esmaspäev, 10. oktoober 2011

Eesti Panga president - Kraft heitleb Obamaga?


Eesti liitumine eurotsooniga on Eesti Panga presidendi ametikoha teinud mõjuvõimsaks. Eesti Panga president istub Euroopa Keskpanga nõukogus ja langetab seal otsuseid Eesti eest ainuisikuliselt.
Tema otsused aga mõjutavad kogu eurotsooni. Euro on maailmas teine reservvaluuta USA dollari kõrval. Ilmselt siit tuleb otsida põhjust, miks käib nii äge võitlus Eesti Panga presidendi ametikohta üle.
Tuleb mõista, et ei USA-l , kus käibel dollar, Venemaal, kus käibel rubla ega Skandinaavia riigid , kus igal käibel oma rahvuslik kroon, ei ole Euroopa Keskpanga nõukogusse asja. Aga väga tahaks olla seal! Olla tähtsade otsuste juures, et mõjutada asju oma riigi huvides!
USA-l oleks väga vaja oma inimest Euroopa Keskpanga nõukokku. Ainuke võimalus on, et mõne väikese riigi esindaja saadab Ameerikaga seotud isiku sinna nõukokku. Usun, et sama loogikat ajab taga ka Venemaa. Skandinaavia suurpankade huvist, kes tegutsevad Eestis, pole mõtet rääkidagi. Loomulikult tahavad nad oma poissi EKP nõukogusse.
Selles valguses on mõistetav endise Eesti Panga presidendi Vahur Krafti, kes praegu veab Eestis Nordea panka, jõuline sekkumine Eesti Panga uue presidendi valimistesse. Pole kahtlust, et just Krafti tegutsemine elimineeris rahandusminister Jürgen Ligi kandidatuuri, kes on tuntud oma erakordse jäärapäisuse poolest ning polnud seepärast Kraftile sobiv. Kraft panustab oma endistele töötajatele Eesti Pangas, antud juhul langes valik Andres Suti kasuks. Valimise korral saab Suti ülesandeks Skandinaavia riikide ja suurpankade huvide esindamine Euroopa Keskpangas nõukogus.
Kuid eriti küsitav on ameeriklase Ardo Hillar Hanssoni kandidatuur Eesti Panga presidendiks. Ma mõistan, kui Eesti Kaitseväe juhatajaks sokutatakse Ameerika kolonel. Eesti tahtis NATOsse ja Eesti on NATOs, selge et selles organisatsioonis mängib USA esiviiulit ning seetõttu USA esindaja meie põhiseadusliku institutsiooni eesotsas meid tugevalt ka ei kahjustanud. Ütleme nii, et meie rahvuslik huvi suurel määral langes siin kokku USAga. Ilmselt on veel kõrgeid ametikohti, kuhu Ameerika agentide paigutamine Eesti riiki ei kahjusta. Euroopa Keskpanga nõukogu liikme koht selline just ei ole. USA võitleb oma dollari kui maailma reservvaluuta eest kümne küünega ning püüab igati kahjustada eurot. See ei ole Eesti rahvuslikes huvides.
Meenutan, et kaitsepolitsei kontroll omaajal tühistas 2000. aastal Vello Ventseli valimise Eesti Panga presidendiks. Jääb mulje, et Rootsi kodanik Jaan Männik ei ole sellest õppust võtnud. Äkki ollakse seekord ikka targemad ja agente igale poole ei valiks?