teisipäev, 28. aprill 2009

Tähismaad teevad Vellerit, kas läheb läbi?

Kohtukull lõi küüned Tähismaade blogisse. Ei meeldinud kohtule, et blogis oli juttu ajakirjanikest, kes sõidavad autoga mööda linna, püksis seesamune asi kikkis...

Inno Tähismaa ütles Virumaa Teatajale, et nad on oma blogi käsitlenud ilukirjandusliku materjalina. Ta ei varjanudki, et blogis on ka väljamõeldisi. Eestis pole see esimene rammukatsumine, et kuidas siis reaalsete isikute kujutamisega ilukirjanduses jääb.

Nimelt Venemaa tähtkirjanik Mihhail Veller, kes oli nõukogude ajal sunnitud asuma elama Tallinna, et pääseda kiusamistest ning kes eesti kirjanike poolt võeti nõukogude ajal isegi Eesti kirjanike liidu liikmeks, vaatamata sellele et ta sõnagi eesti keelt ei oska, avaldas paar aastat tagasi raamatu, kus tegutsesid omaaegsed Eesti tähed ning kes tegid seal juttudes igasugu riivatusi.

Kogumikus “Nevski prospekti legendid” olid näiteks lood “Erootikarežissöör” ja “Fuuga tennisistiga”. Oli tookord paksu pahandust. Näiteks: "Eve Kivi: Mina alasti Georg Otsaga? See on laim! "või Vaapo Vaher: "Eestlane on mõrtsuk ja mölakas. Mihhail Veller andis Peterburis uuesti välja kaks küünilist Eesti-teemalist novelli."

Veller oli rünnakute üle solvunud, ja seletas asja nii: „Rahvapärimustes saavad tegelikud inimesed sümboolse tähenduse. Kirjanduslikud kangelased lahutatakse prototüüpidest ja nad elavad oma elu. Ja muidugi tunnevad rahvapärimused eelkõige huvi tegelike nimede vastu. Staarid on selle ajastu märk, ühe sotsiaalse tüübi tähis. Kuulsaim eestlane N Liidus oli tol ajal Georg Ots. Mida kuulsam, seda enam rahvas temast räägib. Eesti kuulsaimate kaunitaride hulka, ikka samas N Liidus, kuulus nooruke Eve Kivi. Rahvapärimused ei tunne huvi tsaari ega tsaarinna tegeliku välimuse või eluloo vastu. Tsaar peab olema võimas ja hirmuäratav, tsaarinna kaunis ja hea. Loomulikult peab Seeba kuninganna ahvatlema kuningas Saalomoni! Rahvas eelistab ikka kentsakat legendi igavale tõele."

Etteheited eestivaenulikkuses läksid aga Vellerile eriti südamesse. Veller vastas kriitikutele: "Kui Moskvas, New Yorgis või kusagil mujal on mind palutud rääkida Eestist, olen alati seisnud Eesti eest. Mitte sellepärast, et olen estofiil, vaid sellepärast, et korralik inimene valib alati poole – õigluse poole."President Ilves andis Vellerile ordeni.

Mis ootab Tähismaa peret?