Tema raamatut lugedes meenus paratamatut tänapäev, kus räägitakse palju uutest reaalsustest. Sõjategevuse tulemusena okupeeritakse, annekteeritakse territooriumeid, ja räägitakse, et see on uus reaalsus, kui tahate - uus normaalsus. Keskajal, ja veel John Churchilli ajalgi, see nii oligi. Winston Churchill oli mees, kes "uusi reaalsusi" ei tunnistanud. Ei mingit leppimist, vaid relvile kutsumine. Kõik olid nõus Hitleri ja Stalini uue normaalsusega, tema aga mitte. Tundubki tagantjärele uskumatu, kuidas ta üksinda selle vastu sai.
Winstoni geniaalsus seisnes oskuses leida liitlasi, panna nad enda kasuks tööle. Olgu see USA või NL. Selle tulemusena muutusid Hitleri uued reaalsused põrmuks. Stalini uued reaalsused pidasid kauem vastu, kuid ka nemad põrmustusid.
Lugege "Tormihoiatust", ehk see aitab teid hinnata tänapäeva maailma "uusi reaalsusi".
