Marbella kinnisvara- ja puuviljaäriga tegelevatest Eesti ärimeestest, kes on seotud meie õitsva (tänu meie poliitikutele!) kasiinoäriga, me täna avalikult veel ei räägi. Täna räägime aga olematust tarbijakaitsest kasiinoäris ning hasartmänguseadusest..
Arvestades asjaolu, et kui ka kasiinovastaste survel muudetakse hasartmängu eelnõu selliselt, et see oleks kooskõlas EL vastavate seadustega, ei lahenda see kaugeltki kasiinoäri läbipaistvust. Näiteks Euroopas on tavalised nõudmised, et klient peab end kasiinosse minnes identifitseerima, kasiinod on tarbijakaitse järelevalve all jne. Uskumatu on aga , et meie õigusriigis sellega nii hiljaks on jäädud, sest see on Euroopa Liidu rahapesuvastase võitluse üks nõudmisi.
Mida aga teevad Eestis kasiinode omanikud oma klientidega, on Euroopa Liidus ennekuulmatu sest kasiinoäri Eesti tegelikkuses on ebakvaliteetne ja mitteusaldusväärne. Selline „äri” teeb selle raha ebaeetiliseks. Kui meil valitseks kasiinoäris samasugune riigi ja ühiskonna valvas pilk nagu Soomes või Rootsis, siis oleks juba suuremas osas probleem lahendatud.
Kuid küsimus ei ole ainult seadusandluses, vaid selles, mida rahandusministeerium on ette võtnud, et tagada tarbijatele kaitse petturluse vastu. Ametnike jutt sellest, et kontrollitakse kõike, mille kohta laekuvad klientidelt avaldused, on naiivsed arusaamad sellest, kuidas kasiinopettusi korda saadetakse ja see ei sisenda optimismi. Ei ole kuulnud, et Eesti kasiinode kontrollimisel oleks kasutatud ka rahvusvaheliste ekspertide abi.
Täna on kõigil selge, et vajame tõsist hasartmängureformi. Kasiinovastased tegutsevad edasi!