Raha armastab tarka

Rikkus ja materiaalne heaolu on väärtused, mille poole püüdleb ka Eestis järjest rohkem inimesi. Suured kallid autod on ligitõmbava välimusega, kiiresti kerkivad elurajoonid annavad tunnistust selle kohta, et inimeste maksujõud vaatamata inflatsioonile või devalvatsiooni paanikale, on viimase aasta-paari jooksul oluliselt kasvanud.

Samal ajal ennustavad majandusanalüütikud kinnisvaramulli lõhkemist ja hoiatavad inimesi mõttetu tarbimise eest. Ida kultuuris on olemas vanasõna, et raha armastab tarka inimest ja see on põhimõte, mille peale võiks igapäevaelus rohkem mõelda. Särava reklaamiklipi vaatamise asemel tasuks endamisi arutleda oma tulude-kulude üle ja ostuotsuseid tehes kasutada emotsioonide asemel selget mõistust.

Tegelikult puudub Euroopa ja laiemalt võttes Lääne riikides, sealhulgas ka Eestis, raha kulutamise kultuur. Kesk- ja kõrgkoolides räägitakse majandusloengutes küll investeerimistest ja raha kasvatamisest, kuid mitte sellest, kuidas seda targalt kulutada. Heaks eeskujuks on siinkohal riigid, kelle rikkus tuleb põhiliselt teemanti, kulla, nafta- ja gaasitootmisest. Nende maade koolide õppekavades on olemas loengusari, mis õpetab raha tsiviliseeritult kulutama ja ka loodusseadusi arvestades ringi käima.

Eestis on omapoolse näitena vastu panna hoopis kiirelt populaarsust kogunud SMS-laenud, mis on odav lõks nende püüdmiseks, kes ei vaevu süüvima sellesse, kui palju tuleb kiirraha eest tegelikult intressi maksta. Väikest rahasummat on kerge laenata, aga sama raske tagasi maksta kui suurematki. Ka Eesti Pank koos teiste usaldusväärsete finants asutustega soovitavad kiirlaenude võtmist hoolikalt kaaluda ning tuletas isegi oma teates meelde, et seesuguste äriühingute üle puudub finantskontroll.

Eesti oludes on naljakas seegi, et kõikvõimalikud järelmaksud, postimüügikataloogidest tehtud suured tellimused ja pankade poolt pakutavad kaardid on populaarsed nende inimeste seas, kel juba on igapäevaeluga toimetulemisel raskusi. Seega tasub alati enne uue kampaaniaga kaasaminekut mõelda oma reaalse maksujõu ning ka tegelike vajaduste peale. Kui raha armastab tarka inimest, siis saagem majanduselus targemaks, siis on ka rahakott priskem.