Mustvee linn muutus suureks ehitusplatsiks

Võimuvõitluste poolest tuntud linnas valmib korraga sadamahoone, paadisild ja jõesild. Seni üksnes Peipsi pealinna tiitliga uhkeldanud Mustvee on muutunud ehitustandriks. Tööde eesmärk on linn ja järv igas mõttes ühendada. Valmimas on sadamahoone ja paadisild. Kohe algavad üle jõe viiva silla renoveerimistööd, kavas on korda teha ka kaid.

Loe lisa http://epl.delfi.ee/news/eesti/mustvee-muutus-suureks-ehitusplatsiks.d?id=69431057

Eesti Loto peaks võtma kogu hasartmänguturu kontrolli alla

18.juulil tähistame seitsmendat hasartmängudevastast päeva lootuses,  et oleme õigusriik, kus kogu hasartmänguäri keeldustakse või  koondatakse riigi kätte. 

Kui 2006 aastal hakkasime Eestis esimest korda avalikkuses rääkima majanduskultuuri vajadusest hasartmänguturul ning 18 .juulil  2007. aastal tegime  koos mõttekaaslastega  esimese meeleavalduse  hasartmänguturu suurima operaatori kontori ees Pronksi tänaval, siis oli see märk muutuste võimalikkuse kohta meie ühiskonnas. Kasiinod, kus möllavad allilmategelased, narkoparunid, prostituudid, kus tapetakse ja pekstakse, ei saa olla normaalne asi Eesti Vabariigis.

Eesti Loto on Eesti edukas riigifirma. Kranichi Eesti Loto võiski riigi hasartmänguäri monopoliseerida. Täna pole meil sellist korda majas nagu suures osas Euroopas, rääkimata USAst. Aga ka meie tarbijad nõuavad õiglasemat kohtlemist. 

Eesti hasartmänguturu liider Olympic Casino teatas, et tema tulud on jälle kasvanud.         ( http://aripaev.ee/article/2014/7/15/olympic-kasvatab-hoogsalt-kaivet ) Igaüks, kes meie kasiionode käekäiku teab, paneb see imestama. Kasiinod on rahvast tühjenenud, tulud aga kasvavad? Kuidas on see võimalik? Münchhausen tiris end juusteid pidi soost välja.  Kust tagumikust haarab end kinni siis Karu?

Loomulikult on see matemaatikaülesanne lapsele. Tulu saabki kasvada vaid nende väheste kasiionokülastajate arvelt, ei kuidagi teisiti. Et pigistame veel neilt midagi välja. 

Juba ammu peaks see tegema ettevaatlikuks meie riigivõimud. Aga ei tee. Hasartmängumaksu makstakse, see tähendab ülejäänud osas söögu tarbijad heinu. Tuleb tuttav ette. Täpselt samuti käitub riik klientidega ka olukorras Eesti Energia, Eesti Gaasi, Swedbanki jt. Need koorivad nii et vähe pole, Swedbanki juht , austerlane Wolf räägib, et niipalju raha on, et pole kuhugi panna. Ja kõik teie arvelt austatud Eesti Vabariigi kodanikud.

Mida teha? On selge, et riik peab asuma täitma oma kontrollifunktsiooni kasiinode üle. Ametnikud järelvalveks ei sobi. Tuleb luua Ameerika eeskujul sõltumatu järelvalveorgan, kes on võimeline tellima sõltumatut, rahvusvahelist ekspertiisi.

Need on minu ettepanekud riigile kasiinovastasel päeval. Saadan oma ettepanekud e-mailiga rahandusministrile.

Mustvee linnapea: 2015. aastal võiks Peipsi pealinnas avada uus piiriületamise punkt

12.juulil 2014 a. pandi Peipsi pealinnas Mustvees,  linnapäeva tähistamise raames, nurgakivi  Mustvee Sadama hoonele, mis projekti järgi avatakse 2014 aasta lõpuks. Nurgakivi panid Mustvee linnapea Max Kaur koos Jõgeva maavanema, riigikogu liikmetega ning siseministeeriumi esindajatega.

"2015. aastal on Mustvee linnas kõik tegelikult valmis,  et pärast Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud piirilepingut võiks siia tulla piiriülatamise punkt. Meil on Mustvees hästi toimiv piirivalve kordon, nüüd valmib uus ja kaasaegne reisisadam Mustvees, kuhu saaks sisse panna ka tolli. Olgu suvel laevade, jahtide, paatidega ning talvel mootorsaanidega,  reisi - ja kaubaliiklus Peipsi järvel Eesti ja Venemaa vahel võiks lahti minna. See on tõsine šanss Peipsi regioonile kiiremaks arenguks, Eesti idamerele saabuksid uue ajad, mis tõstaks kogu piirkonna elanikkonna elatustaset. 

Ärme unusta, et juba täna võiks Eesti kehtestada vastavalt Euroopa Liidu regulatsioonidele piirialal Venemaa viisavaba tsooni 50 kilomeetri ulatuses piirist, tulevikus rääkides on viisavabadus Venemaa ja Euroopa Liidu vahel aga paratamatu areng," arvab Mustvee linnapea Max Kaur.

2013. aastal alustati Peipsi pealinnas Mustvees uue paadi ­sadama ehitust.  2014. aasta lõpuks peaks Mustvees kerkima ka uus sadamahoone ning remonditud saab ka põhja kai. Mustvee Sadama paadisild sai 168 meetrit pikk ning selle ääres peaks olema randumisruumi üle kolmekümnele paati. 

Uude kahekorruselisse sadamahoonesse on Mustvee linnavalitsus mõelnud ruumid nii sadama kaptenile kui keskkonnainspektsioonile. 

Sadama ehitus läheb maksma ligikaudu 1,1 miljonit eurot. Sellest veidi üle miljoni euro tuleb Eesti-Läti-Vene piiriülesest koostööprogrammist «Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond». Omaosaluseks vajalik summa on Mustveel hangitud laenuna. Samal ajal rajatakse paadisadamat ka Tartusse, Kallastele kerkib aga laevaremondidokk.

Mustvee Sadamas on laevaliiklus toiminud sadu aastaid nii tsaari kui esimese Eesti Vabariigi ajal. Nõukogude ajal seisid Mustvees ka tiiburlaevad Pihkva ja Tartusse.

Kuldne komsomoli kolmik: Gorbatšov, Ševardnadže, Väljas

Eduard Ševardnadze on surnud. Mees, kes kaks korda on olnud NSVL välisminister. Hämmastav on, et paljud ei tea seda fakti. Ševardnadze jõudis olla viiimane NSVL välisminister. Ja ajas asja Eesti Vabariigi välisministri Lennart Meriga. Tema karjäär oli huvitav. Tavaline stalinlik komsomol jõudis Gruusia siseministri toolile 36 aastaselt. Kuna vahelpeal võeti noori edutanud Hruštšov ametist maha, Brežnev aga vihkas "komsomole", siis oleks võinud noore grusiinlase karjäär siinkohal ka katkeda. Appi nagu alati tuli KGB. Gruusia KGB ülem, kindralpolkovnik Inauri oli eriti lugupeetud mees Brežnevi ja Andropovi juures ning istus oma postil 30 aastat järjest. Põhjuseks oli tema roll Hruštšovi mahavõtmisel ja Brežnevi aitamisel pukki. Just tema promos Moskvas endist Gruusia komsomolijuhti vabariigi etteotsa. Õnneks oli Ševardnadze heas kirjas ka Brežnevi lemmiku, NSVL siseministri, armeekindral  Štšolokovi juures. Kõik klappis, ja Eduard oli 43 aastaselt Gruusia juht. Ta tõesti hakkas meeldima Brežnevile, kes tegi temast Poliitbüroo liikmekandidaadi. Ja veel kord vedas grusiinlasel - naaberkrai, Stavropoli tüüri juurde oli saanud vana tuttav komsomoliajast Gorbatšov, kes oli Andropovi ja KGB soosik. Pikad õhtud Gagras andsid oma tulemuse kui Mihhail Kremlis koha sisse võttis. Ta andis endisele Gruusia siseministrile, kindral Ševardnadžele Nõukogude Liidu välisministri auväärse koha. Poliitbüroo liikme elu Moskvas oli loomulikult nagu lill. Kahjuks alustas märgitud mees perestroikat. Inimesed võisid nüüd oma suu lahti teha. Oma koosa sai paisu tagant vallapääsenud vene natsionalistidelt ka Ševardnadze, kes kukkus välisministri kohalt 1990 aastal. Kuid suur poliitik jääb poliitikuks, sest 1991 aastal oli grusiinlane Nõukogude välisministri kohal tagasi! Ka punase impeeriumi lagunemine ei muutnud midagi. Juba 1992 aastal oli ta oma kodu-Gruusia eesotsas ja suutis presidendiks jääda kuni rooside revolutsioonini. Fantastika! Nüüd on ta läinud, tema vana tuttav komsomoliajast, Vaino Väljas aga elab. Rutake seltsimehed unetud ajakirjanikud, rutake.

Anname Anna-Mariale armu

Kunagise Tallinna Linnavolikogu Korrakaitsekomisjoni esimehena arvan, et kuigi Anna-Maria võib-olla süüdi ja siis peab ta kandma karistust, on vangistus siiski liig mis liig. Me ehitame õigusriiki aga ka õigluse riiki. Juristina arvan, et me peaksime arvestama oma riigis nii karistuse kui ka armu andmisega. Oleme ikka tsiviliseeritud riik.

Ma ei tea kes ihkavad kättemaksu. Hullult rikkad advokaadid, kelle tund on sadu eurosid? Anna-Maria on Eesti kodanik ja mis tähtis - Eesti naine. Miks meie mehed peame kiusama Eesti naist „soppamise“ eest? Anna Maria kiusamine tundub kui kellegi kapriis.

Eks ta ole samapalju süüd, aga mitte rohkem või vähem kui mistahes bravuurikas noor kuum daam siin meie Tallinnas või Pariisis, Londonis või New Yorgis.

Ei ole normaalne, et terve maailma karistusorganid tegelevad Galojaniga, samaajal kui sulide ja varaste partei jalutab mööda Viru tänavat või murravad vahepeal sisse meie elamutesse.

Peaksime üle vaatama Anna-Maria karistuse, sest meie Eesti naine peab sünnitama, aga mitte vangis istuma.

VEBi muinasjutuvestja kurb lõpp

Rainer Vakra leelotused Eesti lehtedes on järjest piinlikumad. Ei suutnud ta ühtegi oma õhkuheidetud väidet tõestada. Mis tegelikult juhtus VEB Fondi ümber?

Faktoloogia on ju teada:

1. Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidium määruse nr 2172-1 13.01.1992 alusel toimus NL Vnešekonombanki (VEB) kontodel hoitavate vahendite külmutamine, mida võib pidada Eesti juriidiliste isikute raha konfiskeerimiseks.

1991. a lõpus katkesid arveldused. Mingeid selgitusi ei järgnenud. Visalt hakkasid levima kuuldused kontode blokeerimisest VEB-is. Pöördumised VEB-i ja Vene Föderatsiooni peaministri poole jäid vastusteta.

Alles 24. märtsil 1992 saabus Eesti Panka VEB-i kiri, millega ametlikult teatati pankade kontode blokeerimisest.  Selgus, et kontode blokeerimise aluseks oli Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidiumi määrus  "NSVL Välismajanduspanga tegevusest" nr 2172-1 13. jaanuarist 1992.

2. Eesti–Vene läbirääkimistel riiklike delegatsioonide tasandil, mis toimusid aastatel 1992–1994 ei saavutatud VEB-is külmutatud vahendite osas Venemaa vastuseisu tõttu mingit edu, kuigi VEB fondi osalusel valmistati ette mitmeid ettepanekuid olukorra lahendamiseks.

3. Venemaa vastuseisu tõttu ei võetud VEB-iga seonduvat 1998. a alanud Eesti-Vene uute läbirääkimistevoorude kavasse.

4. Vnešekonombanki (VEB) -i seisukohad külmutatud kontode osas ei ole muutunud tänaseni, mida tõendab VEB-i kiri Eesti Pangale nr 435/0011 01 16.08.2000.

Mis olid põhjused? Eesti Vabariik teatas , et ta ei osale NSVL välisvõla maksmises, sest pole olnud kunagi NSVL osa, vaid okupeeritud riik. Venemaa sellega ei nõustunud ning Kremli käsul võeti ära Eesti ettevõtjate rahad Moskvas, pangas VEB. Eesti Pank koondas Eesti ettevõtete nõuded. Mingit takistust eraettevõtajatele isiklikult asja ajada Moskvas, ei tehtud.

See on 15 aastat vana uudis, et Aadu Luukas sealt naftabojaaride abil raha kätte sai, viimati pandi lehte pärast Luukase surma Äripäev 23. oktoober 2006 "Luukase lahkumine". Tulemus: venelastega seotud Luukas saigi oma raha tagasi.
Venelastel oli veel teinegi skeem. Nimelt Vene sõjaväelane, Sotsiaalpanga ja Nowe panga omanik  Rubis (Mart Laar andis talle eriteenete eest Eesti kodakondsuse) asus oma ülemuste käsul odavalt kokku ostma sertifikaate. Eesmärk:  oldi veendunud, et suudetakse mõjutada Eesti õiguskaitseorganeid ning need hakkavad raha tagasi nõudma mitte raha äravõtnud Moskva pangalt, vaid hoopis Eesti riigilt! Nii läkski! Töötab!
Nüüd austatud ajakirjanikud uurige, kes neid sertifikaate siin Eestis odavalt kokku ostis ning kuidvõrd nad Vakra labase kampaaniaga seotud on. Head uurimist! 

SKP ei ole ühiskonna käekäigu mõõtmiseks adekvaatne näitaja

Delfi: http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/max-kaur-skp-ei-ole-uhiskonna-kaekaigu-mootmiseks-adekvaatne-naitaja.d?id=68873407

Viimane uudis sellest, et Eesti SKPlanges, aga tööpuudus vähenes ja inimeste rahulolu suurenes, näitas ilmekalt seda, et SKP ei mõõda enam kõike. Kui see vaid paar aastat tagasi inimeste teadvusesse jõudis, oli see paljudele üllatus. Endine hansapankur Indrek Neivelt oli esimene eesti prominent, kes võttis üles kriitika SKP ületähtsustamise suhtes.

Kogu ühiskonna käekäigu mõõtmiseks on SKP liiga piiratud näitaja. Stiglitz rõhutab, et ei saa sellise kompleksse süsteemi mõõtmiseks, nagu seda on ühiskond, olla vaid ühte näitajat. SKP arendati välja majandustegevuse mõõtmiseks, kuid seda on üha enam hakatud kasutama ühiskondliku heaolu näitajana.

Selleks ei ole SKP aga loodud ja seda ta ka ei mõõda. Vale arusaam SKP-st võib viia valede järeldusteni inimeste heaolu kohta ja tuua kaasa väärad poliitilised otsused. Nii ongi, et Eesti SKP vähenemine on seotud hoopis sooja talvega, mistõttu eestlased kütsid ja raiskasid "liiga vähe".

Muretsema ei peaks panema mitte ajutiselt vähenenud SKP vaid monopolide tegevus Eestis, mis tõstab üüratult hindu. Just monopoolsetes ettevõtetes käib ka palgaralli. Riigil oleks vaja sekkuda, kasutades konkurentsiameti võimu.

Ka see näitaja, et mis on SKP ühe inimese kohta eurodes, sisaldab seda moonutust, et kuskil monopolides on elanikkonna enamuse arvelt kõrged palgad ja põhjendamatult kõrged hinnad. Üheks oluliseks turuvalitsejaks on Eestis Swedbank, kes saadab oma Eestist saadud meeletu kasumi laenuna emapanka, kus see üüratute dividendidena rahvusvahelistele aktsionäridele välja maksatakse. Eesti riigile selle pealt hetkel makse ei maksta.

Eesti probleemid on tulevikku silmas pidades siiski väikesed, võrreldes tänaste rikaste riikidega. Nimelt on kogu see paljude rikaste riikide SKP jutt üha enam vastuolus sellega, mida need riigid ja rahvad tegelikult maailmamajandusele annavad. SKP, mis on seotud nende riikide ja rahvaste võimalusega hästi palju raisata, ei saa olla tulevikku suunatud edu.

See rikkus, mis on täna Põhja-Ameerikas ja Euroopa rikkamates riikides, pole midagi loomuliku. Nende kõrge elatustase pole enam mitte millegagi põhjendatud, kuna suur osa elanikkonnast ei tegele ühiskondlikult kasuliku tööga, vaid oleskleb riigi sotsiaalrahade varal.

Kui keegi tõsiselt arvab, et ühiskond, mis maksab inimesele tuhandeid eurosid kuus selle eest, et ta ei tööta, on jätkusuutlik, siis usub ta Münchhausenit, kes end soost ise juukseidpidi välja tiris.

Täna elab näiteks Soome veel selle varal, et eestlased käivad Soomes tööl, sest soomlased ei taha selle raha eest, mille eest töötavad eestlased, teatud töid enam teha. Kui see aga lõpeb, siis satub Soome vastamisi uute raskustega, sest kõige halvem on juba juhtunud: Soome alustala Nokia on minevik.

Soomlaste kokkukukkumine oma Nokiaga on väga tüüpiline näide. Ameeriklased tahtsid telefonitootmise üle maailma enda kätte saada. Lisaks on see suure kasumiga äri, mis toob rikkust majja. Ja me nägimegi, kuidas aeglaselt, aga kindlalt söödi Nokia ameeriklaste poolt tervest maailmast välja ning seejärel omandati peenraha eest. Soomlastele jäid tühjad pihud. Nii kukkus Nokia osakaal Soome ettevõtte tulumaksu laekumises 2010. aastaks vaid 2,5 protsendile. Veel 2007. aastal oli see 17 protsenti. Tänaseks pole enam midagi järele jäänud. Oluline osa Soome rikkusest haihtus ning Soome on tänaseks täiskäigul allakäiguspiraalil.

Ei maksa ikka naiivsusesse langeda. Suurvõimud võitlevad oma ettevõtete eest. Näiteks tehnika-, ja internetifirmad peavad maailmas domineeriva positsiooni eest võitlema konkurentide kokkuostmise teel. See on põhjus, miks Ameerika võimud lubavad Apple'il makse mitte maksta ning hoida sadu miljardeid dollareid offshore'is. Alles nüüd on see eurooplastele pärale jõudnud, sest Apple, Google ja Facebook ei taha makse maksta ka Euroopa Liidus.

Selle asemel, et käsi ette panna, lubavad eurooplased ameeriklastel turukonkurentsi alla suruda ning eeliseid saada. Soomlased jäid ka selle tõttu oma kuldvasikast Nokiast ilma. Ka Eesti riik peab oma suhtumist muutma ning Ameerika hiidudelt oma maksud kätte saama, ning see maksuraha peab minema meie inimestele, mitte aga ahnete suurkorporatsioonide taskusse pisikese võiduna Eesti riigi üle. Küll siis ka SKP paraneb