Huvi Eesti Panga tegevuse vastu seoses Jeltsini
poolt pihta pandud Eesti ettevõtete rahadega Moskvas on olnud alati
emotsionaalne. Ettevõtjad loomulikult on utsitanud Eesti riiki ja Eesti Panka
raha Moskvast kätte saama. Kas või läbi seina. Sein seal oligi. Kremli müür.Venemaa pidas vajalikuks, et NSV Liidu välisvõla tagasimaksmises osaleksid kõik endised NSVL osad, kas okupeeritud või okupeerimata. Eestile selline lähenemine ei sobinud. Kättemaksuks võeti ära Eesti ettevõtjate rahad Moskvas.
Kuid loomulikult juriidilises mõttes jäid Eesti ettevõtjatel nõuded Vnešekonombank vastu Moskvas ülesse. Nõuetega on aga nii, et neid on võimalik müüa. Kas suure hinnaga või väikse hinnaga. Seda tabas esimesena (ilmselt kuskilt struktuuridest öeldi ette) tuntud nõukogude sõjaväelane Aleksander Rubis. Mees, kes Eestis sai Sotsiaalpanga ja NoWe panga omanikuks.
Veel enam - Rubis mõtles välja, et tegelikult võiks Eesti riik eesti ettevõtjatele Moskvas kinni oleva raha kompenseerida. Seega oli vaja vaid nõuded odavalt kokku osta ja siin nad Eesti riigile esitada, las eesti rahvas maksab!
Turul müüdigi nõudeid Vnešekonombank vastu 8% eest, ehk nõue 1000 krooni maksis 80 krooni. Igaüks oleks tollal sellise rahaga nõuded kätte saanud!Iseasi, et kõik katsed Moskvast raha kätte saada ebaõnnestusid. No ei andnud Moskva raha, ütles:"makske NSVL välisvõlg".
Kuid aja möödudes ilmusid kohale mihklimehed Peterburist. Putini Peterburist. Selleks oli tuntud ärimees Aleksander Matt. Erinevalt rumalatest eesti ajakirjanikest, kes arvavad, et tegemist oli mingi tundmatu inimesega, on Matt ülituntud. Nimelt oli ta Mihhail Bojarski äripartner, kuulsa musketäri naine on pärit Eestist, siit ka võib-olla sõprus Mattiga. Igal juhul pole saladus, et Bojarski on lähedane Vladimir Putinile. Just Mattile langeks osaks läbi viia kaval operatsioon. Kui nõukogude sõjaväelane Rubis püüdis Mart Laari abiga (Mart Laar andis nõukogude sõjaväelasele Aleksander Rubisele eriteenete eest Eesti Vabariigi kodakondsuse, pole kahtlust, et Laari ees tal teeneid tõesti olid) oma kokkuostetud nõuded Eesti rahvale pähe määrida ja natuke Eesti maksumaksjat röövida, siis Mattil oli teine plaan. Aleksander Matt kavatses nõuded kokku osta ja esitada nad Vene riigile! Las Jeltsin maksab! Ja see töötas - Jeltsin maksis Mattile.
Võiks küsida miks? Kuidas Mattil õnnestus see, mis teistel ei õnnestunud? Elementaarne Watson, Putini Peterburis aeti edukalt asju Moskvaga, sest Kremlis oli ametis majanduses ja rahandus asjades eranditult Peterburist pärit inimesed, eesotsas Anatoli Tšubaisiga.
Niisiis sai Matt kätte nõude Vnešekombank vastu ostes selle Ühispanga käest 12% nominaaliga. Matt sai Vnešekonombanki vastase nõude seaduslikuks omanikus. Nüüd jäi see nõue vaid realiseerida. Eesti Pangas töötas Elmar Matt, Aleksander Matti onu. Ei kahtle, et just tema abiga ning Vnešekonombank palvel valmis Eesti Panga presidendi k.t Krafti vastuskiri Moskvasse. Nimelt Vnešekonombank saatis Eesti Panka kirja, kus palus nõuete omanike andmeid. Kuid milleks? Seni poldud makstud ega makstud ju kellelegi hiljem mitte tuhkagi, ainult Mattile maksti? Järeldus, kiri Moskvast saadetigi, et saada kinnitus Matti nõude kohta, et seejärel see talle välja maksta. Elegantne kombinatsioon, midagi pole öelda. Matt sai oma raha (rõhutan, raha, mille seaduslik omanik ta oli) ning Peterburis võis alata pillerkaar!
Mis sai kogenud nõukogude sõjaväelasest Aleksander Rubisest? Eesti riik ei kavatsenud Jeltsini poolt pihta pandud raha eesti maksumaksjate arvel välja maksta. Rubis lahkus varsti ... Peterburi. Temast sai sealse ülitähtsa institutsiooni, mäeinstituudi nõukogu esimees. Varsti heitis ta hinge, nagu paljud bandiitlikus Peterburis. Kas jäi ta ette Kostja Mogilale või Kumarin-Baruskovile, pole teada. Surnud ta on, nagu ka tema nõue Eesti rahva vastu.
