Olen nõus arvamustega, et Eesti majanduse õitsengu eest on makstud liiga kõrget hinda. On saabunud ülim aeg tõsiselt vaadata üle elutähtsate valdkondade palgapoliitika.
Äsja politseihariduse saanud noor mees ei salga, et läheb hoopis Soome või Londoni ehitajaks ning päästeametnike nappus on üks põhjus, miks nii mitmedki inimesed on lahkunud oma kodudest.
Arvan, et keskmine palk võiks olla aluseks kõigile riigiteenistujatele. Riigi ja omavalitsuste strateegilistes valdkondades – politseis, päästeametis, meditsiinis, ka piirivalves, hariduses ja vanglasüsteemis – on teravaimaks probleemiks kujunenud palgaprobleem.
See tuleb sarnaselt Valitsuse, Presidenti ja Riigikogu liikmete palgasüsteemiga siduda üheselt Eesti keskmise palgaga. Kui majanduses läheb hästi, tähendab see automaatset sissetulekute tõusu ka neile, kes selle riigi ja omavalitsuse heaks tööd teevad. Eesti keskmises palgas on juba arvestatud inflatsiooniprotsenti ja see näitab numbriliselt, kui hästi või halvasti riigil majanduslikus mõttes läheb. Siit edasi arutledes võiks ka omavalitsustöötajate ja üldse riigieelarvest palka saavate inimeste sissetulekute suhtes olla kindel ja kõigile üheselt mõistetav palgapoliitika, mis oleks koefitsientidega seotud riigi keskmise palgaga.
Nii tekib selge palgasüsteem, kus oma astmepalk on olemas nii riigi juhtkonnal, riigiettevõtete juhtidel kui ka näiteks omavalitsusametnikel. Süsteem muutub kõigile lihtsamaks ja arusaadavamaks, ära kaob kõikvõimalike lisatasude ja premeerimissüsteemide kaudu summade maksmine. Riigi ja omavalituste teenistujate selge ja läbipaistev palgapoliitika on tunnustus hea töö eest ja näitab ühtlasi, et riiklikult on iga inimese tööpanus oluline.
