kolmapäev, 17. detsember 2014

Mustvee linnapea: Eesti idameri sai värava

18.detsembril 2014 a. avatakse Peipsi pealinnas Mustvees, Mustvee reisisadam. Avamisele saabuvad piiriülese programmi Est-Lat-Rus koostööpartnerid Lätist ja Venemaalt, Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmed, neid võtavad vastu  Mustvee linnapea Max Kaur ja Mustvee linnavolikogu esimees Riina Pajula."Eesti idameri sai värava. 2015. aastaks on Mustvees kõik tegelikult valmis, et pärast Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud piirilepingut võiks siia tulla piiriülatamise punkt. Meil on Mustvees hästi toimiv piirivalve kordon, nüüd on valmis uus ja kaasaegne reisisadam, kuhu saaks sisse panna ka tolli. Olgu  suvel laevade, jahtide, paatidega  ning talvel mootorsaanidega,  reisi - ja kaubaliiklus Peipsi järvel, Eesti ja Venemaa vahel, võiks lahti minna. See on tõsine šanss Peipsi regioonile kiiremaks arenguks, Eesti idamerele saabuksid uue ajad, mis tõstaks kogu piirkonna elanikkonna elatustaset. Mustvee linn on eeskätt huvitatud piirialase viisavabaduse kehtestamisest Venemaaga koheselt, Euroopa Liidul on kogemused selles vallas Venemaaga olemas, näiteks Poolal ja Soomel. Juba täna võiks Eesti kehtestada vastavalt Euroopa Liidu regulatsioonidele piirialal Venemaa viisavaba tsooni 50 kilomeetri ulatuses piirist, " arvab Mustvee linnapea Max Kaur.2013. aastal alustati Peipsi pealinnas Mustvees uue reisisadama ehitust. 2014 aasta lõpuks kerkis uus, moodsa arhitektuuriga sadamahoone ning sai remonditud põhjakai, ehitati uus paadisadam. Uus paadisild on 168 meetrit pikk ning selle ääres on randumisruumi ligi kolmekümnele laevale. Uude kahekorruselisse sadamahoonesse on Mustvee linnavalitsus mõelnud ruumid nii sadama kaptenile kui keskkonnainspektsioonile.Mustvee Sadama ehitus läks maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuli Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostööprogrammist «Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond». Omaosaluseks vajalik summa oli Mustveel hangitud laenuna. Samal ajal rajatakse paadisadamat ka Tartusse ning Kallastele kerkib laevaremondidokk.Mustvee reisisadamas on laevaliiklus toiminud nii tsaariajal kui esimese Eesti Vabariigi ajal. Nõukogude ajal seisid Mustvees ka tiiburlaevad.

pühapäev, 7. detsember 2014

Kandideerin esmakordselt Riigikokku

45 aastaring on kogenud riigimehele õige aeg, et tõsiselt mõelda tulevikule, linna, maakonna ja kogu riigi arengule ning see on põhjus, miks otsustasin kandideerida Riigikokku. Tartumaa-Jõgevamaa maakondade areng on mulle tähtis ning Peipsi pealinna linnapeana tean, mida peaks tegema riigi tasandil kogu piirkonna heaks. 
9.detsembril 2014 tähistan oma 45. sünnipäeva. Just aasta tagasi, 5.detsembril 2013 valisid Peipsi pealinna rahvaesindajad mind juba teistkordselt Mustvee linnapeaks. Tõsi küll, 45.aastapäev pole juubel, kuid kindlasti jälle tähis teel igavikku, mida iga inimene hindab ja tähistab. Just selle aastaringi sisse mahtus kõrge teaduskraadi omandamine, Bologna klassifikatsiooni järgi olen nüüd filosoofiadokt0r PhD. 
Olen oma sünnipäevi tähistanud nii Londonis, Pariisis , Moskvas kui ka Piiteris. Viimased aastad tähistan oma sünnipäeva mulle armsaks saanud Peipsi pealinnas, Mustvees.

neljapäev, 4. detsember 2014

Peipsi pealinna Mustveed külastas USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine

3.detsembril 2014.aastal külastas Mustveed USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine koos teiste USA diplomaatidega. USA suursaadik kohtus Mustvee linna juhtkonnaga, linnapeaga Max Kaur-iga ning linnavolikogu esinaisega Riina Pajulaga. 
"USA suursaadiku visiit on Mustvee linnale oluline, sest Peipsiäärne rahvas loodab tugevale koostööle Ameerika Ühendriikidele oma elukvaliteedi parandamiseks. Mustveest algab mitte ainult Eesti, aga ka Euroopa Liit. Mustvee reisisadama valmimine  muudab oluliselt linna staatust. Peipsi pealinn areneb intensiivsemalt kui ei kunagi varem oma 500 aastases ajaloos, " märkis Mustvee linnapea Max Kaur. 
Suursaadik käis Mustvee Vene gümnaasiumit. Euroopa Liidu rahadega renoveeritud Mustvee Kultuurikeskuses külastatae kaalude muuseumi.  Samuti vaadati üle  Euroopa Liidu poolt finantseeritud uus Mustvee reisisadam. Suursaadik tutvus ka Eesti idapiiri olukorraga Mustvee piirivalvekordonis, Eesti idamere kaldal.

esmaspäev, 1. detsember 2014

Peipsi pealinna Mustveed külastab USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine

3.detsembril 2014.aastal külastab Mustveed USA suursaadik Eestis Jeffrey D. Levine koos teiste USA diplomaatidega. USA suursaadik plaanis kohtuda Mustvee linna juhtkonnaga, linnapeaga Max Kaur-iga ning linnavolikogu esinaisega Riina Pajulaga. 
"Ameerika Ühendriikide suursaadiku visiit on Mustvee linnale oluline, sest Peipsiäärne rahvas loodab tugevale koostööle Ameerika Ühendriikidele oma elukvaliteedi parandamiseks. Mustveest algab mitte ainult Eesti, aga ka Euroopa Liit. Mustvee reisisadama valmimine  muudab oluliselt linna staatust. Peipsi pealinn areneb intensiivsemalt kui ei kunagi varem oma 500 aastases ajaloos, " märkis Mustvee linnapea Max Kaur. 
Suursaadik käib Mustvee Vene gümnaasiumit ning osaleb koolitunnis. Euroopa Liidu rahadega renoveeritud Mustvee Kultuurikeskuses külastatakse kaalude muuseumi.  Samuti vaadatakse üle  Euroopa Liidu poolt finantseeritud uus Mustvee reisisadam, kus kaalutakse piirkonna majandusarengu võimalusi. Suursaadik külastab Püha Nikolause õigeusu kirikut ning Raja vanausuliste kirikut. Suursaadik tutvub ka Eesti idapiiri olukorraga Mustvee piirivalvekordonis, Eesti idamere kaldal.

esmaspäev, 17. november 2014

Valitsus ei keela internetikasiinosid hasartmängumaksu tõttu

"Kas valitseb teatud korralagedus kasiinonduses Eestis? Vastus on "jah", sest rahandusministeerium tegelikult ei ole huvitatud kasiinode sisulisest kontrollist, neid huvitab ainult hasartmängumaks, kasiino klientide seaduslike huvide kaitse on selgelt olematu," nentis kasiinovastase liikumise liider Max Kaur Pealinnale.Valitsuse ükskõiksuse tagajärg on aga Max Kauri sõnul see, et online kasiinod suisa petavad Eesti inimesi."Reklaamitakse minimaalpanuseid kolmeeurostena, aga tegelikult võib-olla minimaalpanus kuni 75 korda kõrgem! Selline jama on võimalik, sest kasiinod teavad, et rahandusministeerium ning maksu -ja tolliamet neid sisuliselt ei kontrolli," tõi Kaur välja murettegeva fakti.Lahendus on tema sõnul aga ameerikalik variant, kus kasiinode kontroll tuleks anda mitte riigiametnike, vaid sõltumatu kontrollorgani kätte, kellel on loomulikult ka vahendid reaalse kontrolli teostamiseks.Kas ka mängusõltlased internetikasiinodes käivad, ei oska Kaur öelda, nentides, et sõltlane on tavaliselt endale ise kasiinokeelu peale pannud.
"Tuleb aga mõista, et tegemist on täielikult inimesest endast sõltuva sammuga, ta võib endale keelu panna ja siis jälle selle maha võtta."

pühapäev, 9. november 2014

Meikar toetab Reformierakonna valitsust

Eesti poliitiline elu on üllatusmune täis. Viimaseks pommuudiseks on, et Silver Meikar on end taas leidnud ning on asunud toetama Reformierakonna poolt juhitud koalitsioonivalitsust. Nimelt astus Meikar sotsialistide sekka ja kandideerib nende nimekirjas Sven Mikseri enda nõusolekul , sotsialistid on aga ju koalitsioonivalitsuses Reformierakonnaga, neil on ühine valitsuslepe ja Mikser on Rõivase minister. Seda kõike nüüd Meikar on asunud toetama. Kuid ega midagi imestada pole. Meikarit on alati tõmmanud võimuleolijate poole, soov olla koos võimuritega on tema loomuses, nõrgad pole tema jaoks, sest nõrk nõrka ei aita. Nüüd, kus Meikar on omandanud Luganski ja Donetski rahvademokraatia kogemusi, on minek marksistide sekka loogiline. Rahvale võib sellest kõigest ka kasu sündida, äkki Meikar mõne aja pärast hüppab jälle ära ja seda koos Mikseri sotsialistide raha saladustega!

kolmapäev, 29. oktoober 2014

Mis juhtus Jürgen Ligiga?

Läbi aegade Eesti üks tugevamaid filme on "Mis juhtus Andreas Lapetusega?", Peipsiäärse mehe, lavastaja Grigori Kromanovi meistriteos. Täninigi tundub uskumatu, et selline film 60-aastatel valmida sai. Legendaarse Einari Koppeli kangelane Tallinna oblasti juhtkonnast (tõesti, selline asi oli Stalini ajal olemas) on täiesti läbi teda ümbritsevast silmakirjalikusest ja survest ning on allakäiguteel. See oleks kui paralleelmaailm tänapäeva Eestiga, kus välimise ja sisemise surve tugevnemine muudab järjest võimatumaks mugandumist ja variserlikust vihkavate inimeste elu. 
Reformierakonna raudvara juba 1995. aastast on Jürgen Ligi kukkunud juba korduvalt. Ta pidi ajalehte klaperjahi tõttu tema pojale tagasiastuma Riigikogust, 2007. aastal aga ei jätkanud üllatuslikult  valitsuses ministrina. Ometigi on Ligi sajaprotsendiline eesti eliit. Akadeemik Moora lapselaps, professor Ligi poeg on oma vanaema kaudu sugulane Viidingute suguseltsiga, ega Ligide enda suguseltski väike ole. Ligi on mees , kes on sugulane nii Andres kui ka Indrek Tarandiga, Hando Runneliga, Kaljo Kiisaga jt. Rahandusministrina kriisiaegadel tuli ta esile. Ligi kukkumise juured ongi tema ministriametis. Teda kangutati sellelt kohalt juba Eesti Panga presidendi valimiste ajal. Loodeti temast lahtisaada sellisel moel. Ei saadud. Alatest sellest oleme lehtedest lugenud lõputuid rünnakuid tema aadressil. Kaja Kallase salajases paberis Reformierakonna kontorile, oli Ligi esimesena nimetatud nende hulgas, kellest tulevat lahti saada. Kust see tuleb? Äriringkondade survest. Ligi on ees inimestel, kes leiavad et Ligi segab nende äri. Ligi ajas taga maksudistipliini. Ei lasknud ärimehi riigiettevõtete vara juurde. Ühesõnaga kukkumise hetkel oli Ligi vastu juba kogunenud võimas koalitsioon, milles osalesid ärimehed, opositsiooniparteid, koalitsioonierakondade juhtkond jne.
Ligi kukkumine oli poliitiliselt vältimatu. Isegi vaatamata sellele, et Kadri Simsoni isa Aadu Must oli professor Ligi õpilane ja assistent. Kas saabub Jürgen Ligi lahkumisega Eesti poliitikasse uus aeg, kus rahanduskonservatiivsete Don Quijote`de jaoks pole kohta nii valitsuses kui ka poliitikas? 
Maris Lauriga, uue rahandusministriga, lõunatamise Tartus üsna hiljuti. Esimene naisrahandusminister toob kindlasti uusi tuuli.

esmaspäev, 20. oktoober 2014

Maestro Nikas Safronov andis edasi südamliku tervituse Eesti esimesele leedile

Eelmisel nädalavahetusel toimus Moskvas, populaarses kohvikklubis "Masterskaja" tuntud vene kunstniku, Vene kunstide akadeemia korrespondentliikme Nikas Safronovi meisterklass, mille käigus kohtus ta ka eesti poliitikute, Mustvee linnapea Max Kauri ja Maardu volikogu liikme Nikolai Degtjarenkoga.
Maestro tervitas soojalt külalisi Eestist, meenutas oma edukaid näitusi Tallinnas. Juttu oli ka tema kuulsast portreest, millel kujutatud Eesti esimene leedi Evelin Ilves. Kasutades juhust tõstis Nikas Safronov esile esimese leedi ilu ja naiselikkust ning edastas talle oma südamlikud tervitused. 
Kunstnik on juba korduvalt portreteerinud poliitilisi ja avaliku elu tegelasi, showmaailma tähti, suurettevõtjaid.
Meisterklassi käigus tekkis kuulsal kunstnikul loominguline idee teha portree ka Tallinna linnapeast Edgar Savisaarest. Külalised Eestist toetasid palavalt huvitavat ideed, rõhutades et Savisaare portree oleks täienduseks kunstniku rikkalikule kollektsioonile kuulsustest, keda ta on juba maalinud.
Nikas Safronov kinkis Kaurile ja Degtjarenkole oma 2014 aasta parimate tööde reprod, külalised Eestist kutsusid maestrot uuesti külastama Tallinnat näitusega.

pühapäev, 19. oktoober 2014

Miljardär Prohhorov andis eesti poliitikutele kätte PhD teaduskraadi diplomid


17.oktoobril 2014.a. Moskvas, Skolkova juhtimiskoolis andis Venemaa  presidendikandidaat, tuntud miljardär Mihhail Prohhorov, üle majandusteaduste kandidaadi (filosoofiadoktor PhD) diplomid Mustvee linnapeale Max Kaurile ja Maardu linnavolikogu liikmele Nikolai Degtjarenkole.
Eesti poliitikud kaitsesid oma majandusteaduste kandidaadi (PhD) teadustööd St.Peterburi Riiklikus Majandusülikoolis 2013. aasta lõpus. Teaduskraadi omistas neile Kõrgem Atestatsioonikomisjon (VAK) ning see kinnitati VF haridus-ja teadusministri käskkirjaga sel aastal.
Tseremoonial esinenud Skolkova juhtimiskooli arenevate turgude instituudi (SIEMS) direktor, professor Kalinin rõhutas, et maailma teaduse üks oluline vektor on täna noorte teadlaste potensiaali ärakasutamine effektiivseks väljatulemiseks majanduskriisidest.
Skolkova teaduskeskus, mida kutsutakse Venemaa Silicon Valley`ks, on kaasaegne uute tehnoloogiate väljatöötamise kompleks. Skolkovat on külastanud ning seal esinenud California ekskuberner Arnold Schwarzenegger, endine USA riigisekretär ja presidendikandidaat Condoleezza Rice.

neljapäev, 9. oktoober 2014

Taganka viimane rüütel

Moskvas maeti eile Taganka teatri looja Juri Ljubimov. 1917.aastal sündinud lavastaja oli töövormis veel sellelgi aastal. Tundsin teada isiklikult, vestlesime temaga Tallinna Linnavalitsuses aastaid tagasi (fotol). 2003.aastal oli maestro nagu alati energiline ning taotles oma sõprade, kunstiinimeste probleemi lahedamist Tallinna Vanalinnas. Nõukogude ajal oli tema uuenduslik teater pidavate skandaalide keskel, kuna tsensorid võtsid maha tema lavastusi. Asi lõppes sellega, et ta jäi Läände ja talt võeti võimude poolt nõukogude pass. Oma noore ungrarlannast abikaasa toel tegi ta muljetavaldavat karjääri ka Läänes. Hämmastav oli tema vitaalsus, sest ta tõesti töötas oma elu lõpuni ja sälitas täieliku mõtteselguse 97 aastasena. Vaadates tagasi, tahaks aga, et ei jääks kahetimõistetavusi. Tema teater oli väga uuenduslik ühiskonnas, kes äsja tuli stalinismist. Stalini ajal mängis Ljubimov ise edukalt Moskva lavadel esimesi armastajaid ning sai Stalini preemia. Siin aga nüüd selline tinglik teater, et nõukogude tsensorid läksid hulluks. Ei olnud Ljubimov mingi dissident, ta tahtis kunsti teha ja võitles selle eest. Tema lavastused meeldisid publikule, seetõttu toetasid teda märkamatult nii Moskva parteiboss Grišin, kui ka KGB ülem Andropov. Viimane oli Ljubimovile tänulik, sest tema lapsed tahtsid minna Ljubimovi teatrisse näitlejateks, aga Ljubimov keeldus. Igasugused tsensorid alati imestasid, et tema kirjad jõuavad alati Brežnevini. Eks Ljubimovil oli asutajaid nii Brežnevi pereliikmete kui ka abiliste seas. Ljubimovi probleemiks oli tema tähetest koosnev näitelejateansambel: Võssotski, Demidova, Gubenko, Filatov...Tugevad isiksused, kelle anne ei säranud mitte ainult teatris. Võssotski bardikuulsus võistles tema fantastiliste filmirollidega. Isa poolt juut oli Võssotski tõesti andekas igas mõttes. Ljubimovi käe all sai temast silmatorkav näitleja, kellel oli annet nii kangelasrollide kui karakterosatäitmiste peale. Ljubimovi läbisaamine temaga halvenes, kuna Võssotski oli narkootikumide küüsis, kuid tuleb arvata, edasine Ljubimovi saatus oli just seotud Võssotski üldrahvaliku ja skandaalse kuulsusega, milles ideoloogilised võimud süüdistasid just Ljubimovit. Nõukogude impeeriumi kokkuvarisemise algus tõi Moskvasse tagasi ka Ljubimovi. Jõuliselt haaras ta tagasi oma vana teatri. Presidendid riputasid talle kaela ordeneid ning alati olid kohustuslikud kaadrid, kuidas Putin Suure Isamaasõja veterani Ljubimovit Kremlis vastu võtab ja temaga kahekesi dialoogi peab. Ljubimov oli irooniline, ka võimude suhtes, aga tema sajand oli mitte võitlus võimudega, vaid võitlus oma teatri eest. Päris kindel kohe, ilma temata, tema kunstita poleks olnud sellist Võssotskit, keda me mäletame.

laupäev, 4. oktoober 2014

Meie peaminister on Edgar

Viimastel päevadel on meedias levitatud spekulatsioone, kes võiks olla Keskerakonna peaministrikandidaat. Sealhulgas ka erakonna liikmed on pakkunud erinevaid nimesid. Seda tuleb hinnata normaalse siseparteilise diskussiooni raames. 
Samas on selge, et seda, kes on Keskerakonna peaministrikandidaat, ei otsusta mingi parteiladvik. Keskerakonna peaministrikandidaat, see on kogu erakonna asi. Olen vestelnud Peipsiveere kandi inimestega, nemad leiavad, keskerakonnal saab olla vaid üks peaministrikandidaat, selleks on erakonna esimees, ekspeaminister, Rahvarinde liider Edgar Savisaar. Just Savisaare vasarahoopide all kukkus kokku Nõukogude Liit. Just Edgar lõi iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi. Usun, et erakonna totaalne enamik toetab erakonna liidri Savisaare kinnitamist peaministrikandidaadiks 2015.aasta Riigikogu valimisteks.

neljapäev, 25. september 2014

Max Kaur: miks NATO laevad ei päästnud „Estoniat“?

Estonia vajab tõde. Estonial ligi tuhande inimese uppumine ei saa jääda tänapäeva Euroopa Liidus lõputult saladuselooriga kaetuks. 20.aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei toonud lähemale ka riigi uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolevad asjad kindlalt ümber. Selge, et vajame uue sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni kus efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise eesmärgil, peaks kuluma ka hukkunute sugulased. Eestis on saabunud aeg, kus ärimaailmas ja poliitikas tulevad ilmsiks saladused ja tehingud, millest on möödunud aastaid. Estonia laevahukku silmas pidades peaksid avalikult rääkima hakkama kõigepealt tolleaegsed juhid ja ametnikud, kellel on tõenäoliselt toimunu kohta rohkem ja hoopis täpsemat informatsiooni, ka loomulikult too aeg peaministri Mart Laari käest. Selgitusi peaksid hakkama andma tolleaegsed Soome, Rootsi, Eesti juhid ning EL ja NATO juhtkond, et lõpuks selgitada välja asjaolud seoses Estonia laeval toimunuga.
Tegemist ei ole õnnetusega. On hästi teada, et ajal kui Estonia läks reisile 28.09.1994 aastal toimusid Läänemerel NATO suurõppused. Siin juures ei saa välistada eksitavaid või mitte eksitavaid laske Estonia pihta. On arusaamatu miks NATO väed, kes hetkel just õppusi läbi viisid, ei viinud läbi päästeoperatsiooni tsiviilelanike päästmiseks. Ning miks kõigest sellest vaikisid Eesti tolleaegsed juhid? Tänaseks on üheselt saab selgeks, et tegemist ei olnud õnnetusega. Kes oli selle tragöödia organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed kui ka laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses õde ja vanaema ning armastatava inimese.
Uus Estonia uurimiskomisjon. Selge, et täna vajame uut sõltumatut uurimiskomisjoni parvlaeva Estonia uppumise põhjuste ja sellega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Arvan, et tähtis oleks uude võimalikku moodustavasse komisjoni kaasata, efektiivsuse ja läbipaistvuse suurendamise nimel, ka hukkunute sugulased. Omaksed ja lähedased uurimiskomisjonis oleks loogiline, demokraatlik ja loomulikult inimlik samm.
Küsime Herman Simmi käest. Ei maksa unustada, et parvlaeva Estonia hukku päevil tegutses Harjumaal politseiprefektina Herman Simm. Just Harjumaa paiknesid siis Vene väeosad, mille sõjarelvastuse vastu tunti huvi siin ja sealpool ookeani ning mida veeti Estonial. Meie võimud peaksid Simmi käest Estonia kohta tõe kätte saama. Oli ju Simm Mart Laari usaldusalune ning temast tehti õige pea Eesti politseipealik. Kuna Simm pani kindlasti pihta ka Ameerika saladused, siis andkem ta USA-le välja.
Estonia peab üles tõstma. Eesti kui riik saaks käituda tõelise eeskujuna, kes näitaks, et meie riigi jaoks on prioriteet kodanik ja tema rahva turvalisus, et see on sama oluline kui lääneliku demokraatia juurutamine Afganistanis ja Iraagis ja Süürias jne. Olen ise seisukohal ning toetan siinjuures rootsi ja eesti poliitikute arvamust, et tõe nimel peab parvlaeva Estonia üles tõstma. Arvan, et võttes arvesse eelmainitud fakte saaks NATO 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmisega hakkama. Kallis ta tõesti on, aga tänapäeval tehniliselt täiesti võimalik. See oleks igati asjakohane, loogiline samm. Aatomiallveelaev Kursk ju tõsteti! Isegi "Wasa" tõsteti üles sajandeid hiljem. Küsimus on riigi tegelikes prioriteetides. 

kolmapäev, 17. september 2014

VEB fondi ümber toimuv on kergeusklike vanamemmede lollitamiseks mõeldud teater

Rainer Vakra tahab Kaitsepolitseilt riigisaladusega kaetud paberit. Milles kala? Aga selles, et riigisaladusega paberit niikuinii ei anta. Vakra teab seda. Ning seepärast on võimalik ajada pada ja spekuleerida, kartmata et Vakra valed võidakse paljastada. See, mis on seotud VEB fondiga on täpselt teada kümneid aastaid. Kuna Venemaa nõudis Eestilt NSVL välisvõla tagasimaksmises osalemises, siis Eesti sellest aga keeldus, siis kättemaksuks võeti ära Eesti ettevõtete rahad Moskvas. Ning Moskvas otsustas, kuna  ja mis mahus ta seda raha  kellegile annab. Eestil polnud võimalik kuidagi seda protsessi mõjutada. Nupumehed Kingisepa maffias kasutasid ära oma sidemeid Piiterist pärit ülemuste seas Moskvas, et see raha ikkagi kätte saada. Selleks ostsid nad kokku nõuded, mis olid vabalt saadavad igaühele Eestis. Ja odava hinnaga, muide! Kõik see oli täiesti seaduslik. Loomulikult tahaksid ka need eesti ärimehed, kes Eestis ise nõudeid odavalt kokku ostsid, raha saada. Moskva seda raha neile ei anna. Ainuke võimalus - las eesti maksumaksja maksab. Minu soovitus eesti maksumaksjale on  - ära vali Vakrat, siis ei pea sa ka eesti ahnetele ärimeestele maksma.
Veel ka väike viide, et kui keegi ootab mingit sensatsiooni nime osas, kes kuskil olevat raha välja võtnud, siis hoiatan - seda ei tule, sest tegemist on väljamõeldisega, mis mõeldud kergeusklikke vanamemmede lollitamiseks.

reede, 5. september 2014

Banionis

Tarkovski Solarise täht Banionis on oma teel igavikku. Lemi järgi tehtud Solarisega sai Banionisest rahvusvahelise klassi filmitäht. Ega ei ole kerge suures kaadris sõnadeta edastada midagi. Banionis valdas seda kunsti täiuslikult. Temas oli väga palju sarmi, mis keskealise näitleja tegi eatuks. See sarm rabas nõukogude kinopublikut Savva Kulitši filmis " Surnud hooaeg" , või eesti keeles oleks õige "Vaikne hooaeg". Banionis soleeris seal Eskola, Järveti ja Einari Koppeli kõrval. Tehti ära esimest korda usutav spioonifilm. Sarmikad nõukogude luurajad ei ole muide tõesti muinasjutt. Banionis esines paljudes filmides, tema karjäär kestis tõesti haruldaselt pikalt, sest 80 aastaselt veel näidelda,see pole lihtne. Isegi eesti filmidiiva Eve Kivi jõudis temaga filmis voodistseenideni (fotol). Banionis oli üks paljudest nendest nõukogude balti tippartistidest, kes tulid saksa okupatsiooniajast ning tegid pöörast karjääri Nõukogude Liidus. Nagu Kaljo Kiisk. See fenomen vääriks uurimist. Põnev. 

kolmapäev, 27. august 2014

Keskkonnaminister: Loodan, et Mustvee linnas läheb kõik plaanipäraselt

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus osales Mustvees Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi uue uurimislaev Emili 007 vettelaskmistseremoonial ja tutvus linnapea Max Kauri saatel ka Peipsi pealinnas valmiva kaasaegse sadama ja ehitatava sillaga.Uurimislaevaga Emili 007 ehk Eesti Mereinsituudi Laevastiku Iludus, hakatakse tegema traal-ja mutnikupüüke Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve kalavarude hindamiseks.
Sündmusel osalenud keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus märkis, et Peipsi kalade olukorra uurimise jaoks vajaliku laeva ehitamine võttis aega mitu aastat:"Seda ei juhtu tõesti sageli, et laevameistrite ehitatud ja kõige kaasaegsematele nõuetele vastav uus uurimislaev vette lastakse. Minu kolme ja poole aastase ametiaja jooksul oli tegu esimese korraga. Täpseid uurimisandmeid koguda lubav laev on oluline ikka selleks, et meil oleksid tõesti korralikud andmed, mille põhjal kalapüüki puudutavaid otsuseid teha. Uus laev annab täpsemad andmed ja peaks tõesti muutma näiteks seda olukorda, kus kohalikud kalurid ütlevad, et mõnda kala on palju rohkem, kui teadustöö tulemused näitavad. Edaspidi peaksid andmed ka täpsemad olema."Minister kiitis Saaremaa laevaehitajad, kelle tööd nimetas maailmaklassi kuuluvaks.
Eesti mereinsituudi Peipsi kalanduse töörühma juhataja Väino Vaino sõnul on uue uurimislaevaga võimalik teha ka mutnikumüüki, milleks varem pidi paluma kasutada kalurite laevu. "Esimese uurimisreisi tegi Emili 007 augusti keskel. Uurisime kalavarude seisu sügisese püügihooaja eel, " lausus Vaino.
Eesti Mereinsituudi direktor Toomas Saat ütles, et asutuse teadlastel on hea koostöö Peipsi äärsete kalurite organisatsioonide, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu ja Peipsi Kalurite Ühinguga: "Sidemeid on tugevdanud asjaolu, et nii meie insituudi kui ka kalurite ühenduste esindajad on osalenud Eesti-Vene kalandusläbirääkimistel Peipsi, Pihkva ja Lämmi järve kalapüügi korraldamiseks."
Tervitussõnad uue uurimislaeva vettelaskmise puhul lausus ka Mustvee linnapea Max Kaur, kes tutvustas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele kaasaegse Mustvee sadama ja selle läheduses paikneva silla ehitamist. Linnapea andis keskkonnaministrile ülevaate Mustvee hetkeolukorrast ja linnaga seotud tulevikuplaanidest ning arutas võimalust muretseda Mustvee sadamasse ka reisilaev ja kinkis Pentus-Rosimannusele valged roosid.
"Korraliku sadamat on Peipsi piirkonda kindlasti vaja. Loodan, et Mustvees läheb kõik plaanipäraselt ja et varsti on põhjust uue, hästi tehtud sadama üle rõõmustada," arvas minister.

teisipäev, 19. august 2014

Vabadusel ja selle hoidmisel on vägagi konkreetne hind

20.august. Eesti iseseisvuse taastamise järjekordse tähistamise aeg on käes. Lähiajaloo iseseisvuse taastamise periood oli täis dramaatilisi hetki, mis liitsid kogu rahva ühtseks. 23 aastat tagasi sündinud noored on kujunenud omanäoliseks Vabaduse põlvkonnaks. Juba täna on nende noorte mõtteavaldused ja arusaamad ümbritseva maailma kohta teistsugused: julgemad, liberaalsemad, globaalsemad, avatud maailma hindavad. Neil on sisemine vabadus võrdselt oluline riigi vabadusega, iseseisvus on mõiste, millele nad oskavad toetuda juba enne täisealiseks saamist.Eesti riigi taasiseseisva tähistamise ajal tunnen ka mina, Peipsi pealinna linnapeana ja muukeelse eestlasena, siin riigis sündinuna ja üles kasvanuna, muret meie vabariigi edukuse ja vabaduse hinna pärast. Võib-olla on see paljudele, tuhandetele minu sarnastele muukeelsetele eestlastele, järjekordne võimalus mõelda selle üle, mida tähendavad tegelikult sõnad vabadus, vaba riik, iseseisvus. Eesti on 100.aasta iseseisvuse tähistamise teel. Jälgides, millised sündmused toimuvad hetkel maailmas, mõistame, et vabadusel ja selle saavutamisel-hoidmisel on vägagi konkreetne hind. Palju õnne iseseisvuse taastanud Eesti!

teisipäev, 12. august 2014

Mang külastas Peipsi pealinna Mustveed

Eesti kuulsaim maag, Igor Mang, kelle igaaastane poliitiline tähekaart Maalehes aitab paljudel poliitikutel aastaid pea selge hoida, oli jälle Peipsi pealinnas Mustvees.  Mang tutvus kuulsa Mustvee kaalumuuseumiga, külastas sadama ehitust. Jalutas oma kuulsa koeraga mööda Peipsi pealinna peatänavat, saatjaks linnapea Max Kaur (foto).
Tema külaskäik eelmisel aastal äratas huvi nii siin kui sealpool Nuustakut. Pildid ja kommentaarid kihasid paljudes klantslehtedes. Maag jõudis  tänavu Mustveesse 12.augustil. Justkui linnakell lööb kaksteist, ja rotitõllast saab fantastiline hobusetõld! Ning Peipsi järvenäkk muutub printsessiks! Saame veel näha! Omaltpoolt on kuulsale maagile 30 kilo Peipsi sibulat linnapea poolt kindlustatud.

pühapäev, 10. august 2014

Mustvee linnapea: Peipsi pealinn võiks saada vanausuliste ülemaailmseks keskuseks‏

9. augustil 2014.a., Peipsi pealinnas Mustvees, VIII vanausuliste festivalil "Peipus" esinenud Mustvee linnapea Max Kaur tegi ettepaneku, et Peipsi pealinn Mustvee võiks saada vanausuliste ülemaailmseks keskuseks.
"Eesti on Euroopa Liidu liige, mis traditsiooniliselt austab rahvuslike ja religiooseid vähemusi ning on võimeline seda toetama Euroopa Liidu eelarvest. Peipsiäärne ise on unikaalne vanausuliste kultuuripärandi kandija, siin õpitakse koolis isegi vanaslaavi keelt. Mustvee on Eesti Jeruusalemm, kus ristuvad paljude usukogukondade teed. Samas asub Eesti Venemaa kõrval, olles seega ideaalne ristpunkt vanausuliste jaoks üle kogu maailma," leiab Max Kaur.  
Vanausuliste festivalil osalesid vanausulised Lätist eesotsas Läti parlamendiliikmetega.
Vanausulisi on täna üle maailma, suuremad kogukonnad asuvad USAs, Kanadas, Lõuna- Ameerikas, Prantsusmaal, Venemaal , Austraalias Eestis on registreeritud 11 vanausuliste kogudust. Eesti riik toetab läbi mitmete programmide vanausuliste kultuuripärandi säilitamist.

teisipäev, 29. juuli 2014

Mustvee linn muutus suureks ehitusplatsiks

Võimuvõitluste poolest tuntud linnas valmib korraga sadamahoone, paadisild ja jõesild. Seni üksnes Peipsi pealinna tiitliga uhkeldanud Mustvee on muutunud ehitustandriks. Tööde eesmärk on linn ja järv igas mõttes ühendada. Valmimas on sadamahoone ja paadisild. Kohe algavad üle jõe viiva silla renoveerimistööd, kavas on korda teha ka kaid.

reede, 18. juuli 2014

Eesti Loto peaks võtma kogu hasartmänguturu kontrolli alla

18.juulil tähistame seitsmendat hasartmängudevastast päeva lootuses,  et oleme õigusriik, kus kogu hasartmänguäri keeldustakse või  koondatakse riigi kätte. 
Kui 2006 aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima majanduskultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18 .juulil  2007. aastal tegime  koos mõttekaaslastega  esimese meeleavalduse  hasartmänguturu suurima operaatori kontori ees Pronksi tänaval, siis oli see märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saa olla normaalne asi Eesti Vabariigis.
Eesti Loto on Eesti edukas riigifirma. Kranichi Eesti Loto võiski riigi hasartmänguäri monopoliseerida. Täna pole meil sellist korda majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. 
Eesti hasartmänguturu liider Olympic Casino teatas, et tema tulud on jälle kasvanud.         ( http://aripaev.ee/article/2014/7/15/olympic-kasvatab-hoogsalt-kaivet ) Igaüks, kes meie kasiionode käekäiku teab, paneb see imestama. Kasiinod on rahvast tühjenenud, tulud aga kasvavad? Kuidas on see võimalik? Münchhausen tiris end juusteid pidi soost välja.  Kust tagumikust haarab end kinni siis Karu?
Loomulikult on see matemaatikaülesanne lapsele. Tulu saabki kasvada vaid nende väheste kasiionokülastajate arvelt, ei kuidagi teisiti. Et pigistame veel neilt midagi välja. 
Juba ammu peaks see tegema ettevaatlikuks meie riigivõimud. Aga ei tee. Hasartmängumaksu makstakse, see tähendab ülejäänud osas söögu tarbijad heinu. Tuleb tuttav ette. Täpselt samuti käitub riik klientidega ka olukorras Eesti Energia, Eesti Gaasi, Swedbanki jt. Need koorivad nii et vähe pole, Swedbanki juht , austerlane Wolf räägib, et niipalju raha on, et pole kuhugi panna. Ja kõik teie arvelt austatud Eesti Vabariigi kodanikud.
Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi.
Need on minu ettepanekud riigile kasiinovastasel päeval. Saadan oma ettepanekud e-mailiga rahandusministrile.

laupäev, 12. juuli 2014

Mustvee linnapea: 2015. aastal võiks Peipsi pealinnas avada uus piiriületamise punkt

12.juulil 2014 a. pandi Peipsi pealinnas Mustvees,  linnapäeva tähistamise raames, nurgakivi  Mustvee Sadama hoonele, mis projekti järgi avatakse 2014 aasta lõpuks. Nurgakivi panid Mustvee linnapea Max Kaur koos Jõgeva maavanema, riigikogu liikmetega ning siseministeeriumi esindajatega.

"2015. aastal on Mustvee linnas kõik tegelikult valmis,  et pärast Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud piirilepingut võiks siia tulla piiriülatamise punkt. Meil on Mustvees hästi toimiv piirivalve kordon, nüüd valmib uus ja kaasaegne reisisadam Mustvees, kuhu saaks sisse panna ka tolli. Olgu suvel laevade, jahtide, paatidega ning talvel mootorsaanidega,  reisi - ja kaubaliiklus Peipsi järvel Eesti ja Venemaa vahel võiks lahti minna. See on tõsine šanss Peipsi regioonile kiiremaks arenguks, Eesti idamerele saabuksid uue ajad, mis tõstaks kogu piirkonna elanikkonna elatustaset. 
Ärme unusta, et juba täna võiks Eesti kehtestada vastavalt Euroopa Liidu regulatsioonidele piirialal Venemaa viisavaba tsooni 50 kilomeetri ulatuses piirist, tulevikus rääkides on viisavabadus Venemaa ja Euroopa Liidu vahel aga paratamatu areng," arvab Mustvee linnapea Max Kaur.
2013. aastal alustati Peipsi pealinnas Mustvees uue paadi ­sadama ehitust.  2014. aasta lõpuks peaks Mustvees kerkima ka uus sadamahoone ning remonditud saab ka põhja kai. Mustvee Sadama paadisild sai 168 meetrit pikk ning selle ääres peaks olema randumisruumi üle kolmekümnele paati. 
Uude kahekorruselisse sadamahoonesse on Mustvee linnavalitsus mõelnud ruumid nii sadama kaptenile kui keskkonnainspektsioonile. 
Sadama ehitus läheb maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuleb Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostööprogrammist «Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond». Omaosaluseks vajalik summa on Mustveel hangitud laenuna. Samal ajal rajatakse paadisadamat ka Tartusse, Kallastele kerkib aga laevaremondidokk.
Mustvee Sadamas on laevaliiklus toiminud sadu aastaid nii tsaari kui esimese Eesti Vabariigi ajal. Nõukogude ajal seisid Mustvees ka tiiburlaevad Pihkva ja Tartusse.

neljapäev, 10. juuli 2014

Kuldne komsomoli kolmik: Gorbatšov, Ševardnadže, Väljas

Eduard Ševardnadze on surnud. Mees, kes kaks korda on olnud NSVL välisminister. Hämmastav on, et paljud ei tea seda fakti. Ševardnadze jõudis olla viiimane NSVL välisminister. Ja ajas asja Eesti Vabariigi välisministri Lennart Meriga. Tema karjäär oli huvitav. Tavaline stalinlik komsomol jõudis Gruusia siseministri toolile 36 aastaselt. Kuna vahelpeal võeti noori edutanud Hruštšov ametist maha, Brežnev aga vihkas "komsomole", siis oleks võinud noore grusiinlase karjäär siinkohal ka katkeda. Appi nagu alati tuli KGB. Gruusia KGB ülem, kindralpolkovnik Inauri oli eriti lugupeetud mees Brežnevi ja Andropovi juures ning istus oma postil 30 aastat järjest. Põhjuseks oli tema roll Hruštšovi mahavõtmisel ja Brežnevi aitamisel pukki. Just tema promos Moskvas endist Gruusia komsomolijuhti vabariigi etteotsa. Õnneks oli Ševardnadze heas kirjas ka Brežnevi lemmiku, NSVL siseministri, armeekindral  Štšolokovi juures. Kõik klappis, ja Eduard oli 43 aastaselt Gruusia juht. Ta tõesti hakkas meeldima Brežnevile, kes tegi temast Poliitbüroo liikmekandidaadi. Ja veel kord vedas grusiinlasel - naaberkrai, Stavropoli tüüri juurde oli saanud vana tuttav komsomoliajast Gorbatšov, kes oli Andropovi ja KGB soosik. Pikad õhtud Gagras andsid oma tulemuse kui Mihhail Kremlis koha sisse võttis. Ta andis endisele Gruusia siseministrile, kindral Ševardnadžele Nõukogude Liidu välisministri auväärse koha. Poliitbüroo liikme elu Moskvas oli loomulikult nagu lill. Kahjuks alustas märgitud mees perestroikat. Inimesed võisid nüüd oma suu lahti teha. Oma koosa sai paisu tagant vallapääsenud vene natsionalistidelt ka Ševardnadze, kes kukkus välisministri kohalt 1990 aastal. Kuid suur poliitik jääb poliitikuks, sest 1991 aastal oli grusiinlane Nõukogude välisministri kohal tagasi! Ka punase impeeriumi lagunemine ei muutnud midagi. Juba 1992 aastal oli ta oma kodu-Gruusia eesotsas ja suutis presidendiks jääda kuni rooside revolutsioonini. Fantastika! Nüüd on ta läinud, tema vana tuttav komsomoliajast, Vaino Väljas aga elab. Rutake seltsimehed unetud ajakirjanikud, rutake.

teisipäev, 8. juuli 2014

Anname Anna-Mariale armu

Kunagise Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimehena arvan, et kuigi Anna-Maria võib-olla süüdi ja siis peab ta kandma karistust, on vangistus siiski liig mis liig. Me ehitame õigusriiki aga ka õigluse riiki. Juristina arvan, et me peaksime arvestama oma riigis nii karistuse kui ka armu andmisega. Oleme ikka tsiviliseeritud riik.
Ma ei tea kes ihkavad kättemaksu. Hullult rikkad advokaadid, kelle tund on sadu eurosid? Anna-Maria on Eesti kodanik ja mis tähtis - Eesti naine. Miks meie mehed peame kiusama Eesti naist „soppamise“ eest? Anna Maria kiusamine tundub kui kellegi kapriis.
Eks ta ole samapalju süüd, aga mitte rohkem või vähem kui mistahes bravuurikas noor kuum daam siin meie Tallinnas või Pariisis, Londonis või New Yorgis.
Ei ole normaalne, et terve maailma karistusorganid tegelevad Galojaniga, samaajal kui sulide ja varaste partei jalutab mööda Viru tänavat või murravad vahepeal sisse meie elamutesse.
Peaksime üle vaatama Anna-Maria karistuse, sest meie Eesti naine peab sünnitama, aga mitte vangis istuma.

neljapäev, 19. juuni 2014

VEBi muinasjutuvestja kurb lõpp

Rainer Vakra leelotused Eesti lehtedes on järjest piinlikumad. Ei suutnud ta ühtegi oma õhkuheidetud väidet tõestada. Mis tegelikult juhtus VEB Fondi ümber?
Faktoloogia on ju teada:
1. Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidium määruse nr 2172-1 13.01.1992 alusel toimus NL Vnešekonombanki (VEB) kontodel hoitavate vahendite külmutamine, mida võib pidada Eesti juriidiliste isikute raha konfiskeerimiseks.
1991. a lõpus katkesid arveldused. Mingeid selgitusi ei järgnenud. Visalt hakkasid levima kuuldused kontode blokeerimisest VEB-is. Pöördumised VEB-i ja Vene Föderatsiooni peaministri poole jäid vastusteta.
Alles 24. märtsil 1992 saabus Eesti Panka VEB-i kiri, millega ametlikult teatati pankade kontode blokeerimisest.  Selgus, et kontode blokeerimise aluseks oli Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi määrus  "NSVL Välismajanduspanga tegevusest" nr 2172-1 13. jaanuarist 1992.
2. Eesti–Vene läbirääkimistel riiklike delegatsioonide tasandil, mis toimusid aastatel 1992–1994 ei saavutatud VEB-is külmutatud vahendite osas Venemaa vastuseisu tõttu mingit edu, kuigi VEB fondi osalusel valmistati ette mitmeid ettepanekuid olukorra lahendamiseks.
3. Venemaa vastuseisu tõttu ei võetud VEB-iga seonduvat 1998. a alanud Eesti-Vene uute läbirääkimistevoorude kavasse.
4. Vnešekonombanki (VEB) -i seisukohad külmutatud kontode osas ei ole muutunud tänaseni, mida tõendab VEB-i kiri Eesti Pangale nr 435/0011 01 16.08.2000.
Mis olid põhjused? Eesti Vabariik teatas , et ta ei osale NSVL välisvõla maksmises, sest pole olnud kunagi NSVL osa, vaid okupeeritud riik. Venemaa sellega ei nõustunud ning Kremli käsul võeti ära Eesti ettevõtjate rahad Moskvas, pangas VEB. Eesti Pank koondas Eesti ettevõtete nõuded. Mingit takistust eraettevõtajatele isiklikult asja ajada Moskvas, ei tehtud.

See on 15 aastat vana uudis, et Aadu Luukas sealt naftabojaaride abil raha kätte sai, viimati pandi lehte pärast Luukase surma Äripäev 23. oktoober 2006 "Luukase lahkumine". Tulemus: venelastega seotud Luukas saigi oma raha tagasi.
Venelastel oli veel teinegi skeem. Nimelt Vene sõjaväelane, Sotsiaalpanga ja Nowe panga omanik  Rubis (Mart Laar andis talle eriteenete eest Eesti kodakondsuse) asus oma ülemuste käsul odavalt kokku ostma sertifikaate. Eesmärk:  oldi veendunud, et suudetakse mõjutada Eesti õiguskaitseorganeid ning need hakkavad raha tagasi nõudma mitte raha äravõtnud Moskva pangalt, vaid hoopis Eesti riigilt! Nii läkski! Töötab!
Nüüd austatud ajakirjanikud uurige, kes neid sertifikaate siin Eestis odavalt kokku ostis ning kuidvõrd nad Vakra labase kampaaniaga seotud on. Head uurimist! 

reede, 13. juuni 2014

SKP ei ole ühiskonna käekäigu mõõtmiseks adekvaatne näitaja

Delfi: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/max-kaur-skp-ei-ole-uhiskonna-kaekaigu-mootmiseks-adekvaatne-naitaja.d?id=68873407

Viimane uudis sellest, et Eesti 
SKPlanges, aga tööpuudus vähenes ja inimeste rahulolu suurenes, näitas ilmekalt seda, et SKP ei mõõda enam kõike. Kui see vaid paar aastat tagasi inimeste teadvusesse jõudis, oli see paljudele üllatus. Endine hansapankur Indrek Neivelt oli esimene eesti prominent, kes võttis üles kriitika SKP ületähtsustamise suhtes.
Kogu ühiskonna käekäigu mõõtmiseks on SKP liiga piiratud näitaja. Stiglitz rõhutab, et ei saa sellise kompleksse süsteemi mõõtmiseks, nagu seda on ühiskond, olla vaid ühte näitajat. SKP arendati välja majandustegevuse mõõtmiseks, kuid seda on üha enam hakatud kasutama ühiskondliku heaolu näitajana.

Selleks ei ole SKP aga loodud ja seda ta ka ei mõõda. Vale arusaam SKP-st võib viia valede järeldusteni inimeste heaolu kohta ja tuua kaasa väärad poliitilised otsused. Nii ongi, et Eesti SKP vähenemine on seotud hoopis sooja talvega, mistõttu eestlased kütsid ja raiskasid "liiga vähe".

Muretsema ei peaks panema mitte ajutiselt vähenenud SKP vaid monopolide tegevus Eestis, mis tõstab üüratult hindu. Just monopoolsetes ettevõtetes käib ka palgaralli. Riigil oleks vaja sekkuda, kasutades konkurentsiameti võimu.
Ka see näitaja, et mis on SKP ühe inimese kohta eurodes, sisaldab seda moonutust, et kuskil monopolides on elanikkonna enamuse arvelt kõrged palgad ja põhjendamatult kõrged hinnad. Üheks oluliseks turuvalitsejaks on Eestis Swedbank, kes saadab oma Eestist saadud meeletu kasumi laenuna emapanka, kus see üüratute dividendidena rahvusvahelistele aktsionäridele välja maksatakse. Eesti riigile selle pealt hetkel makse ei maksta.
Eesti probleemid on tulevikku silmas pidades siiski väikesed, võrreldes tänaste rikaste riikidega. Nimelt on kogu see paljude rikaste riikide SKP jutt üha enam vastuolus sellega, mida need riigid ja rahvad tegelikult maailmamajandusele annavad. SKP, mis on seotud nende riikide ja rahvaste võimalusega hästi palju raisata, ei saa olla tulevikku suunatud edu.
See rikkus, mis on täna Põhja-Ameerikas ja Euroopa rikkamates riikides, pole midagi loomuliku. Nende kõrge elatustase pole enam mitte millegagi põhjendatud, kuna suur osa elanikkonnast ei tegele ühiskondlikult kasuliku tööga, vaid oleskleb riigi sotsiaalrahade varal.
Kui keegi tõsiselt arvab, et ühiskond, mis maksab inimesele tuhandeid eurosid kuus selle eest, et ta ei tööta, on jätkusuutlik, siis usub ta Münchhausenit, kes end soost ise juukseidpidi välja tiris.
Täna elab näiteks Soome veel selle varal, et eestlased käivad Soomes tööl, sest soomlased ei taha selle raha eest, mille eest töötavad eestlased, teatud töid enam teha. Kui see aga lõpeb, siis satub Soome vastamisi uute raskustega, sest kõige halvem on juba juhtunud: Soome alustala Nokia on minevik.
Soomlaste kokkukukkumine oma Nokiaga on väga tüüpiline näide. Ameeriklased tahtsid telefonitootmise üle maailma enda kätte saada. Lisaks on see suure kasumiga äri, mis toob rikkust majja. Ja me nägimegi, kuidas aeglaselt, aga kindlalt söödi Nokia ameeriklaste poolt tervest maailmast välja ning seejärel omandati peenraha eest. Soomlastele jäid tühjad pihud. Nii kukkus Nokia osakaal Soome ettevõtte tulumaksu laekumises 2010. aastaks vaid 2,5 protsendile. Veel 2007. aastal oli see 17 protsenti. Tänaseks pole enam midagi järele jäänud. Oluline osa Soome rikkusest haihtus ning Soome on tänaseks täiskäigul allakäiguspiraalil.
Ei maksa ikka naiivsusesse langeda. Suurvõimud võitlevad oma ettevõtete eest. Näiteks tehnika-, ja internetifirmad peavad maailmas domineeriva positsiooni eest võitlema konkurentide kokkuostmise teel. See on põhjus, miks Ameerika võimud lubavad Apple'il makse mitte maksta ning hoida sadu miljardeid dollareid offshore'is. Alles nüüd on see eurooplastele pärale jõudnud, sest Apple, Google ja Facebook ei taha makse maksta ka Euroopa Liidus.
Selle asemel, et käsi ette panna, lubavad eurooplased ameeriklastel turukonkurentsi alla suruda ning eeliseid saada. Soomlased jäid ka selle tõttu oma kuldvasikast Nokiast ilma. Ka Eesti riik peab oma suhtumist muutma ning Ameerika hiidudelt oma maksud kätte saama, ning see maksuraha peab minema meie inimestele, mitte aga ahnete suurkorporatsioonide taskusse pisikese võiduna Eesti riigi üle. Küll siis ka SKP paraneb

esmaspäev, 26. mai 2014

Max Kaur sai filosoofiadoktori (PhD) teaduskraadi

Venemaa Kõrgem Atestatsioonikomisjon oma 19.05.2014.a. otsusega ja Vene Föderatsiooni haridus ja teadusministeeriumi käsuga nr.273/nk  http://vak.ed.gov.ru/121 omistati Mustvee linnapele Max Kaurile majandusteaduste kandidaadi teaduskraad, mis UNESCO hariduse rahvusvahelise standartse klassifikatsiooni järgi on võrdustatud filosoofiadoktori (PhD) või Doctor of Philosophy (PhD) teaduskraadiga.  
"Eestlased on alati Peterburis õppinud, olgu selleks Köler või Laidoner, traditsioonid jätkuvad ka täna, selle üle võib ainult head meelt tunda," kinnitas Max Kaur.
Max Kaur kaitses väitekirja "Tööstusettevõte innovatiivse arengu aktiivsuse formeerimise meetodid"
26. detsembril 2013 aastal Sankt Peterburi riikliku majandusülikooli dissertatsiooninõukogu istungil.  http://en.unecon.ru/
Max Kauri teaduslikuks juhendajaks olid Venemaa teadlane, majandusteaduste doktor, professor Gerold Krajuhhin ning teaduslikuks konsultandiks Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik Mihhail Bronštein.  
Max Kaur väitekiri  käsitleb Eesti edulugu majanduskriisi ajal BLRT Grupi eduka tegevuse näitel.
Sankt Peterburi riikliku majandusülikooli, kus Max Kaur omandas 2008. aastal ka majadusteaduste magistri teaduskraadi, on lõpetanud mõjukad Venemaa riigitegelased ja ärimehed: Anatoli Tšubais, Aleksei Mordašov , Ruslan Aksjonenko , ülikoolide õppejõudude hulgas on olnud ka Venemaa ekspeaminister Viktor Zubkov. 
Mustvee linnapea  Max Kaur on töötanud ekspeaminster Edgar Savisaare nõunikuna, Maardu abilinnapeana, ta oli valitud Tallinna linnavolikogu VII. koosseisu liikmeks ja oli korrakaitsekomisjoni esimees. 

VF Riiklik Raamatukogu  

teisipäev, 20. mai 2014

Minu valik: paks mees parimates aastates

Täna hääletas Peipsi pealinna Mustvee linnapea Mustvee Kultuuripalees eurovalimistel. Mustveest algab mitte ainult Eesti, vaid kogu suur Euroopa ning Euroopa Liit. Euroopa Liidu rahadega sai korda ka Mustvee Kultuuripalee ning just Euroopa Liidu rahadega ehitatakse Mustvee Sadamat. Oleme mustveelased, kuid saime eurooplasteks!
Euroopalikud väärtused peavad võitma kogu Eestis. Hääletasin nende valimistel Edgar Savisaare poolt. Astrid Lindgreni parafraseerides, paks mees parimates aastates sobib Brüsselisse hästi!  

laupäev, 17. mai 2014

Äripäev pani Max Kauri 1500 tippjuhi sekka

Äripäev pani kokku kogumiku 1500 tippjuhist Eestis aastal 2014. Panid sinna ka minu. Peipsiäärse pealinna linnapeana tunnen tunnustuse üle rõõmu. Mustvee pole suurlinn, kuid tõesti on pealinn. Piirileping Venemaaga ning majandussuhtete normaliseerumine idanaabriga teeb meie Jerusalemma, aga Mustvees on tõesti erinevate usukonfessioonide kirikute rohkus, üha olulisemaks. Euroopa Liidu abiga on valmimas uus sadam. Uhke on olla Mustvee linnapea!

kolmapäev, 7. mai 2014

IRL paneb Putini Krimmis kasiino püsti

Äsja tuli uudis, et IRLi Riigikogu liige Tõnis Palts unistab kasiinost oma Krimmi maatükil. 
Ukrainas mäletatavasti keelati kasiinod pärast seda, kui nad keelati Venemaa metropolides. 
Vaevalt seal midagi juhuslikku oli.
Nüüd on Krimmi majanduse päästmises lootused kasiinosektori arendamisele, ja jälle on eesti raisakullid kohal. Ei ole veendunud, et Krimmile on just seda vaja. Aga parem on kui Olympic Eestist Krimmi kolib. Eesti rahval saab olema natuke kergem. Natuke, sest röövitud on rahvast ikka päris kõvasti. 
Viimased uudised sellest, kuidas Olympic Casinos narkoraha pesti, pole seepärast eriti üllatavad.
Baaritoolidel vedelevad priskete tissidega Lasnamäe tüdrukud, allilma ajukääbikud üksteist poolsurnuks peksmas, laibad tualettruumis, selline on Tallinna kasiino argipäev.
Kasiino on alati koht, kust ristuvad kriminaalsed huvid. Omaniku ja allilma omad. Ja alati kasulikus kombinatsioonis nii omanikule kui ka allilmale.
See, et meie kasiinoomanikud otsivad "katust" õiguskaitseorganitelt, ka selles pole midagi uut. 
Nii istuvadki meie kasiinodes rõõmsalt koos bandiidid ja korrakaitsjad.
Mõned aastad tagasi hoiatasin ma, et rahapesuoht, terrorismi finantseerimise oht, pole kasiinodele mitte võõras, vaid pigem omane. Seepärast on eriti tähtis, kes on kasiinode omanikud ja juhid. Kuritegelik taust peaks välistama selliste inimeste pääsemise sellesse ärisse, nagu see on kombeks Las Vegases või Macaus. Eestis see nii ei ole. Kurjategijad lausa töötasid meil kasiinos!
Riigi nõrkus kasiinode kontrollimisel viib kasiinovastasena mõtteni, et kõige õigem on kasiinod üldse sulgeda. Teine võimalus on riigistada. 

neljapäev, 24. aprill 2014

Mustvee linnapea lõunastab peaministri nõunikuga

25. aprillil 2014. aastal, Tartus osaleb Mustvee linnapea Max Kaur Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis ja Riigikantselei poolt korraldataval lõunaseminaril restoranis Entri, kus ettekandega esineb Eesti Vabariigi peaministri majandusnõunik Maris Lauri. 
Töölõunal arutatakse Eesti kuulumise 10 aastat Euroopa Liitu. "Euroopa Liit on Eesti arengus mänginud märkimisväärset rolli, oleme uuendanud Euroopa Liidu abiga infrastruktuuri, see töö jätkub ka täna, näiteks Mustvee sadama ehitusega. Mustveele ja kogu Peipsiäärele oleks kasulik pärast piirilepingu ratifitseerimist Venemaaga piirialade viisvabadus, mida Euroopa Liit võimaldab, see elavdaks oluliselt piirkonna majandust," arvab Mustvee linnapea Max Kaur.

Eesti sai ametlikult Euroopa Liidu liikmeks 1. mail 2004, seetõttu arutatakse töölõunal, juubeli eel seda, kuhu Eesti ja Euroopa Liit on selle ajaga jõudnud. Kas toonased ootused on täitunud ning millist Euroopa Liitu tahame näha tulevikus?

reede, 14. märts 2014

Mustvee linnapea külastab Kaliningradi

Mustvee linnapea Max Kaur külastab Kaliningradi Linnavolikogu esimehe Andrei Kropotkini kutsel 17 kuni 21. märtsini, Venemaa läänepoolsemat linna Kaliningradi. Külaskäigu eesmärgiks on linnadevahelise koostöö arendamine ning samas osalemine seminaril "Balti dialoog 2014", mille korraldab rahvadiplomaatiat edendav Gortšakovi Fond.
"Olen kindel, et antud visiit on hea võimalus arutada prespektiivikat, vastastikku kasu pakkuvat linnade vahelist koostööd," rõhutas Andrei Kropotkin, Kaliningradi linna üks juhtidest.

pühapäev, 2. märts 2014

Mustvee linnapea pakub Pihkva kubernerile laevaühenduse taastamist Pihkvaga

Mustvee linnapea Max Kaur saatis kirja Pihkva oblasti kubernerile Andrei Turtšakile, milles palub osutada kaasabi reisilaevade liikluse avamiseks Peipsi järvel Venemaa ja Eesti vahel.
Mustvee linnapea on kindel, et pärast Eesti ja Vene Föderatsiooni vahelise piirileppe jõustumist avanevad Venemaa ja Eesti piiriäärsetele regioonidele suured perspektiivid majanduskoostöö osas.
"Meid ootavad ees nii ärikontaktide kiire areng, uued majandusalased koostööprojektid kui ka partnerlus omavalitsuste vahel. Reisilaevade liikluse taastamine Venemaa ja Eesti vahel, Peipsi järvel on seetõttu hädavajalik, milleks valmistuma peab juba täna," leiab Mustvee linnapea Max Kaur.
Eesti ja Venemaa vaheline piirilepe kirjutati alla 18.veebruaril 2014.aastal Moskvas, piirileppe peab ratifitseerima Eesti Riigikogu ja Vene Riigiduuma.

teisipäev, 18. veebruar 2014

Mustvee linnapea: piirileppe Venemaaga elustab kogu Peipsiäärset regiooni

Mustvee linnapea Max Kaur kommenteeris allakirjutatud Eesti ja Venemaa vahelist piirilepet: "Piirilepe Venemaaga on Eestile oluline, sest see on üks hoob majandussuhete elavdamiseks Venemaaga. Mustvee linn on eeskätt huvitatud piirialase viisavabaduse kehtestamisest Venemaaga koheselt, Euroopa Liidul on kogemused selles vallas Venemaaga olemas, näiteks Poolal ja Soomel. Piirilepe võimaldab ka Eesti selle sammu kiiresti astuda.
Sellega seoses vajab Mustvee piiriületamise punkti. Ärimeestel on juba huvi ka tolliladude avamiseks Mustvees. Peipsiäärne regioon omab oma sajandite pikkusi kultuuris - ajaloolisi, religiooseid sidemeid Venemaaga ning seetõttu on inimeste ja kaubade vaba liikumine äärmiselt teretulnud. Miks ei peaks ka täna Peipsiäärne eriline kurk, sibul, küüslauk, tomat , leib ja suitsukala Venemaal hästi peale minema?
Peipsi pealinn Mustvee omalt pakub ka Mustvee sadama arengut, fakt on see, et juba 20. sajandi alguses olid Mustvee sadamas suured tsaariaegsed laevad ning 60ndatel aastatel kihutasid Mustvee-Tartu ja Pihkva vahel tiiburlaevad. Tänane taandareng torkab räigelt silma.
Mustvees on olemas piirivalve kordon, mida külastas eelmisel suvel ka eurosaadik Kristiina Ojuland. Piirivalve kordoni baasil võiks organiseerida tolli-ja passikontrolli. Kõik need sammud tagaksid, et Eesti idamerele saabuvad uue ajad, mis tõstavad kogu piirkona elanikkonna elatustaset. 
Samas on kahetsusväärne, et Eesti-Vene piirileppe sõlmimist püütakse täna takistada nagu aastaid tagasi. Usun, et seekord terve mõistus võidab."