Vastasin 25.06.2008.a. Venemaa sotsiaalküsitluste agentuuri BaltiskyKlub küsimustele. Küsimuste eesti keel on jäetud selliseks, nagu need Venemaalt tulid.
1. Kas Te võiksite rääkida eduka või mitteeduka integreerimisest, näiteks, oma sõprade või tuttavate kohta, kes elasid endises Nõukogude Eestis. Palun loetlege faktoreid mis mõjutavad eduka integreerimise ja rääkike negatiivsetest faktoristest mis takistavad integreerimist.
Vastus: Integreerimine on eeskätt motivatsiooniküsimus. Kas sul on vaja integreeruda? Või sul puudub selleks vajadus? Need kellel vaja, need integreeruvad. Need kellel pole vaja, tulevad väga liberaalses Eesti ühiskonnas suurepäraselt toime ka ilma integreerumata. Integreeruda on vaja eeskätt noortel inimestel, kes alustavad alles oma elu. Nad tahavad omandada haridust, teha karjääri. Nemad integreeruvad kiiremini. Vanematel inimestel see motivatsioon puudub, nemad integreeruvad ka aeglasemalt või üldse mitte. Kuigi Eestis pole rahvustevahelist viha, peab ometi kogu ühiskonnas pidevalt tegelema selleteemalise profülaktikaga. Tolerantsuse eest tuleb pidevalt võidelda.
Mul on väga palju tuttavaid, kes on suurepäraselt integreerunud ja omandanud ühiskonnas väärika koha nii kohaliku omavalitsustes Ida-Virumaal, Harjumaal, Tartumaal ning Tallinna linnas kui ka Riigikogus.
2. Palun andke hinnangu ksenofoobia suhtes eestlasi venelaste poole ja vastupidi venelaste eestlastesse? Kas see ksenofoobia kannab massilist iseloomu? Kas ksenofoobia leiab toetust riigi poolt? Kas te võiksite tuua näiteid oma tuttavate kohta või enda elust, kus on olemas sõprus venelaste ja eestlaste vahel ning konflikte rahvusliku põhjustel.
Vastus: Mingid ohtliku rahvustevahelist viha Eesti pole kunagi olnud ega ole. Loomulikult on olme tasemel konflikte, kuid ka siin on need rohkem verbaalsed, sest mingeid kriminaalseid isikuvastaseid vägivallaintsidente pole olnud. Probleemiks on suhtumine Venemaasse, eestlastel on Venemaa suhtes umbusk ajaloolise mälu tõttu, venelased tahaksid rohkem positiivset suhtumist Venemaasse. Samuti erineb teatud ajalooliste sündmuste käsitlus eestlaste ja venelaste vahel. Näiteks võin tuua oma tegevuse Keskerakonnas, kuhu kuulub tuhandeid venelasi. On välistatud konfliktid rahvuspinnal erakonnas, alati valitseb erinevatest rahvustest inimeste vahel koostöö ja teineteisemõistmine.
3. Kas on võimalik et poliitilised õigused oleksid võrsed venelaste ja eestlaste suhtes, millised tingimused on selleks vaja ja millal saab seda realiseerida?
Vastus: Tegelikult on poliitiliste õiguste puhul ainult kaks probleemi, need on kodakondsuseta isikuid, keda on 100 000 ringis ja kelle arv iga aasta väheneb 10 000 inimese võrra ning venelaste riigikeeles oskuse tase. On selge, et kodakondsuseta isikute probleem laheneb lähima kümnendi jooksul. Samuti paraneb venelaste riigikeele oskus tase, kuna seda õpitakse tugevdatult lasteaias ja koolis. Mingeid takistusi karjääriks kellelegi lähtuvalt rahvusest Eestis ei tehta.
4. Kas on võimalik assimileerida venelasi eestlaste poolt ja vastupidi? Kui jah, siis milline ajalooline perspektiiv on selles suunas? Põhjendage on arvamust. Kas tihti toimuvad abieluaed venelaste ja eestlaste vahel? Kas te teate segaperekondi? Kuidas niisugustele segaabiellumistele reageerib ühiskond? Kuidas suhtuti segaabiellumisele endises Nõukogude Eestis? Kas lähematel aastatel 10-20 aasta jooksul muutub pilt segaabiellumise suhtes?
Vastus: Ühiskonnas on toimub segaabielude kaudu pidev assimilatsioon, seda ei ole võimalik kuidagi muuta. Samas Eesti riik ei sea enda eesmärgiks assimilatsiooni, seetõttu toimivad ühiskonnas kõik vajalikud venekeelsed institutsioonid: koolid, kõrgkoolid, ajalehed, raadio, televisioon, kultuurimajad, rahvakultuuri seltsid, spordiklubid jms. Eestlasi üldiselt ei huvita inimeste rahvus, vaid nende eesti keele oskus. Seda nii Nõukogude Eestis kui praegu. Seetõttu on segaabielud tavaline nähtus ja eestlaste poolt aktsepteeritud.
Näited: Eesti populaarseim sportlane Allar Levandi abiellus Vene iluuisutamisstaari Anna Kondrashovaga, teine Eesti tippsportlane Jüri Jaansoni abikaasa on samuti venelanna, tuntud suusataja Rehemaa abiellus vene suusataja Anatoli Shmiguniga, suusataja Urmas Välbe abiellus ühe kuulsaima vene suusatajaga, kes kannab ka tema nime - Jelena Välbe, tuntud reaktsiooniline natsionalistlik poliitik Jaanus Betlem abiellus venelannaga jne. On täiesti selge, et segaabielude arv tulevikus ainult kasvab.
5. Kas on erinevused töökoha saamiseks eesti kodanikele rahvusest venelastele, venelastele mittekodanikele ja eestlastele? Kõrg- ja keskhariduse saamise kohta?
Vastus: Riigikeele oskuse tase loomulikult toob teatud erinevuse töökoha saamisel teatud sektorites, eeskätt vanemale põlvkonnale. Kõrg- ja keskhariduse saamine pole probleem, kuna Eestis on võimalik omandada seda vene keeles, näiteks kõrgharidust mainekas erakõrgkoolis Majanduse ja Juhtimise Instituut ECOMEN. Ka eesti keeles kõrghariduse omandamine pole suur probleem, näiteks Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas on enamik üliõpilasi vene keskkoolide lõpetajaid.
6. Kas on olemas materiaalsed erinevused igapäevases elus eestlaste ja venelaste vahel? Kas vaimne elu eestlaste ja venelaste vahel on ka erinev? Kui jah, siis milles seisneb see erinevus? Eesti kodanikke rahvuselt venelasi ja venelasi mittekodanikele? Tooge palun näiteid?
1. Kas Te võiksite rääkida eduka või mitteeduka integreerimisest, näiteks, oma sõprade või tuttavate kohta, kes elasid endises Nõukogude Eestis. Palun loetlege faktoreid mis mõjutavad eduka integreerimise ja rääkike negatiivsetest faktoristest mis takistavad integreerimist.
Vastus: Integreerimine on eeskätt motivatsiooniküsimus. Kas sul on vaja integreeruda? Või sul puudub selleks vajadus? Need kellel vaja, need integreeruvad. Need kellel pole vaja, tulevad väga liberaalses Eesti ühiskonnas suurepäraselt toime ka ilma integreerumata. Integreeruda on vaja eeskätt noortel inimestel, kes alustavad alles oma elu. Nad tahavad omandada haridust, teha karjääri. Nemad integreeruvad kiiremini. Vanematel inimestel see motivatsioon puudub, nemad integreeruvad ka aeglasemalt või üldse mitte. Kuigi Eestis pole rahvustevahelist viha, peab ometi kogu ühiskonnas pidevalt tegelema selleteemalise profülaktikaga. Tolerantsuse eest tuleb pidevalt võidelda.
Mul on väga palju tuttavaid, kes on suurepäraselt integreerunud ja omandanud ühiskonnas väärika koha nii kohaliku omavalitsustes Ida-Virumaal, Harjumaal, Tartumaal ning Tallinna linnas kui ka Riigikogus.
2. Palun andke hinnangu ksenofoobia suhtes eestlasi venelaste poole ja vastupidi venelaste eestlastesse? Kas see ksenofoobia kannab massilist iseloomu? Kas ksenofoobia leiab toetust riigi poolt? Kas te võiksite tuua näiteid oma tuttavate kohta või enda elust, kus on olemas sõprus venelaste ja eestlaste vahel ning konflikte rahvusliku põhjustel.
Vastus: Mingid ohtliku rahvustevahelist viha Eesti pole kunagi olnud ega ole. Loomulikult on olme tasemel konflikte, kuid ka siin on need rohkem verbaalsed, sest mingeid kriminaalseid isikuvastaseid vägivallaintsidente pole olnud. Probleemiks on suhtumine Venemaasse, eestlastel on Venemaa suhtes umbusk ajaloolise mälu tõttu, venelased tahaksid rohkem positiivset suhtumist Venemaasse. Samuti erineb teatud ajalooliste sündmuste käsitlus eestlaste ja venelaste vahel. Näiteks võin tuua oma tegevuse Keskerakonnas, kuhu kuulub tuhandeid venelasi. On välistatud konfliktid rahvuspinnal erakonnas, alati valitseb erinevatest rahvustest inimeste vahel koostöö ja teineteisemõistmine.
3. Kas on võimalik et poliitilised õigused oleksid võrsed venelaste ja eestlaste suhtes, millised tingimused on selleks vaja ja millal saab seda realiseerida?
Vastus: Tegelikult on poliitiliste õiguste puhul ainult kaks probleemi, need on kodakondsuseta isikuid, keda on 100 000 ringis ja kelle arv iga aasta väheneb 10 000 inimese võrra ning venelaste riigikeeles oskuse tase. On selge, et kodakondsuseta isikute probleem laheneb lähima kümnendi jooksul. Samuti paraneb venelaste riigikeele oskus tase, kuna seda õpitakse tugevdatult lasteaias ja koolis. Mingeid takistusi karjääriks kellelegi lähtuvalt rahvusest Eestis ei tehta.
4. Kas on võimalik assimileerida venelasi eestlaste poolt ja vastupidi? Kui jah, siis milline ajalooline perspektiiv on selles suunas? Põhjendage on arvamust. Kas tihti toimuvad abieluaed venelaste ja eestlaste vahel? Kas te teate segaperekondi? Kuidas niisugustele segaabiellumistele reageerib ühiskond? Kuidas suhtuti segaabiellumisele endises Nõukogude Eestis? Kas lähematel aastatel 10-20 aasta jooksul muutub pilt segaabiellumise suhtes?
Vastus: Ühiskonnas on toimub segaabielude kaudu pidev assimilatsioon, seda ei ole võimalik kuidagi muuta. Samas Eesti riik ei sea enda eesmärgiks assimilatsiooni, seetõttu toimivad ühiskonnas kõik vajalikud venekeelsed institutsioonid: koolid, kõrgkoolid, ajalehed, raadio, televisioon, kultuurimajad, rahvakultuuri seltsid, spordiklubid jms. Eestlasi üldiselt ei huvita inimeste rahvus, vaid nende eesti keele oskus. Seda nii Nõukogude Eestis kui praegu. Seetõttu on segaabielud tavaline nähtus ja eestlaste poolt aktsepteeritud.
Näited: Eesti populaarseim sportlane Allar Levandi abiellus Vene iluuisutamisstaari Anna Kondrashovaga, teine Eesti tippsportlane Jüri Jaansoni abikaasa on samuti venelanna, tuntud suusataja Rehemaa abiellus vene suusataja Anatoli Shmiguniga, suusataja Urmas Välbe abiellus ühe kuulsaima vene suusatajaga, kes kannab ka tema nime - Jelena Välbe, tuntud reaktsiooniline natsionalistlik poliitik Jaanus Betlem abiellus venelannaga jne. On täiesti selge, et segaabielude arv tulevikus ainult kasvab.
5. Kas on erinevused töökoha saamiseks eesti kodanikele rahvusest venelastele, venelastele mittekodanikele ja eestlastele? Kõrg- ja keskhariduse saamise kohta?
Vastus: Riigikeele oskuse tase loomulikult toob teatud erinevuse töökoha saamisel teatud sektorites, eeskätt vanemale põlvkonnale. Kõrg- ja keskhariduse saamine pole probleem, kuna Eestis on võimalik omandada seda vene keeles, näiteks kõrgharidust mainekas erakõrgkoolis Majanduse ja Juhtimise Instituut ECOMEN. Ka eesti keeles kõrghariduse omandamine pole suur probleem, näiteks Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas on enamik üliõpilasi vene keskkoolide lõpetajaid.
6. Kas on olemas materiaalsed erinevused igapäevases elus eestlaste ja venelaste vahel? Kas vaimne elu eestlaste ja venelaste vahel on ka erinev? Kui jah, siis milles seisneb see erinevus? Eesti kodanikke rahvuselt venelasi ja venelasi mittekodanikele? Tooge palun näiteid?
Vastus: Sisuliselt materiaalseid erinevusi igapäevases elus eestlaste ja venelaste vahel pole. Vaimne elu on erinev, sest Eesti venelased elavad Venemaa telemaailmas, samuti on eeskätt Tallinnas pidevalt esindatud Venemaa kultuuri kõrgtase. Hetkel tuntakse kohalike venelaste seas eesti kultuuri liiga vähe.
7. Teie arvates milles seisneb põhi probleem keele valdamises venelastele Eestis? Mida te arvate, kas tulevikus etnilised venelased hakkavad valdama keelt paremini nende vanematest? Kas noor eesti põlvkond hakkab valdama vene keelt nõrgemal tasemel kui nende vanemad? Kui värd palju väheneb hulk noori kes ei saa kasutada isegi olme keelt?
Vastus: Ma ei näe mingit probleemi. Nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal tulete sama hästi toime nii vene kui ka eesti keeles. Valitseb sisuline kakskeelsus. Fakt on ka see, et venelaste eesti keele oskus on järsult kasvanud. Kui 1989 aastal oskas eesti keelt 14% venelastest, siis 2008 aastal 54% venelastest. Pole kahtlust, et eesti keel muutub tulevikus siinsete venelaste jaoks teiseks keeleks. Eestlaste vene keeles oskus peaks tulevikus jääma enam-vähem samale tasemele, kuna vene keel on jälle kooliprogrammi õppeainete hulgas ning vene keelt õpitakse kõrvalainena massiliselt kõrgkoolides, samuti on vene keele oskust vaja nii erasektoris kui ka omavalitsustes.
8. Kas Venemaa poliitika ja poliitiliste ning ühiskondliku asutuste tegevus Venemaal mõjutab venelaste olukorrale Eestis? Tooge palun näiteid mis tõestaksid teie arvamust. Kas on võimalik, ja millistel tingimustel massiline re-emigratsioon venelasi Eestist Venemaale?
Vastus: Venemaa poliitika ja poliitiliste ning ühiskondliku asutuste tegevus Venemaal mõjutab venelaste olukorda Eestis teatud määral. Näiteks eeliste andmine kaasmaalaste programmi raames viisaküsimustes, õppima asumisel jms. Samas on Venemaa mõju Eesti sisepoliitikale väga väike. Massiline venelaste re-migratsioon Eestist Venemaale pole võimalik, kuna enamik Eestis elavatest venelastest on siin sündinud. Samuti on nad suhteliselt hästi informeeritud elust Venemaal.
Vastus: Venemaa poliitika ja poliitiliste ning ühiskondliku asutuste tegevus Venemaal mõjutab venelaste olukorda Eestis teatud määral. Näiteks eeliste andmine kaasmaalaste programmi raames viisaküsimustes, õppima asumisel jms. Samas on Venemaa mõju Eesti sisepoliitikale väga väike. Massiline venelaste re-migratsioon Eestist Venemaale pole võimalik, kuna enamik Eestis elavatest venelastest on siin sündinud. Samuti on nad suhteliselt hästi informeeritud elust Venemaal.