Vastasin täna Äripäeva venekeelse versiooni dv.ee küsimustele, kuidas stabiliseerida Eesti majandust.
Küsimus: Kuidas arvate, miks on majanduse prognoosid erinevad majandusspetsialistidel ja rahandusministeeriumi ametnikel?
Loomulikult on prognoosid erinevad, kuna sõltumatud majandusteadlased rääkivad asjadest nagu need on, aga rahandusministeeriumi ametnikud pakuvad vastavalt võimukoalitsiooni vajadustele. Siinjuures tekib küsimus, kui ohtlik on meie majandusele kõrgepalgaliste ametnike retoorika?
Küsimus: Missugust majanduskasvu prognoosite käesoleva aasta lõpuks? Kas on võimalik, et majanduskasv on ka miinusmärgiga sel aastal?
Loomulikult tahaks poliitikuna alati prognoosida majanduskasvu plussmärkiga, aga tõenäoline on, et majanduskasv selle aasta lõpuks on nulli lähedane. Samas kui valitsus ei suuda ette võtta omapoolseid samme, siis võib majanduskasv olla ka miinusmärgiga!
Küsimus: Kui suur Teie arvates võib olla inflatsioon aasta lõpuks?
Võttes arvesse, et elu Eestis tempokalt kallineb, eriti kütus, aga ka toidukaubad ja teenused, siis ei saa ka inflatsioon olla väike. Lisaks pole meie eksport täna mitte väga suur. Arvan, et inflatsioonitase jääb kõrgeks, kuskil kahekordsete numbrite tasemele. Lähiajal ei näe ma kahjuks, millega saaks alandada kõrget inflatsioon.
Küsimus: Kuidas majanduskasvu järsk aeglustamine mõjub tavainimestele?
Loomulikult negatiivselt. Suur hulk inimesi peab arvestama, et peavad loobuma oma perede harjuspärasest eluviisist. Paljud kaotavad tööd. Loomulikult viib see üldisele elatustaseme langusele meie riigis. Ühesõnaga , nagu ütles rahandusminister, pingutame kõik püksirihma!
Küsimus: Kuidas Teie arvamusel võib pehmendada majanduslangust?
Kõigepealt, et stabiliseerida meie majandus, on vaja kasutusele võtta ligi 30 miljardiline riigireserv, mis kopitab välismaal. Olen veendunud, et toiduainete käibemaks on vaja vähendada 5 %-ile, see kogemus on mõnedel vana Euroopa riikidel olemas , nagu näiteks Saksamaa, ja see on andnud majandusliku efekti.
Euroopa Liidu riikide eeskujul on vaja siiski kehtestada diferentseeritud üksikisiku tulumaks. Tsiviliseeritud riikide eeskujul kehtestame maksu luksuskaupadele, printsiibil „rikas on kallis olla“.
On vaja taastada ja aktiviseerida väliskaubandussuhted, luua soodne baas investeeringuteks Eestisse. Kindlasti peaks elustama, taastama, arendama sajanditega paika pandud klassikaline transiit läbi Eesti. Arvan, et energeetikapoliitika huvides peab valitsus tagasi pöörduma NordStreami küsimuse juurde.
Teine küsimus on, kas praegune valitsus on võimeline stabiliseerima Eesti majandust, mis vist kontrollimatult kihutab kuristikku? Täna paljud isegi Toonpeal mõistavad, et praegune koalitsioon ei tule toime tänase majandusolukorraga, mis on kujunenud riigis.
Minu hinnangul võib tänast Eesti majandust päästa ainult valitsus Savisaare juhtimisel, kes on suuteline tagama riigile uut hüpet majanduses ja stabiilset kasvu, aga samuti sotsiaalmajandusliku tasakaalustatust ühiskonnas. Just Savisaare valitsus 90-aastate alguses rajas Eesti majandusimele tugeva vundamendi, majandusele mis täna on kreenis.
Loomulikult on prognoosid erinevad, kuna sõltumatud majandusteadlased rääkivad asjadest nagu need on, aga rahandusministeeriumi ametnikud pakuvad vastavalt võimukoalitsiooni vajadustele. Siinjuures tekib küsimus, kui ohtlik on meie majandusele kõrgepalgaliste ametnike retoorika?
Küsimus: Missugust majanduskasvu prognoosite käesoleva aasta lõpuks? Kas on võimalik, et majanduskasv on ka miinusmärgiga sel aastal?
Loomulikult tahaks poliitikuna alati prognoosida majanduskasvu plussmärkiga, aga tõenäoline on, et majanduskasv selle aasta lõpuks on nulli lähedane. Samas kui valitsus ei suuda ette võtta omapoolseid samme, siis võib majanduskasv olla ka miinusmärgiga!
Küsimus: Kui suur Teie arvates võib olla inflatsioon aasta lõpuks?
Võttes arvesse, et elu Eestis tempokalt kallineb, eriti kütus, aga ka toidukaubad ja teenused, siis ei saa ka inflatsioon olla väike. Lisaks pole meie eksport täna mitte väga suur. Arvan, et inflatsioonitase jääb kõrgeks, kuskil kahekordsete numbrite tasemele. Lähiajal ei näe ma kahjuks, millega saaks alandada kõrget inflatsioon.
Küsimus: Kuidas majanduskasvu järsk aeglustamine mõjub tavainimestele?
Loomulikult negatiivselt. Suur hulk inimesi peab arvestama, et peavad loobuma oma perede harjuspärasest eluviisist. Paljud kaotavad tööd. Loomulikult viib see üldisele elatustaseme langusele meie riigis. Ühesõnaga , nagu ütles rahandusminister, pingutame kõik püksirihma!
Küsimus: Kuidas Teie arvamusel võib pehmendada majanduslangust?
Kõigepealt, et stabiliseerida meie majandus, on vaja kasutusele võtta ligi 30 miljardiline riigireserv, mis kopitab välismaal. Olen veendunud, et toiduainete käibemaks on vaja vähendada 5 %-ile, see kogemus on mõnedel vana Euroopa riikidel olemas , nagu näiteks Saksamaa, ja see on andnud majandusliku efekti.
Euroopa Liidu riikide eeskujul on vaja siiski kehtestada diferentseeritud üksikisiku tulumaks. Tsiviliseeritud riikide eeskujul kehtestame maksu luksuskaupadele, printsiibil „rikas on kallis olla“.
On vaja taastada ja aktiviseerida väliskaubandussuhted, luua soodne baas investeeringuteks Eestisse. Kindlasti peaks elustama, taastama, arendama sajanditega paika pandud klassikaline transiit läbi Eesti. Arvan, et energeetikapoliitika huvides peab valitsus tagasi pöörduma NordStreami küsimuse juurde.
Teine küsimus on, kas praegune valitsus on võimeline stabiliseerima Eesti majandust, mis vist kontrollimatult kihutab kuristikku? Täna paljud isegi Toonpeal mõistavad, et praegune koalitsioon ei tule toime tänase majandusolukorraga, mis on kujunenud riigis.
Minu hinnangul võib tänast Eesti majandust päästa ainult valitsus Savisaare juhtimisel, kes on suuteline tagama riigile uut hüpet majanduses ja stabiilset kasvu, aga samuti sotsiaalmajandusliku tasakaalustatust ühiskonnas. Just Savisaare valitsus 90-aastate alguses rajas Eesti majandusimele tugeva vundamendi, majandusele mis täna on kreenis.
