Rahvusv ahelist naistepäeva tähistatakse iga aasta 8. märtsil. 1909.aastal tegi Rosa Luxemburg ettepaneku tähistada 8.märtsi rahvusvahelise naiste solidaarsuse päevana. Rahvusvahelise Naistesekretariaadi esinaine Clara Zetkin aga soovitas tähistada naistepäeva 1910.aastal Kopenhaagenis II rahvusvahelisel naissotsialistide konverentsil. Rosa kukkuski seda päeva siis kõvasti tähistama ja lõi Itaalias koos Odessa juudi Parvusega parteid rahad läbi.1913.aastast tähistatakse seda päeva ka Venemaal. Naistepäev integreeriti pühana kohe Nõukogude Liidus tähistatavate pühade hulka. Passis ju Zetkina Lenini juures Kremlis. Lenin ei tahtnud vanale juudieidele loomulikult ära öelda. 8.mail 1965 kuulutas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rahvusvahelise naistepäeva puhkepäevaks. Naistepäev tähendas koosviibimisi töökohtades ja pidu pereringis. East ja staatusest sõltumata kingiti naistele ja tüdrukutele lilli. Nagu vanade kevadtalviste naistepühade puhul, oli ideaaliks, et naiste töö teevad sel päeval mehed. Osteti torti ja pakuti kooke. Üsna lahutamatult kuulus selle päeva juurde ka pidulik jook.
Eestis oli naistepäev viimati riigipüha 1990.aastal. Riigikogu lükkas 23.oktoobril 2001 napi häälteenamusega tagasi opositsiooniparteide ettepaneku kuulutada 8.märts riiklikuks tähtpäevaks. Nüüd on aga Eesti presidendiks sotsialist Ilves. Ning Tallinna abilinnapea on sotsialist ja kommunist Jüri Pihl. Kui praegu naistepäev taastada, siis saaks Pihl jälle lilli viia, kas või Heete Simmile. Nagu vanasti. Loodame, et kuuleme varsti ka seda kas kunsthammastega Evelin Ilves tellis endale lennuki, et viia lilli Rosa Luxemburgi hauale? On ju need kaks elegantset daami üksteisega nii äravahetamiseni sarnased!
