Estonia laevahuku teema on alati aktuaalne. Tänaseks on teada, et tegemist ei olnud ilmselt õnnetusega. Kes oli selle organiseerija, kes läbiviija ja kes vastutab hukkunute perekondade ees, sellele ootavad vastust nii hukkunute omaksed, laevafirma kui laiem Euroopa avalikkus. Ka ise olen asjaga otse seotud, kuna kaotasin õnnetuses oma lähedased.
852 inimese hukkumine ei saa jääda tänapäeva ühiskonnas lõputult saladuselooriga kaetuks. Neliteist aastat on olnud piisavalt pikk aeg, et tõde toimunu kohta avalikkuse ette tuua. Kui Titanicu uppumise puhul oli selge, mis ja kuidas see juhtus, siis Estonia puhul ei ole mitte midagi selget. Erinevad versioonid toimunu kohta on vastukäivad, tõde ei too lähemale uurimiskomisjoni lõppraport ega hilisemad ametlikud selgitused. Pigem on päevavalgele tulnud uusi fakte, mis lükkavad varem teadaolnud asjad kindlalt ümber.
Huvitav on asjaolu, et kas või Rootsis on Estonia huku teema poliitikute seas oluline küsimus, sellega tegeletakse parlamendi ning valitsuse tasemel. Meil on Estonia huku uurimine aga vaibunud teema, millest ei räägita ka siis, kui selle kohta otsesõnu küsimusi esitatakse. Teade, et Riigikogus ebaõnnestus moodustada Estonia uurimiskomisjon on kahetsusväärne. Siinjuures arvan, et uurimiskomisjoni peaks organiseerima Eesti, Rootsi ja Soome hukkunute omaksed, rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa struktuuride ja fondide toel.
Olen järjest rohkem veendunud, et vastuse leidmine Estonia laevahuku põhjuste osas on täna ka Euroopa Liidu ja NATO küsimus. Toetan poliitikuid kes arvavad, et tõe nimel peaks Estonia üles tõstma. Tegemist on otseselt julgeoleku ja turvalisuse teemaga, mida mõlemad organisatsioonid oma tegevuses järjest enam rõhutavad.
Arvan, et Rootsi, Soome ja Eesti valitsused peaks lisatingimusena gaasitrassi ehitamise loa andmisel seadma Nord Streami ehk Saksa - Vene gaasitrassi rajajatele 1994.aasta septembris Läänemeres uppunud parvlaeva Estonia ülestõstmise. See oleks igati asjakohane, loogiline ja ka tehniliselt võimalik samm. Sellega oleks suurepärane võimalus parandada rahvusvahelisi suhteid regioonis, eeskätt Eesti, Euroopa Liidu ja Venemaa vahel. Ja sellega saaks hakkama järgmine, ilmselt Mart Laari valitsus. See oleks sümboolne märk, ehk just Laari valitsemise ajal 1994.aastal juhtus Läänemerel Estonia tragöödia.
