Internationali juht räägib, et kaitsev jihaad on õigustatud, siis on selge, tänapäeva maailm ka inimõiguslaste tippesindajate näol on väärtuspõhisest poliitikast sama kaugel kui Päike Kuust. Ka Hitler jõudis võimule demokraatia abil. Demokraatia ja inimõigused ei ole imevahendid selleks, et ühiskonnad oleks edukad. Demokraatiat ja inimõigusi võib vabalt kasutada selleks, et rahvast ja riiki hävitada. Demokraatia ja inimõigused eeldavad vastutust, vastutust nii inimestelt, parteidelt kui ka rahvastelt. Täna jälgime Liibüa ja Egiptuse rahva vaevasid. Diktaatori võib kukutada, oluline on aga mis saab pärast seda. Ja ka Euroopa Liidul ja Eestil tuleb hakata sellele mõtlema enne, kui diktaator kukub.

kolmapäev, 4. aprill 2012

Max Kaur: armees seersandina sõitsin T-80 tankiga komandöri kohal

Autoleht küsib, Max Kaur vastab

1. Millise autoga sõidad?
Poliitikas peab oma emotsioonid vaos hoidma, aga sõidukis võib end välja elada, loomulikult mitte rikkudes liikluseeskirju. Lisaks olen iseloomult romantik ning meeldib kõik, mis on ilus. Sõidan hetkel 2008.aasta BMW 320 kupeega.

2. Kui palju kuus autole kulutad?
Võttes arvesse, et olen Eesti keskklassi esindaja, siis kulutan ligi 300 eurot kuus. Läbisõit kõikidel minu autodel pole suur, sest sõidan suhteliselt vähe. Aastaid varem, kui olin Edgar Savisaare nõunik, sõitsin tihti Tallinna ja Hundisilma talu vahet 2002. aasta 318 BMW sedaaniga. Selle BMWga sõidutasin nii Edgarit kui ka Maria Savisaart.

3. Sinu unistuste auto?
Esimene unistuste auto on alati lapsepõlvest. Ford Mustang. Tänapäeval pole midagi võimatut. Peaagu igaüks, kasvõi kord elus, võib endale lubada lennata Tallinnas Nizzasse, sealt rentida romantiliseks ööks Ferrari või Aston Martini ning nautida unustamatut sõidu, kellegiga koos, Monte Carlosse.

4. Kõige halvem auto, millega oled sõitnud? Miks see halb oli?
Kunagi eelmisel sajandil, NL ajal, sõitsin Žiguliga, nimelt nii VAZ 2105 kui ka VAZ 2109, olid imeautod, sõitsid ükskõik mis kütusega ning remont oli imelihtne, ühesõnaga oli tõesti halb, väga halb. NL armees sõitsin vanemseersandina tankiga T-80 komandöri kohal, see oli natuke parem.

5. Kas hääletajaid võtad peale?
Reeglina kui sõidan pealinnast välja, näiteks mingi erakonna või poliitilise ürituse asjus, on mul auto pilgeni rahvast täis. Samas võimalusel võtan alati peale naisi lastega ja vanureid.

6. Suurim trahv?
Kõige suurim trahv oli paar aastat tagasi kui politsei peatas mind Tallinnas, Narva mnt, Kadrioru piirkonnas ning avastas, et mul oli autoülevaatus aegunud. Vabandasin, maksin trahvi - ligi 1000 Eesti krooni, ja tegin järgmisel päeval autoülevaatuse edukalt ära.

7. Mis ärritab meie liikluses kõige rohkem?
Kui rääkida Tallinna liiklusest, siis ärritab liiga aeglane sõit, 50 km tunnis Pirita teel, mis liig see liig. Rääkisin sellel teemal ka linna tasemel ning lubati transpordiameti pool kaaluda veel sel suvel Pirita teel uut piirkiirust 70 km tunnis.
Suureks probleemiks eriti viimasel ajal on "rullnokad“, kes kihutavad sinna - tänna. Selle asemel, et noorena nautida elu- ja sõidurõõmu, lõpetakse kohati väga kurvalt. Poliitikuna arvan, et siseministeerium võiks profülaktikat tõsisemalt võtta, loengud koolis noortele, mis moodi reageerib nende keha biokeemia kiirele sõidule, miks kaob kiirel sõidul inimesel roolis ohutunne, oleks abiks.

8. Kui tihti kasutad ühistransporti?
Aeg ajalt ikka sõidan ning sugugi mitte ainult valimiste ajal jagades trollides ja bussides valimismaterjali. Viimati sõitsime oma kolleegi Sofja Derjuginaga trammis kevadist Kadriorgu nautima.

9. Rekordkiirus?
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimehena pean eeskuju näitama. "Rekord" on vist 110 km tunnis kui eelmisel suvel oma kodusesse Jõelähtme golfiklubisse kiirustasin.

esmaspäev, 2. aprill 2012

Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjon läheb kainestusmajja


3.aprillil 2012.a. kutsub Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur kokku komisjoni korralise istungi, mis toimub Tallinna kainestusmajas. Istungil arutatakse Tallinna kainestusmaja tegevusest süütegude ennetamisel ja sotsiaalabiteenuse osutajana, ettekandjaks on Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja kainestusmajateenistuse vanem Karla Kilk. Komisjonile tutvustatakse samuti asutust, kirjeldatakse olulisemaid probleeme ja antakse statistiline ülevaade kainestusmaja tegevusest.
"Kainestusmaja tegevus on meie ühiskonna huvide keskmes. Linn peab tähelepanelikult jälgima selliste ja teiste analoogiliste asutuste tööd, sest tsiviliseeritud ühiskond peaks alati olema valmis tulema appi oma liikmele, kes enam ise toime ei tule, olenemata põhjusest," tõdes Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimees Max Kaur.
Tallinna linnavolikogu korrakaitsekomisjoni liige on endine Eesti Vabariigi siseminister, Kaitsepolitseiameti rajaja Jüri Pihl. Korrakaitsekomisjoni liikmete hulgas on ka mõjukad kirikuringkondade esindajaid, endised Riigikogu liikmed Erik Salumäe ja Avo Üprus, kes on ühtlasi IRL-i aukohtu esimees, samuti kuuluvad komisjoni Tallinna munitsipaalpolitsei juhtkond, Tallinna linnavalitsuse esindajad. Varasemalt on linnavolikogu korrakaitsekomisjoni esimeheks olnud legendaarne kriminaalpolitseinik, praegune Riigikogu liige Andres Anvelt.
Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni korraline istung algab kell 15:00 Tallinna Kainestusmajas aadressil Merelahe tee 4, Tallinn.