Eesti ajakirjanikud on alati pakkunud palju nalja. Parim nali oli nende püüe veenda, et Ameerikas ei püütudki kinni Venemaa spioone. Selline mulje tekkis kui lugeda Eesti Ekspressi valvekommentaatori Andres Raidi ja teiste väljaütlemisi. Mis siin siis naljakat on? Aga see, et hetkel mil selliseid arvamusavaldusi tuli, mis oli äravahetamiseni sarnased mõnede ametlike propagandakanalite tuututustele sellel teemal (lausa kopi), olid juba spioonid ise ülestunnistanud Ameerika kohtus, et nad on spioonid, et nad on Venemaa kodanikud. Isegi see, mille järele nad spioneerisid, sai selgeks. Oluline eesmärk oli pääseda Hillary Clintoni ja Barack Obama meeskondade külje alla, et hankida nendelt teavet Ameerika tuumaplaanide kohta. Nii et Vene välisluurel oli asi naljast kaugel. Herman Simmi meenutades, on neil alati kõik naljast väga kaugel olnud. Eesti ajakirjanikud oleks aga nagu pimedusega löödud, sest tegutses ju ka Simmi juhtumi puhul võltsidentiteediga illegaal, Vene luuraja Jesus Graf-Jakovlev! Inimesed, kes vähegi tõsisemalt asja võtavad, ei pannud imestama, et spioonitar Anna Chapmani eest andis Moskva vahetuskaubaks GRU polkovniku.
Nüüd on endine Venemaa eriteenistuse juht Vladimir Putin koos kolleegidega juba viina võtnud, laule kodumaast laulnud ja äraandjaid neednud. Medvedev pistis aga spioonidele rinda ordeni. Andres Raid aga vaikib ja juba mitmendat kuud...
Niisiis pole antud juhtumis midagi erakorralist. See on tüüpiline Vene välisluure kirvetöö. Illegaalide saatmine võõrriikides võltsidentiteediga on alati Vene välisluuret iseloomustanud. Olid ju bolševikud kõvad konspiraatorid ning võimule tulles ei olnud neil midagi õppima vaja asuda. Kuna 30-aastatel olid Stalini sõjakommunism võtnud siseriigis juba päris konkreetsed vormid, siis loomulikult kasutasid Vene välisluures töötavad juudid võimalust niimoodi välismaale põrutada ja riigi rahade eest laia elu elada. Kui Nõukogude riik kukkus kokku nagu tühi kott, jäid 90-aastatel Vene välisluure võtted samaks. Venemaa välisluure juhiks saanud Jevgeni Primakov astus ikka jälle samasse jõkke. Nagu näeme terve plejaad inimesi saadeti välismaale Lääne elu nautima ja oma uue asukohariigi järele spioneerima.
Venemaa tegi suuri jõupingutusi, et sissekukkunud spioone päästa. Venemaa vangilaagritest korjati kokku spionaaži süüdistustega kinni mõistetud isikuid ning Medvedev andis neile kiirkorras armu. Ehk oleks ka Eesti pidanud sekkuma ja taotlema USA-lt, et Eesti kasuks spioneerimises kinni mõistetud Zoja Tindi agendid Venemaa vanglatest päästa?
Tegelikult on selle kõigel veel üks oluline dimensioon Eesti jaoks. See on selgem arusaamine üldsusele sellest, kuidas Venemaa luure tegutseb. Venemaa tippluurajate Kalugini ja Gordijevski, samuti Mitrohhini ja Suvorovi poolt on samuti kõik juba ammu kirja pandud.
Juba nõukogude ajal värvati KGB poolt massiliselt agentideks ja informaatoriteks Eesti ajakirjanikke, dissidente, teadlasi, ametnikke, ettevõttejuhte. Värbamistöö on jätkunud intensiivselt ka Eesti iseseisvumise järel. Nagu Herman Simmi puhul on see võrk tänaseks aktiviseeritud.
Ma ei lihtsustaks olukorda ega hindaks üle Eesti võimalusi. Mis sai Eesti teha, kui 90-aastatel manipuleeris Primakovi ülesandel tollase USA aseriigisekretäri Strobe Talbottiga Venemaa asevälisminister Georgi Mamedov, kes tegelikult on luuraja? Selle kahe mehe ülitugeva sideme tulemuseks olid muide ka juulilepped Vene vägede väljaviimise osas Eestist.
Ei suutnud Eesti vastu seista ka erioperatsioonile Vene - Eesti piirileppe osas, kus kasutati ära oma vana VEKSA klientuuri nõukogude ajast poliitikute seas, et piirileping läbi kukutada. Hiljem on see küll Kremlis paksu pahanduse tekitanud, kuna tegemist oli valearvestusega. Nimelt takistab piirilepingu puudumine viisavabadust Euroopa Liiduga.
Põnev on olnud jälgida ka Venemaa katset, et Eesti kuulutaks vabadusvõitlejateks sealhulgas ka inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid sooritanud isikud. Vene riigieelarve vahenditest vanade KGB agentide poolt ülesupitatud karikatuursetest puuslikest rääkimata. Mis aga maksab ainuüksi ühe Eesti kohtu otsus, et eesti rahvas peab kinni maksma eesti ärimeestele pihta pandud raha Moskva pankadest! Loomulikult leiame selle idee autorina Eestis tegutsenud Venemaa ühe kõrge erusõjaväelase ja spiooni, kellele andis Eesti kodakondsuse Laar...Eesti poliitikute seos Kremli ühe põhitegijaga SRÜ ja Balti riikides Igor Mintussoviga ning tema inimestega on aga tõsine häiresignaal.
Eks luured töötavad kõikidel riikidel ning igal pool maailmas. Pole see Vene luure mingi erand. Eesti riigi tugevust näitab see, kui ta suudab oma huvide eest ise seista.
Nüüd on endine Venemaa eriteenistuse juht Vladimir Putin koos kolleegidega juba viina võtnud, laule kodumaast laulnud ja äraandjaid neednud. Medvedev pistis aga spioonidele rinda ordeni. Andres Raid aga vaikib ja juba mitmendat kuud...
Niisiis pole antud juhtumis midagi erakorralist. See on tüüpiline Vene välisluure kirvetöö. Illegaalide saatmine võõrriikides võltsidentiteediga on alati Vene välisluuret iseloomustanud. Olid ju bolševikud kõvad konspiraatorid ning võimule tulles ei olnud neil midagi õppima vaja asuda. Kuna 30-aastatel olid Stalini sõjakommunism võtnud siseriigis juba päris konkreetsed vormid, siis loomulikult kasutasid Vene välisluures töötavad juudid võimalust niimoodi välismaale põrutada ja riigi rahade eest laia elu elada. Kui Nõukogude riik kukkus kokku nagu tühi kott, jäid 90-aastatel Vene välisluure võtted samaks. Venemaa välisluure juhiks saanud Jevgeni Primakov astus ikka jälle samasse jõkke. Nagu näeme terve plejaad inimesi saadeti välismaale Lääne elu nautima ja oma uue asukohariigi järele spioneerima.
Venemaa tegi suuri jõupingutusi, et sissekukkunud spioone päästa. Venemaa vangilaagritest korjati kokku spionaaži süüdistustega kinni mõistetud isikuid ning Medvedev andis neile kiirkorras armu. Ehk oleks ka Eesti pidanud sekkuma ja taotlema USA-lt, et Eesti kasuks spioneerimises kinni mõistetud Zoja Tindi agendid Venemaa vanglatest päästa?
Tegelikult on selle kõigel veel üks oluline dimensioon Eesti jaoks. See on selgem arusaamine üldsusele sellest, kuidas Venemaa luure tegutseb. Venemaa tippluurajate Kalugini ja Gordijevski, samuti Mitrohhini ja Suvorovi poolt on samuti kõik juba ammu kirja pandud.
Juba nõukogude ajal värvati KGB poolt massiliselt agentideks ja informaatoriteks Eesti ajakirjanikke, dissidente, teadlasi, ametnikke, ettevõttejuhte. Värbamistöö on jätkunud intensiivselt ka Eesti iseseisvumise järel. Nagu Herman Simmi puhul on see võrk tänaseks aktiviseeritud.
Ma ei lihtsustaks olukorda ega hindaks üle Eesti võimalusi. Mis sai Eesti teha, kui 90-aastatel manipuleeris Primakovi ülesandel tollase USA aseriigisekretäri Strobe Talbottiga Venemaa asevälisminister Georgi Mamedov, kes tegelikult on luuraja? Selle kahe mehe ülitugeva sideme tulemuseks olid muide ka juulilepped Vene vägede väljaviimise osas Eestist.
Ei suutnud Eesti vastu seista ka erioperatsioonile Vene - Eesti piirileppe osas, kus kasutati ära oma vana VEKSA klientuuri nõukogude ajast poliitikute seas, et piirileping läbi kukutada. Hiljem on see küll Kremlis paksu pahanduse tekitanud, kuna tegemist oli valearvestusega. Nimelt takistab piirilepingu puudumine viisavabadust Euroopa Liiduga.
Põnev on olnud jälgida ka Venemaa katset, et Eesti kuulutaks vabadusvõitlejateks sealhulgas ka inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid sooritanud isikud. Vene riigieelarve vahenditest vanade KGB agentide poolt ülesupitatud karikatuursetest puuslikest rääkimata. Mis aga maksab ainuüksi ühe Eesti kohtu otsus, et eesti rahvas peab kinni maksma eesti ärimeestele pihta pandud raha Moskva pankadest! Loomulikult leiame selle idee autorina Eestis tegutsenud Venemaa ühe kõrge erusõjaväelase ja spiooni, kellele andis Eesti kodakondsuse Laar...Eesti poliitikute seos Kremli ühe põhitegijaga SRÜ ja Balti riikides Igor Mintussoviga ning tema inimestega on aga tõsine häiresignaal.
Eks luured töötavad kõikidel riikidel ning igal pool maailmas. Pole see Vene luure mingi erand. Eesti riigi tugevust näitab see, kui ta suudab oma huvide eest ise seista.