Uus Hasartmänguseadus on tegelikult Eesti Kasiinovastaste esimene võit! Kui 18. juuli 2007 on oluline päev Eesti lähiajaloos – toimus esimene kasiinovastane meeleavaldus Euroopa Liidus ja tekis kasiinovastane liikumine, siis 14.oktoober 2008 on päev, kus ühiskonna ja kasiinovastaste ühise surve all Riigikogus võeti vastu uus hasartmänguseadus. Täieliku võidust loomulikult on veel vara kõnelda, sellest saab rääkida alles siis kui Eestis jääb vaid paar-kolm kasiino. Uus Hasartmänguseadus annab omavalitsustele rohkem õigusi. Üks tähtsamaid muudatusi on kohalikele omavalitsustele suuremate otsustusõiguste andmine. Seni ei olnud kohalikel omavalitsustel sisuliselt mingeid hoobasid kontrollimaks mängukohtade arvu ja asukohti ning vajadusel ka neid sulgeda. Vana seaduse kohaselt oli kohalik omavalitsus küll kaasatud mängukoha korraldusloa andmise menetlusse, kuid samas ei olnud seadusega antud kohalikule omavalitsusele mingit alust nõusoleku andmisest keelduda, kui konkreetne mängukoht oli välja ehitatud nõuete kohaselt.
Eesti rahvas on väsinud kasiinoepideemiast, mis tänasel päeval meie riigis toimub. Poliitikutel on viimane aeg, vaatamata kasiinoärikate mõjule, kasiinondust piirata. Seepärast soovitan kõigile järgmistel valimistel mitte hääletada nende poliitikute poolt, kes soosivad kasiinoäri levikut. Vaatamata sellele, et uus hasartmänguseadus ei lahenda lõplikult kõiki probleeme, on see siiski reaalne samm kasiinoäri kontrolli alla võtmiseks Eestis.
Praegu on Eestis ligi 200 kasiinot, neist Tallinnas ligi 100. Eestis on üle 70 000 kasiinosõltlase ja see arv kasvab käimasoleva majanduskriisi ajal veelgi. Võrdluseks: New Yorgis on 18 kasiinot, Londonis 25, Hollandis 14, Luxembourg'is ja Helsingis 1, Austrias 12, Portugalis 10, Belgias 9, Rootsis 6, Itaalias 4. Iirimaal ja Küproses on kasiinod üldse keelatud. Rootsis ja Soomes on kasiinoäri riigi hallata.
